1-19-9537/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9537 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andres Kelkka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDRES KELKKA, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 39611072232, Karistuse kandmise algus 07.01.2020 ja lõpp 09.11.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.04.2021, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDRES KELKKA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andres Kelkkalt menetluskuluna kaitsjatasu 201,60 (kakssada üks eurot 60 senti) eurot v.adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. riigituludesse Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 201,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Andres Kelkka kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andres Kelkkale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Kelkka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 07.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9537 tunnistati Andres Kelkka süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 2 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.01.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andres Kelkka tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Andres Kelkka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Andres Kelkka ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tahab oma elu korda saada. Ta on paljudest asjadest aru saanud, on juba pikka aega vanglas viibinud. Tahab, et elu pöörduks paremuse poole, vabaduses ootab teda tütarlaps. Keskuses on usklikud inimesed ja nad saavad talle abi osutada. Nad käisid kinnipeetavaga rääkimas ja on valmis teda sinna võtma. Ta suhtub väga negatiivselt narkootikumidesse, kõik keemilised ained, mis talle kahju tekitavad, on tema organismist juba lahkunud. Kui see kõik juhtus, siis ta oli 18-aastane, tema prioriteedid on muutunud, ta tahab peret ja last. Ta vajab psühholoogilist abi, tal olid probleemid kui lahutas oma armastatud abikaasast, kellega sõlmis abielu vanglas. Tal olid tõsised probleemid, suitsiidimõtted, ta viidi haiglasse. Rehabilitatsioonikeskuses saab ka psühholoogilist abi ja rohkem tähelepanu. Ema tahab teda panna xxxx haiglasse, et tervendada psüühilist tervist. Kõik ründamised vanglaametnike vastu toimusid siis, kui tal oli lahutus abikaasast. Ta kogemata lõi õlaga valvurit näkku, tal oli sel ajal väga suur psühholoogiline stress. Ei mäleta, mille eest distsiplinaarkaristused on. Kaitsja leiab, et kõige olulisemaks asjaoluks käesolevas asjas on see, mida ka vangla on välja toonud, et A. Kelkka kuritegude toimepanemise soodusteguriks on tõsised vaimse tervise probleemid. Oma probleemide leevendamiseks suhtleb A. Kelkka vanglas psühholoogiga, järelikult inimene vajab tõsist psühholoogilist abi. Kaitsja hinnangul on kinnipeetav isik, kes tõenäoliselt vajab väga tõsist ravi, mitte vanglat ning neid probleeme ei ole võimalik 2 parandada kinnipidamiskohas. Sellest tulenevalt ja kuna karistusaja lõpuni on jäänud suhteliselt vähe aega, leiab kaitsja, et teda on võimalik ennetähtaegselt vabastada, ta läheb sisuliselt kinnisesse asutusse ja nagu isik ise ütles, tema ema on teinud ettepaneku, et ta vajab haiglaravi. Vangistuse lõpuni kandmine võib mõjuda tema tervisele veel laastavamalt. Kaitsja palub Andres Kelkka vabastada ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andres Kelkka kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 1 aasta 3 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 1 aasta 10 kuu 2 päeva pikkusest karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud õiguspärane ega toeta tema vabastamist ennetähtaegselt. Tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust eeskirjade rikkumise ja korrale allumatule pärast. Lisaks nähtub iseloomustusest, et tema käitumine on ettearvamatu ning ta võib oma tahtmise saamiseks kasutada ametnike vastu vägivalda või nendega manipuleerida. Viimased kaks kriminaalasja, milles ta on süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi, on toime pandud vanglas olles ning tema suhtes on pooleli kriminaalasi, kus talle on esitatud süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi, s.o kambri süütamises, mis on samuti toime pandud vanglas olles. Seega näitab kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise jooksul, et isik ei ole oma senisest kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ka vanglas olles. Kuivõrd ta ei suuda vanglas range järelevalve all viibides käituda õiguskuulekalt, puudub kohtul kindlus selles, et ta suudaks seda teha ka vabaduses. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud enamuse talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest. Ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, käesoleval ajal töötab koristajana, varem töötas toidujagajana, ta läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning vestelnud psühholoogiga pereväärtuste teemal ja probleemilahendusoskuste arendamisest. Samas nähtub, et vestlused psühholoogiga ei ole siiani andnud tulemust, isik jätkab konfliktset käitumist vanglas ja keeldub sel teemal psühholoogiga vestlemast. Positiivne on kohtu hinnangul seegi, et vabanemisel asub kinnipeetav elama kinnipeetavatele mõeldud rehabilitatsioonikeskuses aadressil xxxx, kus isikule osutatakse nõustamisteenust, lisaks saaks ta tuge Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingult xxxx. Eeltoodu viitab sellele, et isik soovib oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema. 3 Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Andres Kelkkal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks vägivalla kasutamisele võimuesindaja vastu on kinnipeetav pannud toime ka röövimise grupis. Vanglas viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuna kinnipeetav pani viimased kuriteod toime eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise ajal, annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta, et ka katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla Andres Kelkka puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Röövimise toimepanemist soodustasid sõltuvusprobleemid ja ajendas majandusliku kasu saamise eesmärk. Praeguste kuritegude toimepanemist vanglas olles soodustasid iseloomustusest nähtuvalt vaimse tervise tõsised probleemid, teravate elamuste otsimise vajadus ja suutmatus probleeme lahendada seaduskuulekal teel. Seega on nii suutmatus majanduslikult toime tulla kui ka sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine uute kuritegude toimepanemise riskiks. Kinnipeetav ei ole pikaajalist töökohta omanud, peamiselt tegi ehitusel juhutöid. Varasemale raskusele majanduslikult toime tulla viitab röövimise toimepanemine. Andres Kelkka ei suutnud majanduslikult toime tulla, ta kulutas raha alkoholi ja narkootikumide peale. Lisaks on tal tasumata nõudeid üle 8000 euro, mis tema toimetulekut veelgi mõjutab. Vabanemisel kinnipeetavale garanteeritud töökohta ei ole, seega puudub ka kindel igakuine sissetulek, kuid lähedased on nõus teda majanduslikult toetama. Olenemata lähedaste poolsest majanduslikust toetusest püsib risk, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue varavastase kuriteo. Tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib ta olla vägagi mõjutatav. Ise ta oma mõjutatavust ei tunneta, kuid röövimise toimepanemine grupis viitab sellele. Isik on ise tunnistanud, et on kuritegusid toime pannud alkoholi- ja narkojoobes ning ka seda, et võib sõltuvusaineid tarvitanuna muutuda agressiivseks. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise riskiks ka asjaolu, et kinnipeetav ei ole nõus toimepandud kuritegusid analüüsima ning ta tegutseb impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Kuritegude tagajärgi pisendab ning kohati õigustab enda kuritegelikku käitumist. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andres Kelkka vabastamine ei ole põhjendatud. Eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, käitumisest karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenev prognoos annab kohtule küllaldase aluse arvata, et isik ei ole oma senisest käitumisest teinud piisavalt järeldusi selleks, et edaspidi õiguskuulekalt käituda. Sõnades on Andres Kelkka motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest vabanema, kuid seni ta seda teinud ei ole. Lisaks puuduvad tal kindlad eesmärgid tulevikuks. Kinnipeetav on enda sõnul muutusteks valmis, kuid tema käitumine vangistuses viibimise ajal näitab vastupidist. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andres Kelkka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 201,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4