3-20-1683/15

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-1683 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks menetlema kaebaja taotluseid RESOLUTSIOON 1. Võtta asja juurde Tallinna Vangla 05.05.2020 vastus haldusasjast nr 3-20-558 ja Tartu Vangla 16.10.2019 vastuste lisad haldusasjast nr 3-19-1810.

2.Tagastada X kaebus.

3.Jätta riigilõivust vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 09.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võtma kaebaja esitatud pöördumised menetlusse ja need sisuliselt lahendama. Samuti taotleb kaebaja, et kohus kohustaks vanglat ennistama aegumistähtajad ja võtma menetlusse varasemad pöördumised alates 01.04.2020; samuti kohustada vanglat tõlkima vastused ja käskkirjad kaebajale vene keelde.

2.Kohus jättis kaebuse 25.09.2020 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks täpsustada, millistele taotlustele vastamata jätmist või milliseid vastuseid ta vaidlustab; esitada vangla vastused ja K-raha vabakasutuskonto väljavõte; ning põhjendada oma eesti keele oskuse puudumist.

2.Kaebaja esitas 06.10.2020 selgitused kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja nõude täiendused.

Kaebaja rõhutas puuduste kõrvaldamisel, et esitas 09.09.2020 kohtule nõude kohustada vanglat võtma menetlusse kaebaja kaebused ja vaided alates 01.04.2020 kuni 09.09.2020, kokku 6 pöördumist. Seejuures rõhutab kaebaja ka, et kohustusliku määratleva nõude puhul ei ole kohtueelne menetlus kohustuslik.

Täiendavalt nõuab kaebaja, et tuvastataks vangla ja selle töötajate tegevuse õigusvastasuse, sh teenistuskohustuste mittetäitmise, ametikoha ärakasutamise isiklikes huvides ja represseerimiseks, inimväärikust alandava kohtlemise, tervisekahjustuse tekitamise, varalise ja mittevaralise kahju tekitamise, diskrimineerimise keele alusel ning VÕS § 36 rikkumise ja kohustataks seda paragrahvi järgima. Eelnevat põhjendab kaebaja järgnevalt:

-Kontaktisik eirab kaebaja kirjalikke ja suulisi pöördumisi, represseerib kaebajat kontaktisiku kohta kaebuste esitamise pärast, sh ei vaata läbi kaebaja kaebusi ja vaided või ei tee õiglasi otsuseid.

Kaebaja ei saa seetõttu lahendada isiklikke probleeme. Kontaktisik esitab kaebaja kohta seoses rii1(5) gikeele oskusega valeandmeid ja takistab kaebajal tema pöördumistest ja vangla dokumentidest koopiaid saada. Kontaktisiku kutsealast sobivust tuleb kontrollida.

-Kaebaja jäeti ilma võimalusest vangla kaupluses raha kasutada ja ta on sunnitud ostma arusaamatu päritolu ja koguse ning kõrgema hinnaga kaupa. Ostetud teekannus haiseb pärast keetmist vesi, televiisor ei tööta korralikult ja hangub. Kaebaja leiab, et sellega on talle tekitatud varalist kahju.

-Kaebaja on ilma jäetud võimalusest külastada spordisaali ja tema nõudmisi tühistada spordisaali lubamist keelav otsus eirati. Kaebaja on korduvalt siseside kaudu nõudnud selle kohta käskkirja ja palub kohtul siseside süsteemi salvestused välja nõuda.

-Kontaktisikud vanglas avaldavad kinnipeetavatele tööle, täiendõppele või avavanglasse mittelubamisega survet. Sellega seoses on võimalik kaebajal koguda kirjalikke tõendeid teistelt kinnipeetavatelt.

-Kaebajat on alates 01.07.2020 ilma jäetud ööpäevasest toidunormist. Sellest ajast on reedel kaebaja kanasuppi saanud kaks korda, muudel kordadel on antud piimasuppi, kusjuures piim on kaebajale vastunäidustatud. Kordagi pole saanud pühapäeval kartulit ja kala, kuigi seda näeb menüü ette. Selle asemel antakse hernetampi, millest tekivad valdu maksa piirkonnas.

-Kaebajale keeldutakse dieeti määramast ja ta ei saa meditsiinilist abi. Kaebaja kontaktisik jätab teda ilma võimalusest arsti juurde aeg kinni panna.

-Läbiotsimisel varastatakse kaebajalt asju ja pakke ning teadaolevaid asju ei kanta nimekirja, poest ostetud kilekotte rebitakse katki.

-Kambrid ei vasta standarditele. Kord ei tööta dušš, kord pole peegel kasutuskõlblik, pidevalt on probleeme akendega, mis lasevad vett läbi ja tuule korral vilistavad.

-Kaebaja ei oska riigikeelt. A1 taseme eksamil sai ta sajast protsendist tulemuseks 18%. Ametnikud on märkinud ta riigikeele oskajaks, sest kasutas eelnevalt pöördumiste ja kaebuste esitamisel eesti keelt rääkivate kinnipeetavate abi.

-Vangla dokumente tõlgitakse oma tuju järgi, korduvalt on tõlgitud vaid osa teabest või suisa valesti. Dokumente suuliselt ei tõlgita. Kirju väljastava töötaja sõnul pole tõlkimine tema töö ja samuti ei tõlgi kontaktisik.

Kaebaja esitas ka taotluse õigusabi saamiseks, sest kaebaja ei ole advokaat ja õigusabi on vajalik, et ta saaks oma pöördumistest koopiad, koostada juriidilises keeles täieliku pöördumise ning et tema huvide kaitseks vajalikud avaldused ja tõendid ei jääks juriidilise kogenematuse tõttu esitamata.

Samuti palub kaebaja õiguskaitset kontaktisiku ja operatiivtöötajate vastu, kuna kannatab nende repressioonide all. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Kaebaja sissetulekud on 1,47 ja 19,01 eurot, ülejäänu on annetused ja raha kauplusest isikulike ostude tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et kaebus tuleb puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu HKMS 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus läbi vaatamata ka riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse, kuna puudub menetletav kaebus, millega seoses neid lahendada.

5.Kaebaja algne nõue oli, et kohus kohustaks vanglat menetlema kaebaja kõiki pöördumisi alates 01.04.2020. Kohus kohustas kaebajat 25.09.2020 määrusega täpsustama:

-milliste konkreetsete pöördumiste menetlusse võtmist, sisulist menetlemist ja/või tõlkimist ta taotleb;

-kas neid taotluseid on menetletud ja neile vastatud ning mis on olnud tulemus;

-kas kaebaja on esitanud taotluste vastustele vaided ja saanud vaidele vastuse.

Olemasolu korral tuleb kaebajal esitada ka vangla vastused, sh vastused vaidele või vaideotsused.

Kaebaja ei ole oma vastust täpsustanud. Kaebaja on loetlenud üksnes üldisi probleeme, mis tal vanglas on. Kaebaja ei ole kohtule täpsustanud ühtegi üheselt tuvastatavat olukorda, kuupäeva, do2(5) kumendi numbrit vms. Kohtule on küll esitatud pöördumiste vastused, aga neist ei ole tuvastatav, mis probleemiga kaebaja vangla poole pöördus. Kaebaja peab ise teadma, millal ta millise probleemiga ja miks vangla poole pöördus ning mida talle vastati. Ka Riigikohus on 16.04.2013 määruses nr 3-3-1-12-13 selgitanud, et ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta abi soovib ning kohtule tuleb esitada ka andmed haldusakti kohta, mida ta soovib vaidlustada. Kohtu selgitamis- ja tõlgendamiskohustus ei saa laieneda selleni, et kohus asub ise vaidlustatavaid probleeme, isiku esitatud taotluseid ja sellele esitatud vastuseid välja selgitama, sest see tähendaks, et kohus asuks sisuliselt kaebaja asemel kaebust koostama. Kuna kaebaja on kohtule esitanud koopiad oma pöördumistest (vt algne kaebus ja puuduste kõrvaldamisel esitatud lisad) ning ka tema K-raha väljavõttelt nähtub tasu paljundamise teenuse eest, ei takista ka kaebaja väidetud koopiate tegemise keeld kaebajal oma pöördumiste üle arvet pidamast ning konkreetsele pöördumisele ja selle vastusele viitamast.

Kohus peab tagama, et vajalikud avaldused ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole tegemist õigusliku kogenematusega. X oskab soovi korral esitada konkreetset kaebust konkreetse haldusakti või toimingu peale (vt haldusasjas nr 3-20-2067, 3-19-472, 3-19-424, 319-370, 3-19-229, 3-19-177 jt). Kohus on ka kaebajat varem hoiatanud (01.06.2020 määrus nr 3-20558), et taoliste kaebuste, kus esitatud on palju segaseid üldisi väiteid ilma konkreetseid haldusakte või toiminguid vaidlustamata ja ilma konkreetseid taotlusi esitamata, sh olukorras, kus kaebajale on korduvalt selgitatud vaidemenetluse korda ja ta oskab sellest ka soovi korral lähtuda, edaspidi esitamisel võivad kohtud pidada kaebuse esitamist kaebaja poolt kaebeõiguse kuritarvitamiseks ning seetõttu tema kaebused tagastada (HMKS § 121 lg 2 p 22). Kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu on kaebaja kaebus ka varasemalt tagastatud (vt Tartu Halduskohtu 25.10.2019 määrus nr 3-19-1810).

Kaebaja on esitanud ka distsiplinaarmenetluse materjalid, sh distsiplinaarkaristuse määramise otsused. Kaebaja võimalikuks nõudeks sellega seoses on nõue tühistada kõik otsused seoses raportitega, mille osas ei ole antud võimalust kaebust esitada. Samas ei ole kaebaja vaatamata kohtu nõudmisele täpsustanud, milliseid konkreetseid otsuseid ta vaidlustab ja kas kaebaja on vaidemenetluse läbinud.

Kohus ei saa siinkohal ise vaid esitatud dokumentidest tulenevalt tõlgendada, et kaebaja soovib kõigi vangla otsuste kui haldusaktide tühistamist. Sellise nõude peab siiski esitama kaebaja ise. Kaebajal on ka olemas piisavad oskused, mida ta on varasemates kohtuasjades näidanud, et ta oskab soovi korral ise täpsustada, mida ta vaidlustab. Kohtul ei ole ka kahtlust, et kaebajal on olemas teadmised vaidemenetluse läbimise kohustuse kohta.

6.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebust, vaid nõude kohustada vanglat isiku kaebuseid ja vaideid menetlema. Halduskohtu volitused HKMS §-s 5 on seotud kaebuse lahendamisega. Seega on tegemist kaebusega. Kohus leiab, et eesmärgipärane ei ole lahendada vaidlust teemal, kas vangla peab isiku taotlused või vaided läbi vaatama, vaid kohtul tuleb lahendada vaidlus sisuliselt, hinnates, kas eelnev menetlus on läbitud ja isikul seega kaebeõigus (vrdl Riigikohtu 03.12.2013 otsuse nr 3-3-1-63-13 p-d 18-21). Kui isik on vanglale esitanud kohustavad pöördumised, on tal kaebeõigus üksnes juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata (RVastS § 6 lg 3). Kinnipeetava korral tuleb veel arvestada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustusega (VangS § 11 lg 5), mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole isikul kaebeõigust ja kohus ei vaata kaebust sisuliselt läbi, kui isiku taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks õiguspäraselt tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata. Samuti peab kinnipeetav eelnevalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.

3(5) 7. Kohus on kaebaja analoogseid nõudeid kontrollinud haldusasjas nr 3-20-558. Kohus leiab, et seal vangla poolt esitatud selgitus vangla töö ja kaebaja käitumise kohta on asjakohane ka käesolevas asjas, mistõttu võtab kohus vangla 05.05.2020 vastuse haldusasjast nr 3-20-558 asja juurde.

Kohtule nähtub ka kaebusele lisatud mitmetest vastustest, et tema võõrkeelsed pöördumised on tagastatud. Nagu kohus eelnevalt seletas, ei ole kohtul võimalik menetleda kohustamisnõuet, kui see on õiguspäraselt tagastatud, ega ka vaiet, kui see on tagastatud. Kohus ei pea vajalikuks ühekaupa analüüsida, kas igakordselt on olnud tegemist vaide või pöördumisega, kuivõrd vangla sisekorra eeskirja § 491 kohaselt vangla võõrkeelseid pöördumisi reeglina ei menetle. Vangla on korduvalt tuginenud sellele, et isikul on olemas sissetulekud tõlketeenuse eest tasumiseks. Nagu sedastas kohus ka määruses nr 3-20-558, peab kaebaja arvukatest sellekohastest vaidlustest nähtuvalt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2018 määrus nr 3-18-478 ja Tartu Halduskohtu 03.04.2019 määrus nr 3-19-560) käesolevaks hetkeks olema teadlik võõrkeelsete vaiete ja taotluste tõlkimise tingimustest ning sellest, et keeleoskuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul ei ole vangla kohustatud tema võõrkeelseid avaldusi tõlkima.

Haldusasjast nr 3-20-558 (vangla vastuse p 2.4 ja lisa 13) nähtub, et kui tegemist on olulise küsimusega, menetletakse seda ka võõrkeelsena. Ka nähtub sealt, et kaebajale on olnud tagatud võimalus pöörduda arstile (lisa 21). Ka suudab kaebaja vajadusel suhelda eesti keeles, et saada kauplusest kaupa (vt kaebaja esitatud pöördumine televiisori saamiseks). Eeltoodut kinnitab ka see, et haldusasjas nr 3-19-1810 on kohtule esitatud kaebaja enda esitatud eesti keelsed taotlused kõikvõimalikel teemadel (nr 2-3/2523-1, 2-5/928-1, 2-3/1992-1, 2-3/2256-1, 2-3/2257-1, 2-3/1893-1, 23/2332-1, 2-3/2330-1, 2-3/2333-1, 2-3/2331-1, 2-3/2329-1). Toodud kirjade käekirja sarnasus kaebaja esitatud televiisori taotlusega on ilmselge, mistõttu puudub kohtul kahtlus, et need taotlused on esitanud kaebaja ise. Seega suudab kaebaja oma õiguste teostamiseks ja millegi saamiseks soovi korral ka end eesti keeles väljendada.

8.Vangla on ka korduvalt tuginenud sellele, et kaebajal on olemas raha tõlketeenuse eest tasumiseks. Kaebaja esitatud K-raha väljavõttest nähtuvad talle pidevad väikesed sissetulekud. Ka siis, kui arvestada maha nõuete fondi laekunu, nähtub, et kaebaja konto algjääk oli 162,56 eurot ja tal on olnud sissetulekuid vähemalt 200 euro ulatuses. Ka nähtub kaebaja enda esitatust, et ta on taotlenud ligikaudu 120 või 140 eurot maksva televiisori ostmise võimalust. Eeltoodust on kaebajal piisavalt vahendeid ka tõlketeenuse eest tasumiseks.

Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-te 2 ja 3 kohaselt ei sõltu tõlke eest tasumise kohustus sellest, mille eest talle isikuarvele vahendeid laekunud on. Ka juhul, kui tegemist ei ole töötasuga, vaid annetustega, on tegemist siiski isikuarvel olevate vahenditega. Kaebajal on oma vajadustest lähtuvalt võimalik otsustada, kas kasutab laekunud raha kaupluses asjade soetamiseks või talle vajalike pöördumiste tõlkimiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka puuduste kõrvaldamisel tuleks kaebus esitatud dokumentidest tulenevalt tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 4). Kaebaja esitatud pöördumised on tagastatud, kuna need on venekeelsed, seega ei ole kaebaja saanud RVastS § 6 lg-le 3 vastavaid vastuseid. Samuti ei ole kaebaja esitanud väiteid ega dokumente vaidemenetluse läbimise kohta. Arvestades kaebaja väidete üldisust ei pea kohus põhjendatuks asuda dokumentide väljanõudmisega kaebaja kaebust ise sisustaama.

9.Kaebaja etteheited seoses kauplusest saadud kauba kvaliteedi ja meditsiiniteenuse osutamisega ei kuulu halduskohtu pädevusse. Nende vaidluste lahendamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtusse.

10.Kaebaja on esitanud ka tuvastuskaebuse, nõudega tuvastada järgmiste tegevuste õigusvastasus:

4(5)

1)teenistuskohustuste mittetäitmine;

2)ametikoha ärakasutamine isiklikes huvides ja represseerimiseks;

3)inimväärikust alandav kohtlemine;

4)tervisekahjustuste tekitamine;

5)varalise kahju tekitamine;

6)mittevaralise kahju tekitamine;

7)diskrimineerimine keele alusel, ebavõrdne kohtlemine;

8)VÕS § 36 rikkumine ja kohustada seda paragrahvi järgima.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja toodud tuvastusnõuded ei aita kaebaja õiguseid kaitsta, sest mistahes kohustuse rikkumise tuvastamine ei tekita kohustust seda rikkumist lõpetada. Kui kaebaja eesmärgiks on esitada kahju hüvitamise nõue, siis eelnevalt üksnes tuvastamisnõudega kohtusse pöördumine ei ole võimalik. Samuti peab kaebaja eelnevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale ja läbima sellega kohustusliku kohtueelse menetluse. VÕS § 36 ei seondu kaebaja haldusõiguslike suhetega vanglaga, vaid pigem tsiviilvaidlusega (määruse punkt 9). Kohus on kontrollinud ka vangistusalaseid õigusakte ega ole leidnud sama numbriga sätet, mis võiks olla käesolevas asjas asjakohane. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal nende nõuete esitamisel kaebeõigus ja tuvastamisnõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5(5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.