← Eesti

4-21-1246/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-21-1246 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtui

§ 39lg 1 nõudeid.

Kaebaja nõue ja põhjendused Kettrud Pai esitas kaitsja vahendusel 16.03.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja 8.03.2021 otsuse peale kaebuse, milles palub kaevatava otsuse tühistada ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetada, kuna väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Kuivõrd ei ole välja selgitatud Volkswagen Passati reg-nr-ga xxxxxx asukoht teel Toyota Rav 4 reg-nr-ga xxxxxx vasakpöörde alustamise hetkel, ei saa menetlusalusele isikule ette heita LS §

§ 39lg 1 nõuete rikkumist ehk manöövri sooritamise ohutuses mitteveendumist.

Tuvastatud ei ole, kas Volkswagen Passat oli Toyota Rav 4 vasakpöörde alustamise hetkel möödasõidul ning ümber ei ole lükatud uurimisversiooni, et mõlemad sõidukid sooritasid manöövri üheaegselt. Eespool liikunud Toyotal oli aegsasti sisse lülitatud suunamärguanne vasakpöördeks ning Volkswagen Passati juht ei oleks LS § 51 lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1 kohaselt tohtinud möödasõitu alustada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja 8.03.2021 üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja arvates on 2

(12)kaevatav otsus õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ja menetluses puuduvad kõrvaldamata kahtlused. Liiklusõnnetuse toimumises on süüdi Toyota Rav 4 juhina vasakpöörde sooritanud Kettrud Pai, kes ei veendunud enne manöövrit, s.o vasakpöörde sooritamist selle ohutuses, mille tõttu toimus kokkupõrge temast möödasõitu sooritanud sõiduautoga Volkswagen Passat. Kettrud Pai põhjustas kirjeldatud teoga varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. Kettrud Paile on 5.02.2021 koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna väärteomenetleja poolt väärteoprotokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 13) väärteoasjas nr 2610,20,004748 selles, et tema 30.08.2020 kell 12.40 Põlva maakonnas Kanepi vallas Vooreküla-Puskaru maantee 14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Toyota Rav 4 reg-märgiga xxxxxx ja ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses, mistõttu vasakpöörde sooritamisel toimus kokkupõrge tema sõiduautost möödasõitu sooritanud sõidukiga Volkswagen Passat reg-märgiga xxxxxx. Kettrud Pai põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju on tekitatud sõiduki Toyota Rav 4 reg-märgiga xxxxxx omanikule xxxxxxx xx sõidukile tekitatud tehniliste vigastuste näol ja sõiduki Volkswagen Passat reg-märgiga xxxxxx omanikule xxxx xxxxxxx sõidukile tekitatud tehniliste vigastuste näol. Kettrud Paile heidetakse ette LS §

§ 39

lg 1 sätestatud nõuete rikkumist ning tema poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et 30.08.2020 kella 12.40 paiku toimus Põlva maakonnas Kanepi vallas Ihamaru külas Vooreküla-Puskaru tee

  1. kilomeetril liiklusõnnetus, s.o kokkupõrge sõiduauto Volkswagen Passat Variant reg-nr-ga xxxxxx ja sõiduauto Toyota Rav 4 reg-nr-ga xxxxxx vahel, mille tulemusena said mõlemad sõidukid tehnilisi vigastusi. 30.08.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist koos liiklusõnnetuse aktiga (kohtuvälise menetleja toimik, tl 4 ja 9-10) nähtub, et liiklusõnnetus leidis aset Põlva maakonnas Kanepi vallas Vooreküla-Puskaru tee
  2. kilomeetril Palojärve lõkkekohta viival teeotsal sõiduautode Toyota Rav 4 reg-nr-ga xxxxxx ja Volkswagen Passat Variant reg-nr-ga xxxxxx vahel. Nimetatud sõidukid on tuvastatavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 5-8), kus on näha sõidukite asukoht ja nendel olevad vigastused pärast liiklusõnnetuse toimumist. Asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod kajastavad liiklusõnnetuse järgset olukorda ning sõidukeid pärast õnnetuse toimumist keegi ei liigutanud, on kinnitanud kohtuistungil ka menetlusalune isik ning tunnistajad xxxxxxx xxx ja xxxx xxxxx. Menetlusaluse isiku ning tunnistajate xxxxxxx xxx ja xxxx xxxxx ütluste kohaselt juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit Toyota Rav 4 regnr-ga xxxxxx Kettrud Pai ja sõidukit Volkswagen Passat Variant reg-nr-ga xxxxxx xxxx xxxxx. Vaidlus on aga käesoleval juhul selles, kes on aset leidnud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Menetlusaluse isiku Kettrud Pai ja tunnistaja xxxxxxx xxx kohtuistungil antud ütlused riimuvad järgmises. 30.08.2020 (tunnistaja täpset kuupäeva ei mäletanud, kuid tema lapse sünnipäev on 25.
  3. ja sünnipäeva peeti mõned päevad hiljem; menetlusalune isik mäletas sündmuse kuupäevana
  4. 3

(12)augustit) lõuna paiku kella 12 ajal oli Kettrud Pai enda kasutuses oleva Toyotaga teel oma õe xxxxxxx xxx juurde Palojärve äärde viimase lapse sünnipäeva pidama. xxxxxxx xxx liikus pärast telefonivestlust õega (milles Kettrud Pai mainis, et ta oli Karilatsi kandis või sealt möödumas) tee äärde, et anda õele märku, kus on õige koht ära keeramiseks. Tunnistaja seisis sellest kohast, kus pidi ära keerama, üle tee (näoga Karilatsi suunas seistes vasakul tee ääres). Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest kogumis saab järeldada, et Kettrud Pai sõidusuuna suhtes seisis xxxxxxx xxx tee paremas ääres. Kui Kettrud Pai hakkas Toyotaga pöördekohale lähenema, siis sõitis tema taga Volkswagen. Mõlemad sõidukid liikusid üksteise taga – Toyota eespool ja Volkswagen tagapool. Menetlusaluse isiku sõnul hoidis Volkswageni juht taga sõitmise ajal pikivahet, s.o Toyota ja Volkswageni vahel oli vahemaa piisavalt pikk. Kettrud Pai sõitis enda sõnul kuskil seitsmekümnega. Liiklus oli teel pigem hõredam. Kui Kettrud Pai jõudis Karilatsi kanti, siis ta teadis, et varsti peaks saabuma Palojärve ja ärakeeramise koht. Kurvi tagant välja sõites nägi Kettrud Pai õhupalle ja oma õde. xxxxxxx xxx viipas tee ääres seistes kaks-kolm korda parema käega Palojärve lõkkekoha tee otsa suunas, kuhu õde pidi keerama. Toyota hakkas kiirust vähendama – menetlusalune isik kinnitab, et võttis sel hetkel jala gaasipedaali pealt ära ja hakkas pidurdama. Kettrud Pai juba teadis, et pidi vasakule keerama ning tunnistaja mõistis, et Toyota juht sai märguandest aru. xxxxxxx xxx sõnul olid viipamise ajal mõlemad sõidukid temast piisavalt kaugel, kuna ta ei näinud autodes inimeste nägusid. Toyota ja Volkswagen üksteise taga sõites nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku hinnangul asusid ohutus kauguses, s.o autod ei olnud üksteise otsas. xxxxxxx xxx sõnul aeglustamisel lülitati Toyotal piisava varuga vasak suunatuli (tunnistaja poolt vaadates parem suunatuli) sisse ning Toyota asus pidurdama ja vasakpööret sooritama. Sel hetkel sai tunnistaja ka aru, et Toyotas viibib tema õde Kettrud Pai. Järsku suunatule sisselülitamist ja pööramist tunnistaja sõnul ei olnud. xxxxxxx xxx silme läbi oli mõlema sõiduki vahel Toyota manöövri sooritamise ajal piisav ja ohutu distants. Kui xxxxxxx xxx nägi, et Toyota aeglustas ja juht pani vasaku suunatule sisse, siis sel hetkel (kaasa arvatud aeglustamisel) asus Volkswagen Toyota taga. Nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku sõnul Volkswagen ei olnud sel hetkel teel kõrvale kaldunud, s.o ei olnud veel vastassuunavööndis. Kettrud Pai sõnul vaatas ta pidurdamise ajal tahavaatepeeglisse ja nägi, et Volkswagen oli tal taga ning menetlusalune isik hakkas vasakule pöörama. Pööramise ajal asus Kettrud Pai poolt juhitav Toyota pärisuunas, kuid oli lähenenud tee keskteljele. Autode vahe võis olla mõned autopikkused, s.o Volkswagen ei olnud vahetult Toyota taga. Pärast tahavaatepeeglisse vaatamist tõstis Kettrud Pai pilgu, vaatas korraks ette ja pööras vasakule. Menetlusaluse isiku hinnangul oli ta pööramise hetkel pigem tee keskteljel – sõiduki nina oli juba suunatud metsatuka poole. Äkki aga ilmus manöövri ajal Toyota vasakule küljele enne taga sõitnud Volkswagen. Kui Toyota nina oli juba metsa poole ära pööratud ja auto oli juba üle tee kesktelje (kuna tee oli kitsas, siis tuligi kohe metsa sissesõit), toimus Toyota ja Volkswageni vahel esiotsa pidi kokkupõrge. Vahetult enne kokkupõrget menetlusaluse isiku poolt juhitav Toyota liikus ning pöörangu tegemiseks Kettrud Pai aeglustas liikumist, kuid ei peatunud. Kokkupõrge ei toimunud tee keskteljel, vaid sealt edasi metsa poole. Kettrud Pai ei näinud, millal Volkswagen vastassuunavööndisse siirdus, sest ta tegeles parasjagu vasakule pööramisega. Tahavaatepeeglisse vaadates menetlusalune isik nägi, et Volkswagen sõidab tema taga ning suunatuld Volkswageni juht ei näidanud. Kettrud Pai ei osanud öelda, kui palju meetrites või ajaliselt oli tahavaatepeeglisse vaatamise ja vasakpöörde alustamise vaheline aeg (küll aga oli vasak suunatuli juba Toyotal sees, sõiduki aeglustamine toimus pidurdades, menetlusalune isik vaatas taha, korraks ette ning siis alustas manöövrit). Enne vasakpöörde sooritamist Kettrud Pai vasakule küljepeeglisse ei vaadanud ning ei oska öelda, miks ta seda ei teinud. Kettrud Pai hinnangul ei oleks Volkswageni asukoht olnud teistsugune ka 4
(12)küljepeeglisse vaadates, kuna Volkswagen sõitis ikkagi Toyota taga. Vahetult enne kokkupõrget nägi menetlusalune isik silmanurgast, et mingi hall asi oli, mis pani edasi metsa. Vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist, kui xxxxxxx xxx seisis tee ääres ja nägi lähenemas oma õe Toyotat (millel sõitis pikivahet hoides taga Volkswagen), kuulis tunnistaja järsku pärast korraks vasakule vaatamist mootorihäälele sarnanevat „vinn-vinn“ häält, s.o tundus, nagu oleks gaasi juurde lisatud. Samal ajal kadus Volkswagen äkitselt Toyota taha ära. Tunnistaja sõnul hakkas Volkswagen sel ajal tegema Toyotast möödasõitu. Möödasõidu sooritamisel oli Toyota tee kesktelje ääres ning sooritas manöövrit, st oli pöördel – vasak suund oli sisse lülitatud ning rool koos ratastega oli vasakule pööratud ja auto oli juba nagu vasakule suunatud. Samas täitsa risti Toyota teel ei olnud. Sel hetkel, kui Toyota hakkas pöörama, Volkswagenit veel tema kõrval ei olnud. xxxxxxx xxx Toyota taga sõitnud Volkswagenil suunamärguande sisselülitamist tähele ei pannud. Samal hetkel, kui Toyota oli vasakpööret tegemas, Volkswagen oli Toyota taha ära kadunud ja tunnistaja kuulis mootorihäält, hakkas Volkswagen sooritama vastassuunavööndis möödasõitu ning Volkswageni ja Toyota vahel toimus kokkupõrge. Selle tagajärjel Volkswagen sõitis vastassuunavööndis teelt välja metsa äärde. Toyota jäi tee peale seisma ja auto signaal hakkas üürgama. Ka menetlusaluse isiku sõnul ta vajutas õnnetuse toimumise hetkel koheselt pidurit. Pärast õnnetuse toimumist Volkswageni juht väitis nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku sõnul esialgu, et Toyotal ei olnud suunatuld sees ja pärast, et oli parem suunatuli sees ning tunnistaja oli hoopis hääletaja, keda Toyota juht tahtis peale võtta. Nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja kinnitavad, et Kettrud Pai ei pidanud oma õde tee äärest peale võtma. Eelnevalt oli ka õdede vahel telefonitsi läbi räägitud, et Palojärve lähedal tuleb keerata vasakule ning ka õhupallid on märguandeks posti küljes, et näidata õiget ära keeramise kohta. xxxxxxx xxx sõnul Toyotal põles vasak suunatuli pidevalt alates sellest hetkest, kui tunnistaja märkas selle sisselülitamist kuni kokkupõrkeni, sh vasakpöördel. Kettrud Pai sõnul ta paremat suunatuld kindlasti ei vilgutanud. Vasaku suunatule pani ta sisse siis, kui kurvi tagant tulles nägi õhupalle ja suunatuli jäi sisse ka peale kokkupõrget, s.o suunatuli oli pikalt enne kokkupõrget sisse lülitatud. Menetlusalune isik selgitas samuti, et kui tema poolt kasutatav Toyota seisab ja süüde on välja lülitatud ning suunatuli on sees, hakkab auto üürgavat häält tegema. Seetõttu lülitas Kettrud Pai suunatule mõni hetk peale õnnetuse toimumist välja. Tunnistaja xxxx xxxxx ütluste kohaselt 30.08.2021 kella 12 paiku alustas ta VoorekülaIhamaru teel enda juhitava Volkswageniga möödasõitu Toyotast, millel ta oli juba üle kümne kilomeetri järel sõitnud. Lubatud kiirus teel oli 90. Mõlema sõiduki kiirus võis olla 70. Ühel hetkel Toyota aeglustas, mille käigus süttisid ka pidurituled, ja tunnistaja alustas möödasõitu. Enne möödasõidu alustamist ei olnud Toyotal vasakut suunatuld sisse lülitatud ning sõiduk paiknes pärisuunavööndis paremal pool. Küll aga nägi tunnistaja enda sõnul parema suunatule vilksatust, s.o nägi korra või paar vilkumas paremat suunatuld. Kuna xxxx xxxxx nägi samal hetkel või pisut hiljem hääletajat tee ääres, siis ta arvas, et Toyota tahab peatuda ja võtta hääletaja tee äärest peale. Seetõttu nägi ta võimalust möödasõitu sooritada. Volkswageni ja Toyota vahel oli ohutu pikivahe – umbes 40-50 m. Enne möödasõitu vajutas xxxx xxxxx sisse vasaku suunatule ning veendus, et keegi ei ole temast möödasõitu alustanud. Samuti veendus tunnistaja, et Toyota ei ole alustanud vasakpööret. Tunnistaja arvates oli kõik ohutu ning ta alustas möödasõitu, olles selleks ajaks jõudnud enda sõidukiga eesliikuvale Toyotale veidi lähemale (tunnistaja hinnangul 30 m kaugusele), sest Toyota oli hakanud pidurdama. Möödasõiduks suunas tunnistaja enda auto vasakule vastassuunavööndisse ja suurendas vastassuunavööndis hetkeks natuke kiirust (võis minna 80 peale). Vastassuunavööndis sõitis xxxx xxxxx seni, kuni jõudis peaaegu Toyota kõrvale. Sekundi jooksul vahetult enne Toyota kõrvale jõudmist, s.o Toyota tagaosa lähedal 7-8 m enne kokkupõrget nägi ta Toyotal vasakut 5
(12)suunatuld. xxxx xxxxx jaoks tähendas see, et Toyota ei võta hääletajat peale ning jätkab sõitu otse, mitte vasakule. Tunnistaja möönab, et Toyotal võis suunatuli ka varem põleda, kuid tema enam möödasõidul Toyota suunas ei vaadanud, kuna oli selleks hetkeks möödasõidumanöövrit juba alustanud. Vasaku suunatule märkamise hetkel pööras Toyota vasakule. xxxx xxxxx jaoks oli Toyota vasakule pööramine järsk, kuna ta ei eeldanud, et sõiduk vasakule pöörab, vaid et ei võta hääletajat peale ning sõidab otse edasi. Ka otse edasi sõitmiseks pärast seisma jäämist või aeglustamist näidatakse vasakut suunatuld. Kuna Volkswageni suund oli otse, siis toimus Volkswageni Toyota kõrvale jõudes sõidukite esitiibasid pidi kokkupõrge tee mõttelise telgjoone lähedal. Toyota pöördenurk oli suhteliselt väike. Kuni kokkupõrkeni sõitis Volkswagen vastassuunavööndis ning oli enne Toyota vasakpööret jõudnud selle tagaosa lähedusse. Vasakpöördel Toyota kas seisis või liikus hästi vähe. xxxx xxxxx ei oska seda täpselt öelda, kuna oli möödasõidu ajal hõivatud vasakul asuva eurokraavi ja vastutulevate sõidukite jälgimisega. Enne möödasõidu alustamist ja kuni kokkupõrke hetkeni Toyota pidevalt vähendas kiirust - sellepärast ka tunnistaja arvas, et Toyota jääb hääletaja juures seisma. Möödasõidu ajal vastassuunavööndis xxxx xxxxx hetkeks suurendas kiirust, kuid juba enne liiklusõnnetust hakkas ta kiirust vähendama, kuna tee oli möödasõitmiseks üpriski kitsas - hääletaja oli liiga tee peal, mistõttu ka Toyota ei olnud piisavalt tee ääres. Möödasõidu alguses xxxx xxxxx ei näinud, kui ohtlikult hääletaja tegelikult tee peal seisab. Ohu tajumise hetkeks oli tunnistaja möödasõidumanöövrit juba alustanud. Samas olukord ei olnud tunnistaja hinnangul selline, et ta oleks pidanud möödasõidu katkestama. Vastutulevaid sõidukeid möödasõidul ei olnud. Kokkupõrkeohu tekkimisel ja selle vältimiseks vähendas tunnistaja jätkuvalt pidurdades kiirust ning tõmbas rooli võimalikult vasakule. Kokkupõrke tagajärjel põrkas Volkswagen vasakule ning xxxx xxxxx suutis auto suunata metsateele. Kui tunnistaja ei oleks Volkswagenit võimalikult vasakule hoidnud, siis oleks ta Toyotale küljeuksest sisse sõitnud, kuna Toyota oleks jõudnud Volkswagenile küljeuksega ette. Toyota jäi tee telgjoone lähistele pidama, liikudes samuti pärast õnnetust inertsist natukene edasi. Pärast liiklusõnnetuse toimumist öeldi tunnistajale, et suunatuli põles, miks sa otsa sõitsid. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist kogumis saab järeldada järgmist. 30.08.2020 ajavahemikus kella 12.00 – 12.40 sõitsid Põlva maakonnas Kanepi vallas Ihamaru külas Vooreküla-Puskaru tee 14. kilomeetril pärisuunas üksteise järel Kettrud Pai juhitud sõiduauto Toyota Rav 4 reg-nr-ga xxxxxx ja selle järel xxxx xxxxx juhitud sõiduauto Volkswagen Passat Variant reg-nr-ga xxxxxx. Teel oli sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt lubatud kiiruseks 90 km/h, kuid nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja xxxx xxxxx kinnitusel liiguti kiirusega 70 km/h. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt mõlemad sõidukid vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist hoidsid omavahel piisavat pikivahet LS § 46 lg 1 tähenduses. Nii xxxx xxxxx kui ka Kettrud Pai on kinnitanud, et neil oli sõidu ajal ohutu sõita. Kui Toyota ja Volkswagen lähenesid mööda Vooreküla-Puskaru teed Palojärve lõkkekohale, siis Toyota juht Kettrud Pai märkas pärast kurvi tee ääres paremal pool seismas oma õde xxxxxxx Paid, kes viipas paaril korral parema käega ärapööramiskoha suunas. Eelnevast telefonivestlusest õega ning viipamismärguandest sai Kettrud Pai aru, et tal tuleb keerata vasakule. Toyota juht asus sõidukit pidurdades aeglustama, et valmistuda vasakpöördeks. Samal ajal Volkswageni juht xxxx xxxxx, nähes paremal pool tee ääres seisvat käega viipavat inimest, arvas (teadmatusest ekslikult), et Toyota aeglustab hääletaja peale võtmiseks. Tajudes subjektiivselt, et Toyota aeglustab hääletaja peale võtmiseks, otsustas xxxx xxxxx Volkswageni juhina alustada möödasõidumanöövrit. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused on kattuvad ka asjaolus, et sõidukite kokkupõrge toimus hetkel, kui Kettrud Pai juhitud 6
(12)sõiduk pööras Vooreküla-Puskaru teelt vasakul asuvale Palojärve lõkkekohta viivale metsateele ning xxxx xxxxx juhitud sõiduk oli sellest vasakult möödumas. Liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelite kohaselt sai kokkupõrke tulemusena sõiduautol Volkswagen Passat kahjustada esimene parempoolne poritiib ja põrkeraud. Sõiduautol Toyota Rav 4 sai kahjustada vasakpoolne esimene poritiib. Sõidukitel tekkinud vigastuste asukoht annab samuti alust järeldusele, et liiklusõnnetus võis toimuda menetlusaluse isiku ja tunnistajate kirjeldatud liiklussituatsioonis. Sõidukite tehniliste vigastuste näol on mõlema auto omanikele tekkinud varaline kahju. Volkswagen Passati omanik liiklusõnnetuse akti kohaselt on xxxx xxxxx ja Toyota Rav 4 omanik xx xxxxxxx. Küll aga ei nähtu sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist, et Volkswagenil oleks kahjustada saanud ka vasak külg, nagu tunnistaja xxxx xxxxx kohtuistungil väitis. Varalise kahju täpne suurus ja asjaolu, kas Volkswagenil oli liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud ka vasak külg, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Tunnistaja xxxx xxxxx ütluste kohaselt kokkupõrkes sai kannatada tema auto parem külg ja peale autode kokkupõrget läks Volkswageni vasak ratas läbi kraavi. Seega võimalikud Volkswageni vasaku külje kahjustused võisid tekkida kokkupõrke järgselt ega anna niikuinii teavet kokkupõrke toimumise asjaolude kohta. Varalise kahju täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole käesoleva menetluse esemeks, kuna kahju hüvitatakse tsiviilmenetluses (sh kindlustusmenetluses). Mõlemad sõidukijuhid on kinnitanud, et enda manöövrit alustades teine sõiduk seda veel alustanud ei olnud ning kumbki endal liiklusõnnetuse põhjustamises süüd ei näe. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-85-12, p 8.2 koos edasiste viidetega). Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks (RKKKo 3-1-1-95-11, p 9 koos edasiste viidetega). Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest. Käesoleva väärteoasja raames tuleb seega otsustada, kas Kettrud Pai vastutab vahetult talle väärteoprotokollis ette heidetud teo eest. Kettrud Paile on ette heidetud LS §

§ 39lg 1 nõuete rikkumist.

LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § 39 lg 1 koosneb kolmest lausest. Kuigi väärteoprotokollis ja kaevatava otsuse väärteokirjelduses pole seda sõnaselgelt märgitud, tuleneb kohtuvälise menetleja otsuse sisust, et kohtuväline menetleja on silmas pidanud selle paragrahvi kolmandat lauset, mille kohaselt juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Kuigi väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses toodud süüteokirjelduses pole Kettrud Paile LS § 39 lg 1 alusel esitatud etteheidet sõnaselgelt täpsustatud, ei muuda see väärteoprotokolli ja otsuses kajastatud teokirjelduse sisu arusaamatuks. Kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli faktilise teokirjeldusega, mitte sellele kohtuvälise menetleja poolt antud õigusliku hinnanguga (vt nt RKKKo 4-16-9132, p 13 koos edasiste viidetega). VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus muuhulgas tegema kindlaks, kas arutuse all olev tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu poolne õiguslik hinnang aga ei tohi 7

(12)raskendada menetlusaluse isiku olukorda (vt nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7 koos edasiste viidetega). Väärteoprotokollist nähtub selgelt, et Kettrud Paile heidetakse ette enne vasakpöörde alustamist selle ohutuses mitteveendumist. Kettrud Paile ei heideta ette suunamärguande õigeaegset andmata jätmist. Seega kohtuvälise menetleja poolt kaevatava otsuse põhjendavas osas ja ka kohtu poolt käesolevas menetluses LS § 39 lg 1 sisu täpsustamine ei muuda menetlusaluse isiku olukorda raskemaks ega riku menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kohtumenetluse käigus on menetlusalune isik ja kaitsja saanud avaldada arvamust, kas ja kuidas menetlusalune isik enne vasakpöörde sooritamist selle ohutuses veendus. Tunnistaja xxxx xxxxx väitel vilgutas menetlusalune isik ka paremat suunatuld ning viimase vasakpööre tuli xxxx xxxxxxx täiesti ootamatult. Hindamaks liiklusõnnetuses osalenud juhtide käitumist, omab muuhulgas tähtsust, kas ja kuidas menetlusalune isik oma kavatsetavast manöövrist märku andis. Kohus loeb menetlusaluse isiku ja tunnistaja xxxxxxx xxx ütlustele tuginedes tõendatuks, et Kettrud Pai lülitas enne Palojärve lõkkekohta viiva teeotsani jõudmist Toyotal aegsasti sisse vasaku suunatule. Kettrud Pai ja xxxxxxx Pai on andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et Toyotal põles vasak suunatuli mõnda aega enne vasakpöörde sooritama hakkamist. Ka xxxx xxxxx on tunnistanud, et ta märkas möödasõidu sooritamise ajal Toyotal vasakut suunatuld vilkumas. Veelgi enam, tunnistaja xxxx xxxxx ei ole välistanud, et Toyotal võis vasak suunatuli põleda juba ka varem, s.o enne kui xxxx xxxxx seda märkas. Seega ei lükka tunnistaja xxxx xxxxx ütlused ümber menetlusaluse isiku ja tunnistaja xxxxxxx xxx ütlusi. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Kettrud Pai lülitas oma juhitaval Toyotal vasaku suunatule sisse LS § 39 lg 1 esimese lause mõttes õigeaegselt. Küll aga ei tõenda xxxx xxxxx ütlusi Toyotal parema suunatule sisselülitamise kohta ükski teine asjas kogutud tõend. Parema suunatule sisselülitamist on menetlusalune isik eitanud. Toyotal parema suunatule põlemist ei märganud ka tee ääres seisnud tunnistaja xxxxxxx xxx. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistaja xxxxxxx xxx ütlused kattuvad. Antud situatsiooni arvestades on need ka eluliselt usutavad. Menetlusalusel isikul oli juba enne lõkkekoha teeotsani jõudmist teada, et on vaja vasakule pöörata, kuna tal oli sellest eelnevalt telefonitsi õega juttu ja ta nägi ka teeotsa suunas käega viipavat õde. Seega puudus Kettrud Pail üldse igasugune vajadus paremale suundumiseks ja seega ka parema suunatule sisselülitamiseks. Ütluste usaldusväärsust saab muuhulgas põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja xxxxxxx Pai sugulussuhe ei muuda tunnistaja xxxxxxx xxx ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseks. Nimelt KrMS § 61 lg-te 1, 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-92-11, p 11 koos edasiste viidetega). KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise, sh tõendi allikast lähtuvalt teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Ei ole mingisugust alust eeldada, et teine liiklusõnnetuse osapool on menetluse tulemusest vähem huvitatud kui menetlusalune isik (RKKKo 3-1-1-4-07, p 7.1, 7.3 koos edasiste viidetega). Tunnistaja xxxx xxxxx ütlused Toyotal parema suunatule põlemise kohta kui oma sisult teiste asjas kogutud tõenditega diametraalselt erinevad loeb kohus ebausaldusväärseks ja jätab tõendite kogumist kõrvale. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, 8
(12)ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Kettrud Pai kohtuistungil selgitas, et vahetult enne vasakpööret ta aeglustas Toyota kiirust pidurdades, vaatas tahavaatepeeglisse, siis korraks ette ja seejärel alustas manöövri tegemist. Tahavaatepeeglisse vaadates nägi menetlusalune isik enda sõiduki taga sõitmas Volkswagenit, mis oli pärisuunas ega näidanud suunatuld. Kettrud Pai ei näinud, millal Volkswagen vastassuunavööndisse sattus, kuna ta tegeles samal ajal vasakule pööramisega. Enne vasakpöörde tegemist Kettrud Pai vasakule küljepeeglisse ei vaadanud ning ta ei oska öelda, miks ta seda ei teinud. Vahetult enne kokkupõrget nägi menetlusalune isik silmanurgast, et mingi hall asi oli, mis pani edasi metsa. Tunnistaja xxxxxxx xxx sõnul tema ei märganud, kas ja millal Volkswagenil suunatuli sisse lülitati ning millal Volkswagen vastassuunavööndisse sõitis. Kohtu hinnangul rikkus Kettrud Pai LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust veenduda enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Ühtlasi rikkus Kettrud Pai ka LS § 39 lg 1 viimases lauses sätestatud kohustust veenduda pärast suunamärguande andmist, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Menetlusaluse isiku ütlustega on leidnud tõendamist, et enne vasakpöörde sooritamist vaatas ta tahavaatepeeglisse ja seejärel ette. Vasakule küljepeeglisse ta ei vaadanud. Üldiselt teadaolevalt tahavaatepeeglist ja küljepeeglist avanevad juhile erinevad vaated sõidukist välja (tahavaatepeegel näitab sõiduki taha jäävat piirkonda ja küljepeegel küljele jäävat piirkonda). Samuti ei ole ka peeglitesse vaatamisel võimalik silmaga haarata sõiduki nn pimedaid nurki. Kettrud Pai kinnitusel nägi ta viimati tagant lähenevat autot enda pärisuunavööndis. Nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja xxxx xxxxx ütlustest tuleneb, et kokkupõrke hetkel oli tunnistaja xxxx xxxxx juhitud sõiduauto vastassuunavööndis. Seega liiklussituatsioon mingil hetkel täielikult muutus. Kohus nendib, et olemasolevad tõendid ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, mis hetkel täpselt xxxx xxxxx oma manöövrit alustas, s.o millal ta oma sõidurajalt välja sõitis. Tunnistaja xxxx xxxxx kinnitusel oli see umbes 30 m kaugusel eesliikuvast autost ja siis ei olnud menetlusalune isik veel oma manöövrit alustanud ega ka sellest märku andnud. Samas on ka menetlusalune isik kinnitanud, et enda manöövrit alustades taga liikunud sõiduk möödasõitu veel alustanud ei olnud ja paiknes oma pärisuunavööndis mõne auto pikkuse kaugusel Toyotast. Tunnistaja xxxxxxx xxx kinnitusel kuulis ta „vinn-vinn“ häält hetkel, kui Toyota asus vasakpööret sooritama ning sel hetkel kadus ka Volkswagen Toyota taha ära, s.o tegi möödasõitu, millele järgnes vahetult kahe sõiduki kokkupõrge. Tunnistaja xxxx xxxxx ütluste kohaselt möödasõitu käigus ta hetkeks kiirendas. On eluliselt usutav, et tunnistaja xxxxxxx xxx kirjeldatud „vinn-vinn“ hääl oligi xxxx xxxxx juhitud sõiduki kiirendamisega kaasnenud mootorimüra. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustele tuginedes ei saa välistada, et Toyota juht Kettrud Pai ning Volkswageni juht xxxx xxxxx alustasid manöövrite sooritamist sisuliselt samaaegselt. Isegi eriteadmisi omamata on võimalik väita, et sõidukiga pärisuunavööndist vastassuunavööndisse ning seal eesliikuvale autole kõrvale jõudmiseks kulub teatav aeg. Autoga ei saa teha järsku hüpet ühest suunavööndist teise. Asjaolu, et Kettrud Pai enda juhitud sõiduki taga toimunud liiklussituatsiooni muutumist üldse ei näinud, annab alust järeldusele, et menetlusalusel isikul jäi tegemata just see viimane samm manöövri ohutuses veendumisel, s.o vasakule küljepeeglisse vaatamine. Tee andmise ning sõidu jätkamise ohutuse tuvastamine on aga juhil tõsikindlalt võimalik vaid siis, kui lisaks tahavaatepeeglile on vaadatud ka küljepeeglisse. Kui möödasõitu tegev sõiduk on reastunud vastassuunavööndisse, siis seda asjaolu on võimalik auto ehituslikest eripäradest tuvastada ainult küljepeeglisse vaadates. Veelgi enam, nii mõnigi juht vaatab lisaks küljepeeglile ka küljeaknast välja, et hoida silma peal nn pimedatel nurkadel. Kettrud Pai oleks vasakule 9
(12)küljepeeglisse vaadates märganud vastassuunavööndis möödasõidule asunud Volkswagenit ja ta oleks saanud vasakpöörde katkestada ning liiklusõnnetus oleks toimumata jäänud. Seega esineb menetlusaluse isiku teo (s.o liiklusnõuete rikkumise) ja saabunud tagajärje (liiklusõnnetuse) vahel põhjuslik seos naturalistliku kausaalsuse mõttes. Saabunud tagajärg on Kettrud Paile ka normatiivselt omistatav, kuna liiklusnõude rikkumisel ehk manöövri ohutuses täielikul mitteveendumisel, s.o vasakule küljepeeglisse mittevaatamisega suurenes ja ka realiseerus liiklusõnnetuse tekkimise oht ning sellise ohu suurenemine on keskmisele mõistlikule inimesele ka ettenähtav (vt RKKKo 1-19-4422, p 13 koos edasiste viidetega). KarS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. Vasakpöörde ohutuses veendumata jätmisel, s.o vasakule küljepeeglisse vaatamata jätmisel ei teadnud Kettrud Pai süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (s.o liiklusnõuete rikkumise toimepanemist), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 223 lg 1 koosseis täidetakse üldjuhul ettevaatamatusest. Käesoleval juhul liiklusnõuete rikkumisel õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju kolmandatele isikutele, on Kettrud Pai toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Seoses xxxx xxxxx osaga vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamises märgib kohus järgmist. Tunnistaja xxxx xxxxx sõnul ta möödasõidumanöövri alustamise hetkel vasakut suunatuld eessõitva Toyota taga põlemas ei märganud. Küll aga märkas ta sõiduki aeglustamist ja piduritulesid. Nagu kohus eespool sedastas, siis on eluliselt usutav, et tunnistaja, nähes vahetult eespool pärisuunas paremal tee ääres seismas käega viipavat isikut, arvas, et Toyota juht soovib hääletaja peale võtta. Seetõttu alustas xxxx xxxxx möödasõidumanöövrit LS § 2 p 44 mõttes. Nagu kohus samuti eespool tuvastas, oli eessõitva sõiduki juht tegelikult alustamas vasakpööret, andes sellest aegsasti ka vasaku suunatulega märku. xxxx xxxxx ka ise ei välista, et Toyotal vasak suunatuli võis põleda ka ennem, kui tema seda manöövri keskel märkas. xxxx xxxxx sõnul keskendus ta vastassuunas möödasõidul eurokraavi ja vastutulevate sõidukite jälgimisele ning ka kiirendas hetkeks. Olles eessõitva juhi kavatsustest ekslikult aru saanud, ei jälginud ka xxxx xxxxx kohtu arvates tegelikku liiklussituatsiooni. xxxx xxxxx, keskendudes eelkõige möödasõidule (sh tee äärsele kraavile ja vastutulevatele sõidukitele), ei pannud tähele Toyota tagumise vasaku suunatule süttimist. Kohtu hinnangul xxxx xxxxx ettevaatamatusest (hooletuse vormis) rikkus LS § 51 lg 3 p 2, 3 ja § 52 lg 1 p 1. Nii on viimases sätestatud, et vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita, kui pole täidetud liiklusseaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused. LS § 51 lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks ning möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Isegi kui eeldada, et xxxx xxxxx vastassuunavööndisse siirdumise hetkel Toyotal vasak suunatuli veel ei põlenud (nagu väidab xxxx xxxxx), siis kujunenud liiklussituatsioonis (ees aeglaselt liikuv sõiduk, sellel mingil hetkel süttis vasak suunatuli, xxxx xxxxx kinnitusel oli ka tee kitsas) tulnuks möödasõit LS § 51 lg 4 kohaselt katkestada. Kohtu arvates ka xxxx xxxxx rikkumised on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kui xxxx xxxxx poleks eesliikunud vasakpööret tegema hakkavast sõidukist hakanud vasakult mööda sõitma, oleks liiklusõnnetus toimumata jäänud. Kohtupraktika kohaselt võib kaasliikleja ebakorrektne käitumine kahju tekitanud juhi teatud juhtudel vastutusest LS § 223 lg 1 järgi vabastada (RKKKo 3-1-1-23-13, p 6). Kohus on tuvastanud, et Kettrud Pai rikkus vasakule küljepeeglisse mittevaatamisega vasakpöörde 10
(12)ohutuses veendumise kohustust ning ka xxxx xxxxx kas vahetult enne möödasõidumanöövrit või manöövri ajal jäi õigel hetkel märkamata Toyota vasak tagumine suunatuli. Kohus loeb Kettrud Pai ja xxxx xxxxx liiklusõnnetuse kaaspõhjustajateks. Käesoleval juhul toimus liiklusõnnetus just asjaolu tõttu, et liiklusnõudeid rikkusid mõlemad juhid. Kui vähemalt üks neist (sh ka Kettrud Pai) oleks olnud hoolikam, ei oleks vaidlusalust liiklusõnnetust toimunud. Seetõttu kohus leiab, et xxxx xxxxx käitumine ei vabasta käesoleval juhul Kettrud Paid vastutusest. Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et Kettrud Pai 30.08.2020 kell 12.40 Põlva maakonnas Kanepi vallas Vooreküla-Puskaru maantee 14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Toyota Rav 4 reg-märgiga xxxxxx ja ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses, mistõttu vasakpöörde sooritamisel toimus kokkupõrge tema sõiduautost möödasõitu sooritanud sõidukiga Volkswagen Passat reg-märgiga xxxxxx. Kettrud Pai põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju on tekitatud sõiduki Toyota Rav 4 reg-märgiga xxxxxx omanikule xxxxxxx xx sõidukile tekitatud tehniliste vigastuste näol ja sõiduki Volkswagen Passat reg-märgiga xxxxxx omanikule xxxx xxxxxxx sõidukile tekitatud tehniliste vigastuste näol. Oma tegevusega rikkus Kettrud Pai LS §

§ 39

lg 1 kolmandas lauses sätestatud nõudeid ning pani toime LS §-s 223 lg 1 sätestatud väärteo. Kuna kohtu arvates on Kettrud Pai käitumises LS §-s 223 lg 1 sätestatud väärteo tunnused, ei saa kaevatavat otsust tühistada ja väärteomenetlust lõpetada kaebuses taotletud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohus leiab, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamises pole süüdi üksnes Kettrud Pai, vaid süüdi on ka xxxx xxxxx. Kuna viimast pole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks vastutusele võtta, peab kohus ebaõiglaseks üksnes Kettrud Pai karistamist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kaevatava otsuse tühistada ja väärteomenetluse Kettrud Pai väärteoasjas lõpetada otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (vt nt RKKKo 4-18-5832, p 28 koos edasiste viidetega). Väärteoasja otstarbekuse kaalutlustel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo 3-1-1-77-16, p 14 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul märkimisväärset avalikku menetlushuvi asjas ei esine. Ka pole Kettrud Pai süü suur. Tegemist pole raske liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetuse tagajärjel inimesed vigastada ei saanud ning tekkis üksnes varaline kahju. Sõidukite vigastusi arvestades pole seegi märkimisväärselt suur. Kettrud Pai rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest ja liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi ka teise sõiduki juht. Eeltoodu ja VTMS § 132 p 3 alusel kohus tühistab täielikult PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja 8.03.2021 otsuse väärteoasjas nr 2610,20,004748 ja lõpetab Kettrud Pai suhtes väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. 11

(12)Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud kohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule riigieelarvelistest vahenditest kaitsja tasu kokku summas 1357,50 eurot (mille kandmist tõendavad 10.05.2021 arve nr 210513 – 225 eurot; 10.05.2021 arve nr 210512 – 375 eurot; 19.02.2021 (arvel ekslikult märgitud 19.02.2020) arve nr 210218 – 382,50 eurot ja 16.03.2021 arve nr 210323 – 375 eurot). Kuna Kettrud Pai suhtes kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, jääb menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulu tema enda kanda (vt RKKKo 3-1-1-120-13, p 21). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.