lg 1 p 3,
lg 4,
S § 423¹ kuriteo toime Tartu Maakohtu 01.11.2019.a kohtuotsuse järgi katseajal olles 16.11.2019.a, siis ei saa teise astme kuriteo toimepanemise eest jätta sundraha 876€ välja mõistmata, kuigi osa liitkaristustest kuulub moodustamisele ka KarS § 65 lg 1 alusel.
lg 1 alusel välja mõista Alari Ujokilt riigituludesse menetluskuluna kokku 3135.29 € (kolm tuhat ükssada kolmkümmend viis eurot kakskümmend üheksa senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 93.69€ kokku kannatanu R.M. ja tunnistajate M.U, M.O, R.V. kohtusse ilmumise kulu (IV, 140-141, 159-160;
lg 1 p 2), 405.60€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (I, 140, 147, 160, 162-165, 166-175;
lg 1 p 4), 1710€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (V, 22-25;
lg 1 p 4), 876€ sundraha (
lg 1 p 9,
hinnangute kulu (I, 30, 42;
Menetluskulu 3135.29 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700004331 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-1825, menetluskulu 28.01.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Alari Ujoki kaitsja advokaat Marko Paabumetsa 27.01.2021.a taotluse (V, 22-25) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht XXX) kasuks 1710 eurot (sellest käibemaks on 285€) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatava Alari Ujoki kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi eest. 4
Phone, mis on küll Apple märgiga, kuid ei ole Apple originaaltooted, koos kõige nende juurde kuuluvaga hävitada. Kannatanute F.K, S.S. ja R.M. tsiviilhagid varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldada.
lg 1 p 2,
lg 1 p 1,
lg 3,4,
lg 1 p 11,
ÜS) § 94 lg 1,2,3, TsÜS § 98 lg 1, TsÜS § 101 lg 1, TsÜS § 91, TsÜS § 90 lg 1,2 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel välja mõista Alari Ujokilt: 400€ (nelisada eurot) kannatanu S.S. kasuks (S, kannatanu pangakontole nr XXX LHV Pank; IV köide lk 12, 134); 816.94€ (kaheksasada kuusteist eurot üheksakümmend neli senti) kannatanu R.M. kasuks (M, kannatanu pangakontole nr XXX Swedbank; IV köide lk 13, 135).
lg 1 p 2,
lg 1 p 1,
lg 3,4,
lg 1 p 11,
lg 1 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel välja mõista Alari Ujokilt: 940€ (üheksasada nelikümmend eurot) kannatanu F.K. kasuks (K, kannatanu pangakontole nr XXX SEB Pank; IV köide lk 11, 133). Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatavale Alari Ujokile koos makseinfoga, tema kaitsjale Marko Paabumetsale ja kinnipidamisasutusele, millises vahistatud süüdistatav viibib ning kannatanutele F.K. (XXX), S.S. (XXX), R.M. (XXX) ja A.A. (XXX). Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanutel õigus pöörduda kas ise või enda esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri poole tsiviilhaginõude võlgnikult Alari Ujokilt sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu kohtumajja sellele kantseleisse järele. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Kannatanu R.M. soovil (I, 2; XXX) teavitada teda vahistatu Alari Ujoki vahi alt vabastamisest. Ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta ei soovi R.M. teavitust saada (III, 2). Kannatanu F.K. soovil (I, 5; XXX) teavitada teda vahistatu Alari Ujoki vahi alt vabastamisest, Alari Ujoki vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanud S.S. ja A.A. eelnimetatud teavitusi saada ei soovi (III, 10, 13). Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele vangistuse täideviimiseks, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
5 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 17.veebruariks 2021.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
15.02.2021.a määrusega muutis kohus
¹ alusel ära kriminaalasjas nr 1-20-1825 põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise senise aja (15.02.2021 k 16) ja määras
lg 8,
lg 1 alusel kohtuotsuse pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks 17.veebruari 2021 kell 16.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
S § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 423 1 järgi. Nendest süüdistustest muutis prokurör 27.01.2021.a kelmuse süüdistust osas, milles kannatanuks on R.M. (V, 2628). Kannatanu S.S. seonduvat kelmuse süüdistust ei muudetud. Ülejäänud süüdistusi prokurör ei muutnud. Alari Ujok ennast maakohtus varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustes KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud, olles seisukohal, et teda süüstatakse alusetult, tehes selles etteheiteid nii kannatanutele, kohtueelsele menetlejale kui ka osadele tunnistajatele. Süüdistustest võttis Alari Ujok maakohtus ainsana õigeks KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritud mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise ja tunnistas ennast selle süüdistuse järgi täielikult süüdi ning süüdistuses kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Alari Ujok on süüdistuste põhjendatuse valdavas osas kahtluse alla seadnud, on tema süü kogu süüdistuse ulatuses, sealhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustes, veenvalt ja usaldusväärsete tõenditega tõendatud. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kõrvaldamata kahtlused asjas puuduvad. Alari Ujoki suhtes on põhjendatud teha süüdimõistev kohtuotsus. 6 Süüdistus arvutikelmuse toimepanemises KarS § 213 lg 2 p 1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Alari Ujoki süü talle süüdistusaktis esitatud arvutikelmuse süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal sai enda valdusesse F.K. kuuluva mobiiltelefoni Apple iPhone 6 ning F.K. Smart-ID konto PIN-koodid. Seejärel 17.01.2019 kella 17.19 paiku kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, kasutades enda mobiiltelefoni numbriga XXX seotud internetti, sisestas Alari Ujok F.K. AS-i SEB Pank kontole sisselogimiseks ja ülekande tegemiseks ebaseaduslikult F.K. SmartID konto PIN-koodid, millega sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ning tegi F.K. AS SEB Pank arvelduskontolt nr XXX ülekande G.P. AS-i SEB Pank arvelduskontole nr XXX summas 940 eurot. G.P. võttis 17.01.2019 ajavahemikul kell 17.57 - 18.01 XXX asuvast AS SEB Pank pangaautomaadist nr XXX Alari Ujoki palvel oma kontolt välja 865 eurot ning andis selle edasi Alari Ujokile. Sellise tegevusega sekkus Alari Ujok andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, mille tulemusena sai Alari Ujok ise varalist kasu ning tekitas F.K. varalist kahju 940 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega pani Alari Ujok toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava arvutikelmuse, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et F.K. l läks 14.01.2019.a tema valdusest kaotsi talle kuuluv mobiiltelefon, milles oli Smart-ID ning sellesse telefoni olid salvestatud ka pin-koodid ja paroolid. Kas telefon läks lihtsalt kaduma või see varastati F.K. ära või pandi sellega seoses toime hoopiski mõni muu varavastane kuritegu, pole teada. Seda ei tea ka kannatanu F.K. ise, kuidas ta endale kuuluvast mobiiltelefonist täpselt ilma jäi (vt selle kohta F.K. ütlusi: III, 52-55, 5). Peale Alari Ujokile esitatud arvutikelmuse süüdistuse ei ole senistel andmetel kellelegi esitatud F.K. kuulunud mobiiltelefoni varguse süüdistust ega ka ühegi teise varavastase kuriteo toimepanemise süüdistust. Ka Alari Ujokile ei ole peale arvutikelmuse süüdistuse esitatud telefoni kaduma minekuga seoses F.K. kuulunud mobiiltelefoni varguse ega ka mõne muu varavastase kuriteo toimepanemise süüdistust. Käesolevas kriminaalasjas ei omagi Alari Ujokile esitatud arvutikelmuse süüdistuse lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, kuidas F.K. enda mobiiltelefonist ilma jäi. Neil asjaoludel ei ole Alari Ujoki kohtumenetluses tehtud etteheidetel kohtueelse menetleja aadressil, miks koheselt ei nõutud raamatukogust välja videosalvestusi F.K. mobiiltelefoni kaotsimineku asjaolude kohta, olulist kaalu. Kannatanu F.K. ütlustega (III, 52-55, 5) ja tema kuriteoavaldusega (II, 3537) on veenvalt tõendatud, et F.K. kaotas valduse oma mobiiltelefoni üle 14.01.2019.a. 21.01.2019.a Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud (II, 35) kannatanu F.K. 17.01.2019.a ingliskeelse kuriteoavaldusega Politsei- ja Piirivalveametile (II, 35) selle juurde kuuluva eestikeelse tõlkega (II, 36-37) on tõendatud, et F.K. avaldas politseile enda Smart-ID-ga 7 mobiiltelefoni XXX kaotamise ajaks 14.jaanuari 2019.a. Samas 17.01.2019.a kuriteoavalduses on kajastatud, et G.P. võttis 17.01.2019.a F.K. pangaarvelt 940€, milleks ilmselt kasutas kaotsi läinud mobiiltelefonis olnud Smart-ID-d (I, 36-37). Kannatanu F.K. ütlustega (III, 52-55, 5) on tõendatud, et temalt 14.01.2019.a kaduma läinud Apple iPhone6 mobiiltelefonil ei olnud ekraanilukku ja parooli peal ning telefoni sisule oli võimalik igaühel juurde pääseda, s.h mobiiltelefonis olnud paroolidele, PINkoodidele, kus olid ka samas telefonis asunud Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid, milliseid oli vaja kasutada G.P. kontole 940 euro ülekande tegemiseks. Kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas kannatanu F.K, et ei ole senini enda mobiiltelefoni tagasi saanud (III, 54). Kohtulikul uurimisel jäi kannatanu F.K. enda Alari Ujoki vastu esitatud 940 euro tsiviilhaginõude juurde (III, 55). Kaitsja küll selgitas kannatanule F.K, et süüdistuse kohaselt andis G.P. õigusvastaselt G.P. pangakontole kantud 940-st eurost Alari Ujoki kätte 865 eurot, aga kannatanu jäi ikkagi seisukohale, et enda 940 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude esitab tervikuna ainult Alari Ujoki vastu (III, 55). Tsiviilhagis ongi kannatanu F.K. esitanud enda 940 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude tervikuna ainult ja üksnes Alari Ujoki vastu (IV, 11, 133). Kannatanu F.K. (K.) ütlustega (III, 52-55, 5) ja tema kuriteoavaldusega (II, 35-37) selle kohta, et tema pangakontolt kanti tema tahte vastaselt 17.01.2019.a G.P. pangakontole üle kokku 940 eurot, on kooskõlas ka 17.01.2019 17:19:23 AS-i SEB Pank maksekorralduse nr XXX debiteerimise teatiselt (II, 38-39) nähtuv. 17.01.2019 17:19:23 maksekorralduse nr XXX debiteerimise teatisega (II, 38-39) on tõendatud, et F.K. nimel olevalt AS-s SEB Pank asuvalt arvelduskontolt nr XXX kanti G.P. nimel AS-s SEB Pank asuvale arvelduskontole nr XXX üle 940 eurot, ülekande selgituseks on kajastatud: „Mulle“. 25.02.2019.a AS-i SEB Pank vastusega menetlejale (I, 5-6) on tõendatud, et F.K. arvelduskontolt nr XXX 17.01.2019 tehtud 940 euro ülekande kinnitamiseks kasutati SmartID-d, makse tegemisel oli IP aadress XXX (I, 5-6). Samas vastuskirjas on kohtueelsel menetlejal soovitatud täpsema info saamiseks pöörduda S.I.S.A. poole (I, 5-6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga on kooskõlas ka 25.04.2019.a S.I.S.A. vastus (I, 7-8), millest muuhulgas nähtub, et pärast F.K. mobiiltelefoni 14.01.2019.a kaotsi minekut on selles püütud 15. ja 17.01.2019.a kasutada AS-i SEB Pank internetipanka sisselogimises F.K. nimel olevat Smart-ID-d, mis 17.01.2019.a lõpuks ka õnnestus. 25.04.2019.a S.I.S.A. vastusega (I, 7-8) kohtueelsele menetlejale on tõendatud, et F.K. nimele registreeritud Smart-ID-d on kasutatud ajavahemikul 14.-18.01.2019 järgmiselt: 15.01.2019 11:25:54 alustati SEB panka logimise sessiooniga 15.01.2019 11:27:35 sessioon lõppes aegumisega, kasutaja poolseid tegevusi ei ole 15.01.2019 11:35:30 alustati SEB panka logimise sessiooniga 15.01.2019 11:37:10 sessioon lõppes aegumisega, kasutaja poolseid tegevusi ei ole 8 17.01.2019 16:57:18 autentimine SEB panka 17.01.2019 16:57:48 sisestati vale PIN-kood 17.01.2019 16:58:08 sisestati vale PIN-kood 17.01.2019 16:58:13 sisestati õige autentimise PIN-kood, signatuur edastati IPaadressilt XXX 17.01.2019 17:18:32 SEB panka allkirjastamise päring 17.01.2019 17:19:11 sisestati õige allkirjastamise päring PIN-koodiga, signatuur saadeti IP-aadressilt XXX 17.01.2019 18:31:19 klient helistas Smart-ID abiliinile ja tühistas konto 17.01.2019 18:31:25 Smart-ID konto suletud Eeltooduga on kooskõlas 26.04.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I, 9; selle juurde kuuluvad sideettevõtjalt saadud andmed ühel CD-plaadil: I, 10) nähtuv selle kohta, et 17.01.2019 kell 17:19 IP XXX - interneti veebilehele seb.ee on logitud IP nr XXX , mis seostub telefoniga nr XXX, mis on tunnistaja G.P. ülekuulamise protokollis märgitud Alari Ujoki kasutuses olevaks telefoninumbriks (I, 9-10). Tunnistaja G.P. ütlustega (III; 91-98, 19) on tõendatud, et Alari Ujoki kasutuses olid telefoninumbrid XXX (III, 95 all) ja nr XXX (III, 96 ülal). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 11-12) selle juurde kuuluvate lisadega (I, 13-14) ja sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 15) on tõendatud, et telefoninumbri XXX kasutamine Alari Ujoki poolt on tuvastatud 26.02.2019.a tunnistaja G.P. ütlustega selle kohta, et Alari Ujok on kasutanud telefoninumbreid XXX ja nr XXX (I, 12). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (I, 11-12) kajastatu kohaselt on telefoninumbri XXX kasutamine Alari Ujoki poolt on tuvastatud ka 01.02.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr XXX (I, 12). Telefoninumbri XXX kasutamine Alari Ujoki poolt on tuvastatud ka 07.12.2018.a väärteoprotokolliga nr XXX / XXX (II, 23) ja 24.12.2018.a väärteoprotokolliga nr XXX / XXX (II, 24) ning 01.02.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas (II, 21-22), millistest nähtub, et Alari Ujok avaldas väärteoasjade menetlejatele enda telefoninumbriks XXX (II, 21, 23, 24). Kõneeristustega on tõendatud, et ajavahemikus 14.-17.01.2019 on telefoninumbrid XXX ja nr XXX olnud kasutusel ühes ja samas mobiiltelefonis IMEI-koodiga XXX (I, 12). Kohtu hinnangul on veenev ja eluliselt usutav, et kahe telefoninumbri ühes ja samas mobiiltelefonis vaheldumisi kasutamine osundab selgelt sellele, et mõlemad telefoninumbrid olid ühe ja sama isiku kasutuses, kelleks tõenditest nähtuvalt oli Alari Ujok. Sellega on kooskõlas ka asjaolu, et telefonis IMEI-koodiga XXX on ajavahemikus 14.17.01.2019 olnud Alari Ujoki kasutuses kaks telefoninumbrit XXX ja nr XXX järgmiselt (I, 13): 9 telefoninumbrit XXX kasutati 14.-16.01.2019, kokku kõnesid 47 (I, 13); telefoninumbrit XXX kasutati 16.-17.01.2019, kokku kõnesid 19 (I, 13). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (I, 11-12) kajastatu kohaselt on G.P. poolt mobiiltelefoninumbri XXX kasutamine tuvastatud XXX keskkonnast tehtud väljatrükiga, millelt nähtub, et G.P. kasutab mobiiltelefoninumbrit XXX (I; 12, 14). Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbri XXX kõneeristusest nähtub 17.01.2019 järgmine suhtlus G.P. kasutuses olnud numbriga XXX: kell 17:09 toimus kõne Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbrilt XXX G.P. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX (I, 12); kell 17:19 toimus kõne Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbrilt XXX G.P. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX (I, 12). Eeltoodust nähtub, et suhtluse initsiaatoriks oli Alari Ujok, kes ise otsis ja ka sai kontakti G.P. Sellega on kooksõlas ka tunnistaja G.P. ütlustest (III; 91-98, 19) nähtuv selle kohta, et just Alari Ujok soovis tema pangakontot kasutada sinna kontole raha saatmiseks ja selle sealt hiljem välja võtmiseks, millise Alari Ujoki ettepanekuga ta ka nõustus, pärast tööd võtsid Alari Ujok ja ta sõbrad ta auto peale, sõitsid XXX juurde, kus pangaautomaadist võttis raha kahes osas välja: 600€ ja 265€, ning andis selle raha enda käest ära Alari Ujoki XXX V. kätte. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et just Alari Ujok oli huvitatud F.K. pangakontolt G.P. pangakontole 940 euro ülekande tegemisest ja G.P. kontole saabunud raha sularahas pangaautomaadist väljavõtmisest, on kooskõlas ka Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtluse väljatrükkidest (II, 46-53) nähtuv selle kohta, et Alari Ujok oli ainuke isik, kes selleks pöördus G.P. poole ja G.P. avaldas nõusolekut Alari Ujoki pöördumise täitmiseks, lubades kasutada enda pangakontot sinna raha saabumiseks ja selle enda pangakontolt väljavõtmiseks. Ühtlasi informeeris G.P. Alari Ujokit ka sellest, et tema pangakonto on miinuses ca 70 euro lähedusse jäävas summas, millest Alari Ujok pidi ise aru saama, et selle miinuses oleva rahasumma võrra saab tema pangakontolt hiljem raha vähem välja võtta. Nähtub see alljärgnevast Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX 17.01.2019.a toimunud suhtluse väljatrükkidest (II, 46-53): 17.01.2019 kell 17:11 edastab G.P. arvelduskonto numbri XXX (II 46) ülekande tegemiseks Alari Ujokile enda kell 17:20 edastab G.P. Alari Ujokile enda telefonist tehtud ekraanitõmmise, millelt nähtub muuhulgas automaatne elektroonne pangateatis G.P: „Laekumine kontole XXX , K.F. XXX , +940.00 EUR, vaba jääk: 865.52 EUR (17/01 17:19:27), Mulle“ (II, 46) G.P. avaldab ekraanitõmmisele Alari Ujokile selgituseks juurde, et tal oli eelnevalt miinuses midagi 70 euro vms ulatuses (II, 46) kella 20:24 ajal palub Alari Ujok G.P. vabandust halva olukorra tekitamise pärast (II, 47) kella 20:35 ajal lubab Alari Ujok G.P, et G.P. jääb puhtaks, võtab kasvõi enda kaela, lisades juurde: „Ei väga õigesti tegid et ütlesid minu käest“ (II, 48) kella 20:55 ajal kinnitab Alari Ujok G.P. üle, et lubab selles ettevõtmises G.P. puhtaks jäämist (II, 49) 10 suhtluse lõpuks on aga G.P. ikkagi väga pahane Alari Ujoki peale (II, 5152): jata teised inimesed oma kahtlastest aridest välja lampi kasutad mind ara, et mingit voorast raha omada … kelle raha se oli mis mu arvele saadeti? Ara minuga enam ühendust vota (II, 52) Alari Ujok: Mis asja. Selle kuradi venna oma kes seal pinnal oli ja ta ise kandis ju enda telefonis seda. Viisin ära ka juba (II, 52) G.P. : sugavalt pettunud olen lihtsalt muud midagi (II, 52) 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest on aru saada, et 17.01.2019.a õhtul on keegi helistanud G.P, mispeale G.P. tunneb huvi, kas Alari Ujokile on ka helistatud, kuid Alari Ujok kinnitab, et talle ei ole keegi helistanud (II, 53) Tunnistaja G.P. ütluste (III; 91-98, 19) kohaselt võttis uurija temaga ühendust samal päeval, kui raha välja võttis (III, 96 ülal). Tunnistaja G.P. andis kaugülekuulamisega videokonverentsi põhimõttel ütlused 17.11.2020.a (III, 91-98, 19). Tunnistaja G.P. avaldatu kohaselt teab ta Alari Ujokit vähest aega, elasid ühes üürikorteris, Alari Ujok ei ole talle lähedane isik, sugulane ning hõimlane ja vihavaenu tal Alari Ujoki suhtes ei ole (III, 91). G.P. avaldatu kohaselt ei tea ja ei tunne ta kannatanutest kedagi, kannatanute suhtes tal vihavaenu ei ole (III, 91). Tunnistaja G.P. ütluste (III, 91-98, 19) kohaselt kasutas Alari Ujok tema pangakontot, et sellele raha saata ja see sealt välja võtta (III, 92); pärast tööd võeti XXX tänavalt auto peale, sõitsid XXX Prisma pangaautomaadi juurde, võttis raha välja ja andis selle Alari sõbra V. kätte (III, 93-94); autos, millega läksid raha välja võtma, olid autojuht, Alari ja 2 Alari sõpra (III, 93), neist üks V. ja teine R. (III, 93-95); raha väljavõtmise ajal oli Alari autost väljas ja rääkis eemal telefoniga, V. seisis sularahaautomaadist natukene eemal, paari sammu kaugusel (III, 93); autost väljusid kolmekesi – ta ise, V. ja Alari (III, 93); pangaautomaadist välja võetud raha andis V. kätte, kuna ta oli kõige lähemal (III, 94); pärast raha väljavõtmist ja ära andmist läks koju (III, 94); õhtul helistas uurija, kutsus ütlusi andma, kuid kuna Alari oli samal ajal kodus, siis seda kuulis ka Alari, kes palus, et ta ei ütleks, et raha andis V. kätte, vaid ütleks, et andis tema kätte (III, 94); uurijale ütleski, et andis raha Alari kätte (III, 94). Tunnistaja G.P. ütluste (III, 91-98, 19) kohaselt sai ta alguses aru, et see raha läheb Alarile, siis aga sai aru, et see läheb Alari sõbrale V. le, kes selle ülekande tegi (III, 95). Tunnistaja G.P. ütluste (III, 91-98, 19) kohaselt võttis Alari Ujok temaga ühendust 17.01.2019 kella 17 paiku ja Alari Ujok kasutas sellel ajal telefoninumbreid XXX ja XXX (III, 95-96), raha võttis pangaautomaadist välja kahes osas – 600 eurot ja 265 eurot (III, 96), pangakontole saabunud täpset rahasumma suurust ei oska öelda, kuskil 900 eurot 11 (III, 96), uurijale andis Alari Ujokiga Facebookis ja sõnumite teel toimunud vestlused üle (III, 96), enne rahaülekande saabumist oli tal pangakonto miinuses (III, 98); Alari Ujok avaldas tema poole pöördudes, et pangakontot on vaja tema sõbrale (III, 98). Tunnistaja G.P. ütlused on vaid osaliselt ülejäänud tõenditega kooskõlas. G.P. ütlused on kooskõlas XXX Alari Ujokiga toimunud suhtlusega (II, 46) ja 22.02.2019.a AS-i SEB Pank vastusega sellele lisatud G.P. arvelduskonto nr XXX väljavõttega ajavahemiku 17.01.201908.02.2019 kohta (I, 1-4) selles osas, et G.P. arvelduskontol oli miinus 74,9€ ulatuses, mis kaeti sinna 17.01.2019.a F.K. pangakontolt saabunud 940 euro arvelt, mistõttu oligi 17.01.2019.a võimalik G.P. pangakontolt sularahana pangaautomaadist välja võtta maksimaalselt 865 eurot (940-75 =865). 22.02.2019.a AS SEB Pank vastusega koos sellele lisatud G.P. arvelduskonto nr XXX väljavõttega ajavahemiku 17.01.2019-08.02.2019 kohta (I, 1-4) on tõendatud, et enne G.P. arvelduskontole 940 euro saabumist olid tema arveldusarvel tasumata kohustused kokku 74,9 €, mis täideti 17.01.2019 ära F.K. kontolt 940 € G.P. arvelduskontole laekumisel (I, 2). 22.02.2019.a AS-i SEB Pank vastuskirjale lisatud G.P. pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli G.P. tasumata kohustusi 74,9 €, mis koosnes järgmistest summadest: 40,07 + 34,37 + 0,42 + 0,04 = 74,9 € (I, 2). Panga vastuskirjale lisatud G.P. arvelduskonto nr XXX väljavõttega on tõendatud, et: 17.01.2019 saabus F.K. kontolt G.P. arvelduskontole 940 € selgitusega Mulle (I, 2); 17.01.2019 kell 17:57 on pangkaardiga XXX tn sularahaautomaadist nr XXX välja võetud 600 € (I, 2); 17.01.2019 kell 18:01 on pangkaardiga XXX tn sularahaautomaadist nr XXX välja võetud 265 € (I, 2). Matemaatilistest arvutustest lähtudes polekski 17.01.2019.a G.P. arvelduskontolt sularaha rohkem välja võtta saanud kui 865€, sest enne läksid 940 eurost maha tekkinud kohustused ja võlgnevused kokku 74,9 € ulatuses. Tunnistaja G.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused (III, 91-98, 19) lahknevad osaliselt ülejäänud tõendite kogumist osas, millistes G.P. väidab, et Alari Ujok avaldas tema poole pöördudes, et pangakontot on vaja tema sõbrale (III, 98), pangaautomaadist välja võetud raha andis ta V. kätte (III, 94), pangaautomaadist välja võetud raha läkski Alari XXX V, kes selle ülekande tegi (III, 95). G.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused lähevad vastuollu nii 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53) kui ka tunnistajate V.R. (III, 119-123, 20) ja S.P. ütlustega (III, 108118, 14). 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest nähtuvalt on just Alari Ujok üksinda olnud initsiaator ja aktiivne pool selleks, et G.P. nõustuks ja lubaks kasutada enda pangakontot ning hiljem, kui uurija oli juba pärast rahaülekannet võtnud ühendust G.P, pidas G.P. toimunus süüdlaseks ja ainuvastutavaks ainult ja üksnes just Alari Ujokit, kelle peale ta oli väga pahane ja kellele ta avaldas Alari Ujoki suhtes ka sügavat 12 pettumust, et Alari Ujok oli teda võõra raha omamiseks ära kasutanud ja ta enda kahtlasesse ärisse kaasanud. Ühtegi teist isikut G.P. sellest suhtlusest (II, 46-53) nähtuvalt toimunus vastutavaks ei pea ning kellelegi teisele peale Alari Ujoki G.P. toimunus etteheiteid ei tee. Alari Ujoki ja G.P. vahelisest suhtlusest 17.01.2019.a ei nähtu ühtegi teist isikut peale Alari Ujoki, kes oleks olnud 940 euro ülekandmiseks G.P. pangakonto kasutamise initsiaatoriks. Sellest 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest nähtuvalt püüab Alari Ujok G.P. küll maha rahustada, lubades korduvalt, et G.P. jääb selles ettevõtmises puhtaks, kuid G.P. on jätkuvalt Alari Ujoki peale pahane ning avaldab soovi, et Alari Ujok temaga enam ühendust ei võtaks (II, 51-52). G.P. pingeliseks kujunenud suhtluse leevenduseks asub Alari Ujok valetama, väites, et keegi teine isik tegi oma telefonis ülekande ära, jättes samas G.P. mulje, nagu ta oleks pangaautomaadist välja võetud ülekanderaha juba õigele isikule ära viinud (II, 52). See nähtub alljärgnevast XXX G.P. ja Alari Ujoki vahelisest suhtlusest: G.P. kelle raha se oli mis mu arvele saadeti? Ara minuga enam ühendust vota (II, 52) Alari Ujok: Mis asja. Selle kuradi venna oma kes seal pinnal oli ja ta ise kandis ju enda telefonis seda. Viisin ära ka juba (II, 52) Tegelikkuses on eelkajastatud tõenditest aga näha, et keegi teine peale Alari Ujoki pole teinud ja ei saanudki teha tema kasutuses olnud mobiiltelefonist F.K. nimel olevat Smart-ID-d kasutades 940 euro ulatuses rahaülekannet G.P. nimel olevale pangakontole. Senini ei ole Alari Ujok veel kordagi ka avaldanud, et ta oleks andnud enda mobiiltelefoni 17.01.2019.a rahaülekande tegemiseks kellegi teise kasutusse või see oleks tal kuhugi sellel päeval ära kadunud või maha ununenud, et seda oleks saanud peale tema enda kasutada mõni teine isik, kes sellelt tegi F.K. Smart-ID-d kasutades F.K. nimel olevalt pangakontolt 940 euro ulatuses ülekande G.P. nimel olevale pangakontole. Need väited, et Alari Ujokil oleks läinud telefon tema valdusest 17.01.2019.a välja ja ta ise ei saanud seda kasutada, ei saaks aga olla vähimalgi määral usutavad olukorras, kus on fikseeritud ära A.Ujoki ja G.P. vaheline telefonisuhtlus ja seda lisaks telefonikõnedele ka nii XXX kui ka XXX ning nad mõlemad, s.o nii G.P. kui ka A.Ujok on oma ütlustes senini kinnitanud 17.01.2019.a nendevahelise telefonisuhtluse, s.h ka nii XXX kui ka XXX, toimumist. Viimati kajastatud 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX toimunud suhtlusest nähtub veel üks oluline asjaolu. Nimelt on sellest suhtlusest nähtuvalt nii Alari Ujok kui ka G.P. teadlikud, et sularahaautomaadist välja võetud raha sai ja ka jäi Alari Ujoki kätte. G.P. pingeliseks kujunenud olukorra leevenduseks avaldas Alari Ujok G.P, et on selle ka juba ära viinud. Suhtluse sisust ja kontekstist nähtub üheselt, et jutt Alari Ujoki ja G.P. vahel käib just G.P. pangaarvele saabunud rahast, millele viitab väga selgelt ka G.P. küsimus, et kelle raha see oli, mis ta arvele saadeti, millele Alari Ujok vastas, et viis selle juba ära. Neil asjaoludel pole kohtu jaoks veenvad ja usutavad süüdistatava Alari Ujoki kohtumenetluses antud ütlused selle kohta, et see jutt oli siinkohal hoopiski G.P. poolt pangaautomaadist sularaha väljavõtmise järgselt teiste isikute autoga ära viimisest, mitte raha ära viimisest. Eeltoodust tulenevalt, kuna 17.01.2019.a Facebook Messengeris G.P. ja Alari Ujoki vahelisest suhtlusest nähtub üheselt, et G.P. pangakontolt 17.01.2019.a välja võetud 865€ sai 13 ja ka jäi Alari Ujoki kätte, pole kohtu jaoks veenvad ja usutavad tunnistaja G.P. (III; 91-98, 19) ja süüdistatava Alari Ujoki (III, 126-140, 16) ütlused ning tunnistajate M.M. (III, 82-89, 12) ja R.L. ütlused (III, 74-82, 11) selles osas, mis süüstavad V.R. kannatanu F.K. pangakontolt G.P. pangakontole 940 euro ülekandmises ja sellelt 865€ V.R. korraldamisel väljavõtmises ja V.R. jätmises. 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX toimunud suhtlusest nähtuvaga selle kohta, et G.P. pangakontolt 17.01.2019.a välja võetud raha 865€ sai ja jäi ka Alari Ujoki kätte, on kooskõlas ka tunnistajate S.P. (III, 108-118, 14) ja V.R. ütlustest (III, 119-123, 20) kogumis nähtuv selle kohta, et V.R. Prisma juures autost kuskil kaugemal ära ei käinud, oli enamus aega autos koos autojuhiga S.P. ja R.L. ning käis lühiajaliselt autost väljas selle vahetus läheduses üksnes suitsu tegemas. S.P. ja V.R. ütlustest nähtub kogumis, et V.R. ei käinud koos G.P. sularahaautomaadi juures ning V.R. kätte sularahaautomaadist G.P. poolt välja võetud sularaha ei saanud ja ka ei jäänud. Tunnistaja S.P. ütluste (III, 108-118, 14) kohaselt oli ta 17.01.2019.a kaineks autojuhiks, Alari Ujok palus tal sõita XXX juurde, sõidutaski Alari Ujoki, R.L. ja V.R. sinna ning sõiduteekonna ajal võtsid auto peale ka tütarlapse (G.P. ), Prisma juures käis Alari Ujok selle neiuga vahepeal autost ära, autosse jäid ta ise, R.L. ja V.R. Tunnistaja S.P. ütluste (III, 108-118, 14) kohaselt käisid nad vahepeal küll autost väljas auto juures lühiajaliselt suitsu tegemas, kuid neist kolmest keegi auto juurest ära ei käinud, ka V.R. ei käinud auto juurest ära. Tunnistaja S.P. ütlustest (III, 108-118, 14) nähtuvalt ei olnud sellest juttu, kuhu ja miks ning milleks tütarlaps ja Alari Ujok XXX juures autost väljusid ja mida nad sellel ajal tegid, kui ta ise koos R.L. ja V.R. olid autos ja vahepeal lühiajaliselt ka selle juures väljas õues suitsu tegid. Tunnistaja S.P. ütlustega (III, 108-118, 14) on kooskõlas tunnistaja V.R. ütlused (III, 119123, 20). Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt on tal sünnipäev 18.jaanuaril, 2019.a oli sünnipäevale eelnenud päeval joonud (III, 120), esialgu oli üksi, pärast koos S.P, R.L. ja Alari Ujokiga (III, 120), S. oli kaineks autojuhiks (III, 120); 17.01.2019.a S.P. kokkusaamiseks helistas talle (III, 122); esialgu olid R.L. juures, sealt käisid korraks XXX, Alari sai kokku ühe tütarlapsega (III, 120); XXX sõitsid Prisma parklasse, Alari läks tütarlapsega autost välja ja liikusid Prisma poole pangaautomaadi juurde (III, 120-121), nad seisid pangaautomaadi juures ja rääkisid teineteisega (III, 123); ise oli sellel ajal koos S. ja R. autos, vahepeal käis väljas suitsu tegemas (III, 121); ei näinud, et Alari ja tütarlapse auto juurde tagasi tulles oleks keegi kellelegi midagi andnud (III, 121). Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt ei ole ta teinud sellel õhtul ühtegi pangaülekannet, tal pole pangaarvetki (III, 121), keegi talle raha sellel õhtul ei andnud, raha ei andnud ka auto juurde tagasi tulnud tütarlaps ja Alari Ujok ning juttu tal Alari Ujokiga pangaülekandest polnud (III, 121). Eeltoodud tunnistajate S.P. (III, 108-118, 14) ja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Nende ütlused on oma sisus kooskõlas ka 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53). Osas, millises tunnistajate R.L, M.M. ja G.P. ning süüdistatava Alari Ujoki ütlused satuvad vastuollu eelkajastatud tunnistajate S.P. ja V.R. ning Alari Ujoki ja G.P. vahelise suhtlusega 17.01.2019.a XXX ja XXX, lähtub kohus S.P. ja 14 V.R. ütlustest ning nendega oma sisus kooskõlas olevast Alari Ujoki ja G.P. vahelisest suhtlusest XXX JA XXX. Seonduvalt tunnistajate R.L. (III, 74-82, 11) ja M.M. ütlustega (III, 82-89, 12) ning süüdistatava Alari Ujoki ütlustega (III, 126-140, 16) on oluline täheldada, et nad on oma ütlusi kriminaalmenetluse vältel olulistes asjaoludes muutnud ning veenvaid ja usutavaid põhjendusi nad selleks pole andnud. Tunnistaja R.L. ütlustest nähtuvalt on ta enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel peaaegu kõiges muutnud. Tunnistaja R.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III, 74-82, 11) kohaselt oli just V.R. see, kes tema juures 17.01.2019.a olles otsis SEB Panga arvelduskontot, kuhu ülekannet teha ning V.R. oli ka see isik, kellel oli vaja käia XXX juures pangaautomaadist raha välja võtmas, XXX juures käis V. tütarlapsega koos autost väljas ja sellel ajal olid autos ja auto juures ta ise, autojuht S.P. ja Alari Ujok. R.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III, 74-82, 11) kohaselt oli see tütarlaps, kes XXX sõites autosse tuli ja kellega koos V.R. käis Prisma juures auto juurest ära, V.R. tuttav. Kohtulikul uurimisel avaldati prokuröri taotlusel (III, 77)
lg 1 alusel ütlustes esinevate vastuolude tõttu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja R.L. kohtueelsel uurimisel antud ütlused (III, 77-78), milliste kohaselt V.R. tema juures korteris sees 17.01.2019.a ei käinudki, V. ootas maja juures, Alari Ujokil oli vaja kuskile sõita, aadressi ütles kainele autojuhile S.P. Alari Ujok, XXX sõites tuli auto peale Alari tuttav naisterahvas, sõitsid XXX juurde, seal parkimisplatsil läks Alari Ujok koos naisterahvaga autost välja, ise oli sellel ajal koos V. autos tagaistmel ja jõid seal viina ning mingil ajal tulid Alari Ujok ja see naisterahvas auto juurde tagasi, istusid autosse, omavahel juttu raha ülekandmisest ja üleandmisest kellelgi polnud (III, 77-78). Pärast kohtueelses menetluses R.L. antud ütluste avaldamist jäi R.L. kohtus antud ütluste juurde ning avaldas mitmeid erinevaid põhjusi, miks kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad tema kohtus antud ütlustest. Esmalt üritas R.L. enda ütluste muutmises vastutavaks teha uurijat, väites, et kohtus avaldatud ja tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on uurija poolt väljapigistatud sõnad, kuid kes see uurija oli, kes teda sundis selliseid ütlusi andma, ta ei mäleta (III, 78). Veel nimetas R.L. ütluste muutmise põhjuseks ka seda, et esmalt kohtueelses menetluses ütlusi andes ta esimese raksuga kõike ei mäletanudki (III, 78). R.L. kohtus antud ütluste kohaselt ta ei mäletagi, kas ta kohtueelses menetluses antud ütluste ülekuulamisprotokolli läbi luges, kuid allkirja küll kuhugi kirjutas (III, 78). Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste ülekuulamisprotokolliga tutvumist kinnitas R.L, et protokollil on küll tema allkiri, kuid ta ei lugenud enda ülekuulamisprotokolli läbi (III, 78-79). Veel nimetas R.L. ütlustes esinevate vastuolude põhjuseks seda, et sattus kohtueelses menetluses ütlusi andes segadusse ja ajas siis asju segamini, kuid nüüdseks on asja üle järele mõelnud ja tõele vastab see, mis ta kohtus räägib (III, 79), uurija juures esimese raksuga ei tulnud kõik kohe meelde ja vastas, mis pähe tuli (III, 79), ajas siis asju segamini, ajas ka Alari ja V. segamini (III, 79), nüüdseks on olnud aga aega mõelda (III, 80), uurija pani talle sõnu suhu (III, 80). Pärast kohtueelses menetluses koostatud enda ülekuulamisprotokolli lõpuga tutvumist, kus punktis 6 on „märkused protokolli kohta“ all kirjas, et protokoll on läbi loetud, koostatud minu sõnade järgi, märkusi ei ole ja R.L. allkiri, avaldas R.L, et ei süvenenud sellesse, lasi allkirjad alla ja lahkus (III, 80). 15 Kohtule ei ole R.L. avaldatud põhjused, miks ta on kriminaalmenetluse vältel enda ütlusi asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes muutnud, veenvad. Tunnistaja R.L. kohtus antud ütlused enda ütluste muutmise põhjuste kohta on oma sisus üksteisega vastuolus. Ühest küljest väitis R.L. , et kohtueelses menetluses on tema ülekuulamisprotokollis uurija poolt väljapigistatud sõnad, kuna uurija pani talle sõnu suhu, kuid teisest küljest avaldas R.L. hoopiski, et vastas uurija juures, mis pähe tuli, uurijale ütlusi andes sattus segadusse ja ajas asju segamini, ajas ka Alari ja V. segamini, uurija juures esimese raksuga ei tulnud kõik meelde, kuid nüüdseks on olnud aega järele mõelda ja kohtus räägitu vastab tõele. Eeltoodust nähtub, et ikkagi R.L. ise oli see isik, kes andis uurija juures kohtueelses menetluses ütlusi ja tema etteheited ja süüdistused uurija aadressil, nagu saanuks ülekuulamisprotokolli kirja uurija poolt talle suhu pandud sõnad, ei vasta tõele. Pigem nähtub sündmuste faabulast, et R.L. üritab pääseda vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, asudes kohtueelses menetluses tema ülekuulamisprotokolli kirjapandus süüdistama teda üle kuulanud uurijat. Seonduvalt tunnistaja R.L. kohtulikul uurimisel esitatud väidetega, et ajas kohtueelses menetluses ütlusi andes Alari Ujoki ja V.R. omavahel segamini, on oluline täheldada, et R.L. teadis V.R. sünnipäeva. Kohtus ütlusi andes kinnitas R.L, et V. oli sünnipäev ja pidasid tema sünnipäeva (III, 80). Kohtus vahetult enne ütluste andmist kinnitas R.L. ka seda, et teab ja tunneb Alari Ujokit, Alari Ujok on talle tuttav ja vihavaenu tal Alari Ujoki suhtes ei ole (III, 74). Kohtulikul uurimisel oli kohtul võimalik tunnistaja V.R. ülekuulamise käigus veenduda selles, et väljanägemiselt ning rääkimise ja suhtlemise stiililt on Alari Ujok ja V.R. väga erinevad ning nende segamini ajamine ei ole seetõttu võimalik. Neil eelkajastatud asjaoludel ei ole kohtule veenvad ja eluliselt usutavad R.L. kohtulikul uurimisel esitatud väited enda ütluste muutmise põhjuste kohta, et ajas Alari Ujoki ja V.R. omavahel segamini. Kui R.L. teadis, et just V.R. oli sünnipäev ja tema sünnipäeva nad ka tähistasid, siis pole usutav, et ta oleks saanud sünnipäevalapse segamini ajada V.R. ist väljanägemiselt ja suhtlemisstiililt oluliselt erineva Alari Ujokiga. Olukorras, kus R.L. on kriminaalmenetluse vältel kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes enda ütlusi muutnud ja senini ta selleks veenvaid põhjusi pole avaldanud, kohus R.L. ütlustest osas, millises need satuvad vastuollu tunnistajate V.R. ja S.P. ütlustega ning 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53), ei lähtu ning rajab otsuse usaldusväärsele tõendite kogumile, mille õigsuses pole kohtul alust kahelda. Seonduvalt tunnistaja M.M. ütlustega (III, 82-89, 12) on oluline täheldada, et ka tema on oma ütlusi kriminaalmenetluse vältel muutnud. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja M.M. ütlusi, millistest nähtub tema elukaaslase Alari Ujoki poolt kuriteo omaksvõtt ning millised ütlused
lg 2¹ p 3 mõttes olid ka tõendiks.
lg 8 kohaselt kehtib
lg 2¹ punktis 3 sätestatud põhimõte ka kohtumenetluse jaoks.
lg 2¹ punktis 3 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. 16 Kohtumenetluses andis tunnistaja M.M. hoopiski teistsuguseid ütlusi kui kohtueelsel uurimisel ning asus neis enda XXX Alari Ujoki asemel kuriteo toimepanemises süüstama hoopiski V.R. Kohtumenetluses selgitati M.M, et tal on enda XXX suhtes õigus keelduda ütluste andmisest ja M.M. kinnitas sellest õigusest teadlikuks olemist ning avaldas soovi ütlusi anda (III, 82-83). Seejärel selgitas kohus M.M, et ütluste andmisel on tal tõe rääkimise kohustus ning hoiatas tunnistajat, et teadvalt vale ütluse andmine on kriminaalkorras karistatav (III, 83). M.M. kinnitas, et talle on tõe rääkimise kohustus ja hoiatus, et teadvalt vale ütluse andmine on kriminaalkorras karistatav, arusaadavad (III, 83) ning ta allkirjastas ka sellekohase hoiatuslehe (asub III köites lk 12). Tunnistaja M.M. kohtus antud ütluste (III, 82-89, 12) kohaselt rääkis tema elukaaslane Alari Ujok talle lõpuks välja, et aitas üksnes V.R. pangaülekande jaoks pangakonto otsida ja leidiski kontoga inimese, kelleks oli G.; V. tegi ka pangaülekande G. pangakontole, ise Alari Ujok sealt raha ei saanud, G. pangaautomaadist välja võetud raha sai V.R. kätte. Prokuröri taotluse ja
ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlused (III, 86). Nende kohaselt andis M.M. kohtueelses menetluses järgimisi ütlusi: „Pärast seda nad kõik koos sõitsid G. juurde ning Alari läks G. koos võtma raha aparaadist välja. Teised istusid koos autos. Alari lihtsalt võttis raha G. käest ja andis üle, kellele, ma ei tea.“ (III, 86). Pärast kohtueelses menetluses antud tunnistaja M.M. eeltoodud ütluste avaldamist oli tunnistaja M.M. kohtus ütlusi andes seisukohal, et kohtueelsel uurimisel kirjapandus on süüdi uurija, kuna uurija ei saanud tema eesti keelest aru (III, 87). Veel süüdistas M.M. uurijat selles, et uurija pani tema ütlused kirja kahemõtteliste lausetega (III, 87). Veel avaldas tunnistaja M.M. endas kohtueelses menetluses antud ütluste kohta, et ta oli lõpuks vihane ja kiire oli tal ka, tal ei olnud aega enda ütlusi läbi lugeda ja pani lihtsalt allkirja alla ja läks sealt minema (III, 87, 88). Samas kinnitas M.M. kohtus ütlusi andes, et parandas uurija juures enda antud ütlusi, lasi osad laused ära kustutada, öeldes uurijale, et pole selliseid asju öelnud, palun kustutage need ära ja uurija kustutaski mingid laused sealt ära (III, 87, 88). Maakohtus kohtulikul uurimisel ütlusi andes jäi tunnistaja M.M. enda kohtus antud ütluste juurde. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja M.M. uurijat enda ütluste muutmises süüstavad ütlused veenvad ja usutavad olukorras, kus need on oma sisult suures vastuolus. Ühelt poolt väidab tunnistaja M.M, et uurija on süüdi selles, et just selliselt tema ütlused kohtueelses menetluses kirja said ning tal polnud aega enda kohtueelses menetluses antud ütlusi läbi lugeda ja lihtsalt allkirjastas need ära, kuid teisalt lükkab M.M. ise enda eeltoodud väited ümber, avaldades, et parandas uurija juures enda antud ütlusi, lasi neist osad laused ära kustutada, öeldes uurijale, et pole selliseid asju öelnud, palun kustutage need ära ja uurija kustutaski sealt osad laused ära. Kohtu hinnangul on tunnistaja M.M. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses alust kahelda, sest tema antud uurijat ütluste muutmises süüstavad ütlused ei ole veenvad ja usutavad. Osas, millises tunnistaja M.M. ütlused satuvad vastuollu usaldusväärse tõendite kogumiga, see on tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustega ning nendega kooskõlas oleva Alari Ujoki ja G.P. 17 suhtlusega XXX JA XXX, kohus M.M. kohtus antud ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Seonduvalt tunnistaja M.M. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (III, 82-89, 12) on veel oluline täheldada, et M.M. väitel on V.R. käinud tal töö juures ja seoses Alari Ujoki vahistamisega avaldanud talle, et Alari on nüüd selle ülekande pärast ära karistatud ning sellel teemal ei tasugi kõva häälega enam rääkida (III, 88). M.M. kohtus antud ütluste kohaselt oli tal R.L. telefoni teel juttu, ja siis R. avaldas talle, et V.R. oli ka tema juures käinud, XXX said kokku ja siis V. oli talle sõnad peale lugenud, et kui asi läheb politseisse, siis teda, s.o V. seal polnud (III, 88). Sellega seoses on oluline täheldada, et tunnistaja V.R. ütlused (III, 119-123, 20) eeltoodut ei kinnita. Pigem nähtub tunnistaja V.R. ütlustest põhjus, s.o isiklik motiiv, miks M.M. ja talle lähedased isikud ja head tuttavad, s.o Alari Ujok ja R.L, on enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel oluliselt Alari Ujoki kasuks ja V.R. kahjuks muutnud. Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt on M.M. talle kunagi naisterahvas, kellega elasid koos ja selle isikuga ta üldse ei suhtle ning ei ole M.M. rääkinud ka sellest juhtumist (III, 122). Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt pole tal vihavaenu, kuid Alari Ujokil ja tema elukaaslasel M.M. võib kodust ära jooksnud koera pärast olla, koer tuli tema juurde, andis koera neile tagasi, kuid nad pöördusid politseisse koera varguse süüdistusega (III, 122). Kohus on seisukohal, et niinimetatud XXX seonduv ja nn ekside ühise varaga seonduv, iseäranis lemmikloomaga seonduv, on eluliselt igati veenev ja usutav põhjus, miks suhted endiste lähedaste-elukaaslaste vahel võivad kujuneda ja jäädagi pingeliseks ning vaenulikeks. Eeltoodud tunnistajate V.R. ja M.M. ütlustest nähtub selgelt, et M.M. ja Alari Ujokil ning nende heal tuttaval R.L. oli ühine motiiv enda kohtueelses menetluses antud ütluste olulisel määral Alari Ujoki kasuks ja V.R. kahjuks kohtumenetluses muutmiseks. Sellega on kooskõlas ka asjaolu, et Alari Ujok muutis kohtus enda ütlusi. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet Alari Ujok ennast süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi arvutikelmuse toimepanemises süüdi ei tunnistanud (III, 25) ja ta jäi sellele seisukohale kogu maakohtus toimunud menetluse kestel. Süüdistatava Alari Ujoki 19.11.2020.a maakohtus antud ütluste (III, 126-140, 16) kohaselt olid nad 17.01.2019.a kolmekesi koos V.R. ja R.L. R. juures korteris, kus V. ja R. tarvitasid alkoholi, kuid kuna ta endal oli tingimisi karistus peal, siis ise seal alkoholi ei tarvitanud, oli lihtsalt seltskonnas (III, 127); kui olid pool tundi või tunnike R. juures istunud, siis V. küsis, kas kuskil ülekannet on võimalik teha, kas kellelgi SEB panka on (III, 127); kuna teadis, et V. on kriminaalkorras karistatud ja endal olid ka pangakontod kinni, siis ütles, et võib sõbranna käest küsida, et kas sõbranna kontole saab kanda, misjärel küsiski ja sai G. käest sellele positiivse vastuse (III, 127); G. poole pöördus R.L. korteris (III, 127); G. andis XXX kaudu nõusoleku enda konto kasutamiseks (III, 127); G. küsis kõigepealt, kes seda ülekannet tahab teha, millele vastas, et tuttav tahab teha ja siis saatis G. XXX enda konto numbri (III, 127); see juhtus, kui G. lõpetas tööpäeva ja helistas, et ta on tööpäeva lõpetanud (III, 127); G. töötas tollel hetkel kuskil XXX tänavas (III, 127); ütles siis V, et G. lõpetas, et kui tahad, tee ülekanne ära, misjärel V. tegi ülekande ära, läksid võtsid G. XXX juurest, bussipeatusest, mis seal silla kõrval on, peale ja sõitsid XXX juurde (III, 127-128); V. helistas S.P, siis tuli mingi hetk kõne ja S. oli kohal, läksid istusid autosse, kõigepealt sõitsid G. järgi, XXX juures 18 asuvast XXX nurgas võtsid G. peale ja sõitsid XXX juurde (III, 128), kus korra väljusid kõik koos, aga siis väljusid ta ise, G. ja V. (III, 128); G. ja V. läksid Prisma juurde ja ise jäi auto juurde autost veidike eemale, kuna oli telefonikõne (III, 128); V. läks G. kaasa, kuna see oli V. raha, tema ülekanne (III, 128); G. võttis kahes osas raha välja ja andis raha V. kätte (III, 128); ei tea, kas S. teadis, et minnakse raha välja võtma, aga R. küll teadis, kuna R. oli tollel hetkel korteris, kui V. pangakontot otsis (III, 128); kui G. selle raha üle andis, siis G. läks minema (III, 128); vahepeal käis V. poes, G. oli kõndinud auto juurde ja ootas V. ära, andis ülejäänud raha ära ja läks jala koju (III, 128). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt viidi ta koju XXX (III, 128); G. võttis sama päeva õhtul ühendust, küsis, et mis jama see on, et teda kuskile ei topiks (III, 128); oli arvutis, kui G. kirjutas, samal hetkel helistas V. ja küsis, et mis jama see on, mispeale V. ütles, et ärgu tema nime mainitagu, et ta ajab selle asja korda (III, 128); pärast selle raha väljavõtmist on V.R. korduvalt kohtunud, sellesama episoodi suhtes V. helistas öösiti, helistas päeval, käis ka töö juures ning öösiti maja juures, et vaja kokku saada ja siis V. rääkis, et teda selles episoodis välja ei annaks, kui politsei küsib, et ta ajab selle asja kiirelt korda (III, 128-129); kuna suhtles V. tollel ajal peaaegu igapäevaselt, siis ei osanud oodata, et V. ta „tankistiks“ teeb (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt hakkas tema XXX (M.M. ) küsima igasuguseid küsimusi, et miks V. helistas, mida V. tahab ning paar päeva hiljem, kui sai V. kokku, siis ütles V, et ei viitsi enam seda asja jahuda, et V. tuleks räägiks XXX ise, misjärel V. tuli XXX, kus V. seletas ja naine küsis, kas on nii, millele noogutas vastuseks, et jah on küll (III, 129); esialgne versioon oli selline, et tuli mingi inimene sinna R. maja ette, küsis ülekannet teha jne, aga tegelik versioon oli, et V. tegi selle ülekande (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt on V. talle korduvalt rääkinud, et teda välja ei annaks ja käskis ka G. rääkida, et G. tema nime välja ei annaks (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt ei olnud V.R. sissetulekuid, tööl ta ei käinud. Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt ei ole talle esitatud arvutikelmuse süüdistus põhjendatud, süüdi ennast selles ei tunne (III, 129), teda kasutati ära (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt oli päev või kaks enne R.L. juures viibimist XXX juures käimine, kus V. sai ühe vene isikuga kokku, kelle käest V. sai telefoni (III, 131); hiljem, kui uurija hakkas sellest rääkima, siis pani pildi kokku, et see oli seesama telefon, millelt ülekanne tehti (III, 131); V.R. andis XXX juures telefoni umbes XXX-aastane meesterahvas (III, 131); tundus, et nad olid omavahel tuttavad (III, 131); hiljem sai teada, et see oli iPhone 6 (III, 131); telefoni üleandmine toimus auto kõrval, nägi seda autos istudes pealt (III, 131-132); pärast telefoni XXX juures üleandmist nägi seda telefoni ainult V. käes (III, 132); järgmine kord nägi seda telefoni siis, kui R. juures istusid, V. käes (III, 132); V. l oli sünnipäeva pidamiseks raha vaja (III, 132). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt küsis V.R. tema käest, et kas saad talle internetti jagada, mida V.R. ka võimaldas (III, 132); internetiühendust oli V. vaja ülekande tegemiseks (III, 132); G.P. võtsid peale XXX juurest bussipeatusest (III, 132); G. andis raha V. (III, 132). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt ütles V, et tuleb G. üle rääkida, et G. tema nime välja ei annaks ja siis käisidki seal XXX G. elukohas, V. oli ka kaasas, V. seisis G. rääkimise ajal kõrval (III, 133). 19 Prokuröri sellekohase taotluse alusel ja
lg 1,
lg 1 alusel avaldati ütlustes esinevate vastuolude tõttu Alari Ujoki ütluste usaldusvääruse kontrolliks tema kohtueelses menetluses 20.12.2019.a antud ütlustest osa, milliste kohaselt andis G.P. osa pangaautomaadist välja võetud rahast üle Alari Ujokile ja osa andis G. Piirimaa V.R. (III, 133). Pärast ütluste avaldamist jäi Alari Ujok kindlaks sellele, et talle raha ei antud ja põhjus, miks on eeluurimisel teisiti kirjas, on selles, et ütlused pandi eeluurimisel keeleprobleemide tõttu valesti kirja (III, 134). Süüdistatav Alari Ujok jäigi kohtulikul uurimisel ütlusi andes seisukohale, et kogu pangaautomaadist välja võetud raha läks V.R. kätte (III, 134). Prokuröri sellekohase taotluse alusel ja
lg 1,
lg 1 alusel avaldati ütlustes esinevate vastuolude tõttu Alari Ujoki ütluste usaldusvääruse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlustest osa, milliste kohaselt toimus kohtumine G.P. Prisma juures (III, 134). Pärast avaldamist tegi Alari Ujok etteheiteid menetlejale, et miks temalt varem ütlusi ei võetud, ta kuulati üle aasta aega hiljem (III, 134). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt meenus talle alles siis, kui G. rääkis, et ta võeti peale XXX juurest, et võtsid G. XX juurest peale (III, 134); esialgselt andis Prisma juures G.P. kohtumise kohta ütlusi lihtsalt umbes, kuidas seda intsidenti mäletas (III, 134). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes jäi süüdistatav Alari Ujok seisukohale, et tema raha ei saanud, ta ei teinud ka ülekannet ning V. teadis täpselt, mida teha, et teda „tankistiks“ teha (III, 134). Eelkajastatust nähtub, et Alari Ujok on enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel muutnud nii olulises osas kui ka vähem olulises osas. See, et XXX suundudes G.P. kohtumise täpne koht ja see, kas ja kus G.P. auto peale võeti, ei pruugi teatud ajavahemiku möödudes enam meenuda, võib olla usutav olukorras, kus sõidukis oli mitmeid isikuid ja tähistamisel ka V.R. sünnipäev. Samas on Alari Ujok enda ütlusi kriminaalmenetluse kestel oluliselt muutnud ja seda kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulises osas. Kui kohtueelsel uurimisel võttis Alari Ujok õigeks, et tema kätte sai G.P. poolt pangaautomaadist välja võetust osa rahast, siis kohtus jäi süüdistatav seisukohale, et tema kätte ei saanud ja ei jäänud üldse pangaautomaadist välja võetud raha, kõik raha sai ja ka jäi V.R. kätte. Ütluste muutmiseks Alari Ujoki avaldatud põhjus, et tema ütlused pandi eeluurimisel keeleprobleemide tõttu valesti kirja, pole veenvad ja usutavad olukorras, kus tegemist on lihtsakoelise tekstiga ja sõnavaraga ning sellest arusaamine ja kirja panemine, kas keegi raha enda kätte sai ja kelle kätte raha lõpuks jäi, on oma sisult erilise keerukuseta. Pigem nähtub Alari Ujoki kohtus süüdistatavana antud ütlustest (III, 126-140, 16) ja tema suhtlusest G.P. XXX (II, 47), et 17.01.2019.a viibis Alari Ujok vangistusest tingimisi enne tähtaega 31.01.2018.a vabanenuna kriminaalhooldusel ja katseajal tähtajaga kuni 29.07.2019.a (II, 1-17) ning tema eesmärgiks oli vältida katseajal uute kuritegude toimepanemisega vahelejäämist, kuna katseajal uue kuriteo toimepanemine tooks tema jaoks kaasa ära kandmata karistuse täitmisele pööramise ja selle liitmise uue mõistatava karistusega. XXX avaldas Alari Ujok G.P. muuhulgas, et kui ta ei suuda kuidagi selgeks teha, et teda selle taga pole, siis on tal kindlalt veel 2 istuda + see, mis juurde tuleb, avaldades samas, et ta ei hakka ennast ise kinni panema, lubades asja korda ajada ning ühtlasi vabandas G.P. ees, et talle selle halva olukorra tekitas (II, 47). Asjaolu, et 17.01.2019.a oli Alari Ujok vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenuna katseajal ja ta ise oli sellest teadlik, nähtub ka Alari Ujoki kohtulikul uurimisel antud ütlustest selle kohta, et kui V. ja R. tarvitasid R. juures 17.01.2019.a alkoholi, siis tema oli lihtsalt seltskonnas ja alkoholi ei tarbinud, kuna tal oli tingimisi karistus peal (III, 127). 20 Seonduvalt eelkajastatud süüdistatava Alari Ujoki ütlustes esitatud väidetega selle kohta, nagu oleks V.R. tema käest küsinud, et kas saad talle internetti jagada, mida ta V.R. ka võimaldas (III, 132) ning seda internetiühendust oli V.R. vaja ülekande tegemiseks (III, 132), on oluline täheldada, et tunnistaja V.R. ütlused (III, 119-123, 20) seda ei kinnita. Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt kasutas ta sellel õhtul enda naise telefoni ja sellel telefonil ei ole interneti kasutamine piiratud (III, 121-122), naise telefonis sai internetti kasutada piiramatus mahus (III, 122) ja ta ei ole kellelgi palunud sellel õhtul endale internetiühendust jagada (III, 122). Kohtul ei ole alust tunnistaja V.R. ütluste usaldusväärsuses kahelda. Küll on kohtul alust kahelda süüdistatava Alari Ujoki ütluste usaldusväärsuses, kuna ta on kriminaalmenetluse kestel enda ütlusi olulisel määral muutnud osas, mis käsitleb seda, kelle kätte sai ja jäi sularaha pärast selle G.P. poolt pangaautomaadist välja võtmist. Ühtegi põhjendatud alust Alari Ujokil enda ütluse muutmiseks peale karistusest vabanemise eesmärgi kohus tuvastanud pole. Neil asjaoludel lähtub kohus süüdistatava Alari Ujoki ütlustest üksnes osas, millises need on kooskõlas usaldusväärse tõendi kogumiga, s.o tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustega ning 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53) ning nendega kooskõlas oleva ülejäänud tõendite kogumiga. Mis puutub süüdistatava Alari Ujoki ütlustesse selles osas, nagu olnuks F.K. pangakontolt 940 euro ülekande G.P. pangakontole tegemise taga hoopiski V.R. ning V.R. ongi see isik, kes selle ülekande tegi ja kelle kätte ka G.P. pangakontolt välja võetud sularaha sai, on oluline täheldada, et need süüdistatava ütlused on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud juba eelnevalt käesolevas kohtuotsuse käsitletud 25.02.2019.a AS SEB Pank vastusega (I, 5-6), 25.04.2019.a S.I.S.A. -i vastusega (I, 7-8), 26.04.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 9) selle juurde kuuluvate sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 10), ja 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 11-12) selle juurde kuuluvate lisadega (I, 13-14) ja sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 15) ning tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustega ja 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53) kogumis. Neist tõenditest nähtub veenvalt, et just Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbriga seonduvalt IP-aadressilt tehti F.K. nimel olevalt pangakontolt viimase Smart-ID-d kasutades 940 euro ülekanne G.P. pangakontole ning pärast G.P. poolt 865 euro enda pangakontolt väljavõtmist sai ja ka jäi see rahasumma tervikuna Alari Ujoki kätte. Kriminaalasjas ei ole senini ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumber võinud 17.01.2019.a peale Alari Ujoki olla veel kellegi teise kasutuses. Seda pole senini keegi ka väitnud. Mis puutub süüdistatava Alari Ujoki kohtulikul uurimisel esitatud väitesse, et ta olevat V.R. viimase soovil jaganud enda internetti, siis need väited tõenduslikku olukorda ei muuda, sest isegi kui eeldada selle väite mingil moel erandkorras võimalikkust (eeldaks see operaatorfirma/de sekkumist ja sellekohast nõusolekut, lepingut jmt), siis IP-aadressi, millega seonduvalt tehti F.K. Smart-ID-d kasutades 940 euro pangaülekanne G.P. pangakontole, see ikkagi ei muudaks ning sisuliselt ei muudaks see kriminaalasja lahendamise seisukohalt mitte midagi, kuna ikkagi jääks IP-aadress seotuks just Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbriga, millega seoses tehti F.K. nimel olevalt pangakontolt viimase Smart-ID-d kasutades 940 euro ülekanne G.P. pangakontole. 21 Eeltoodut kokku võttes ei ole kohtule veenvad tunnistajate G.P. (III; 91-98, 19), M.M. (III, 82-89, 12) ja R.L. (III, 74-82, 11) ning süüdistatava Alari Ujoki (III, 126-140, 16) ütlustest kogumis nähtuv see osa, mis käsitleb Alari Ujoki tuttavat V.R. kui isikut, kellele oli vaja pangakontot, kuhu rahaülekanne teha, ja kes väidetavalt tegi 940 euro rahaülekande kannatanu kontolt G.P. nimel olevale pangakontole ja kes väidetavalt käis ise koos G.P. sularahaautomaadi juures ning kelle kätte väidetavalt sai ka sularahaautomaadist välja võetud raha ning kes väidetavalt oligi kogu kannatanu F.K. seonduva arvutikelmuse taga, mille tulemusena jäi kannatanu ilma tema nimel oleval pangakontol asunud 940-st eurost. Selles osas kohus tunnistajate G.P. (III; 91-98, 19), M.M. (III, 82-89, 12) ja R.L. (III, 74-82, 11) ning süüdistatava Alari Ujoki (III, 126-140, 16) ütlustest ka ei lähtu ja otsust neile ütlustele ei raja. Kohus lähtub siinkohal tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustest ning 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest (II, 46-53) ning nende tõenditega kooskõlas olevast ülejäänud tõendite kogumist, mis veenvalt kinnitab arvutikelmuse 940 euro ulatuses just Alari Ujoki poolt toimepanemist. F.K. nimel olevat Smart-ID-d kasutas Alari Ujok tahtlikult, kavatsetult, astudes selleks rea samme, milliste eesmärgiks oli raha 940 eurot kannatanu pangakontolt kätte saada, see üle kanda enda tuttava G.P. pangakontole ja organiseerida, et G.P. sularaha sellelt välja võtaks ja ta selle välja võetud sularaha enda kätte saaks. F.K. nimel oleva Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid sai A.Ujok kannatanu ütlustest nähtuvalt temalt kaduma läinud mobiiltelefonist, kuhu need olid salvestatud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tal telefonis mitmeid paroole ja koode, teiste hulgas ka Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid. Asjaolu, et Smart-ID koodide teiste hulgast kannatanu telefonist välja sorteerimine nõudis aega ja ka vaeva ning see esimestel kordadel koheselt ei õnnestunudki, nähtub 25.04.2019.a S.I.S.A. -i vastusest (I, 7-8) selle kohta, et ajavahemikul 14.-18.01.2019 on F.K. nimele registreeritud Smart-ID-ga proovitud sisse logida nii 15. kui ka 17.jaanuaril 2019.a, kuid see õnnestus alles 17.01.2019.a, kui eelnevalt oli 17.01.2019.a kella 16:57:48 ja kella 16:58:08 ajal sisestatud vale PIN-kood, õige autentimise PIN-kood sisestati 17.01.2019 16:58:13, signatuur edastati IP-aadressilt XXX , 17.01.2019 17:18:32 oli SEB panka allkirjastamise päring, 17.01.2019 17:19:11 sisestati õige allkirjastamise päring PIN-koodiga, signatuur saadeti IP-aadressilt XXX , milline sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt seondus Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbriga XXX . Just Alari Ujok oli see, kes otsis G.P. näol endale isiku, kelle nimel olevale pangakontole raha F.K. nimel olevalt pangakontolt kanda, küsides ja saades G.P. pangakonto kasutamiseks viimaselt loa. A.Ujok oli ka see isik, kes korraldas G.P. nimel olevalt pangakontolt sinna saabunud raha sularahas väljavõtu ja selle enda kätte saamise ja jäämise. Asjaolu, et A.Ujok ei saanud kogu ülekande raha, s.o 940 eurot sularahas enda kätte, ei kahanda ega ka välista tema vastutust, kuna G.P. informeeris Alari Ujokit asjaolust, et tema pangakonto on miinuses ca 70 euroga ja peale millegagi, millest A.Ujok pidi aru saama, et ülekanderaha G.P. kontole saabumisel läheb sellest maha kohe see rahasumma, mille ulatuses oli G.P. kontole tekkinud miinus. Miinuseks 940 euro F.K. pangakontolt G.P. nimel olevale pangakontole saabumisel oli 74 eurot 90 senti, s.o ligikaudu 75 eurot ja selle 75 euro võrra väiksemas ulatuses ehk 865 euro ulatuses saigi A.Ujok sularaha G.P. pärast selle viimase poolt sularahaautomaadist väljavõtmist enda kätte. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 22 Alari Ujoki toimepandu on kvalifitseeritav arvutikelmusena KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamisena andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10499 on tõendatud, et arvutikelmust 17.01.2019.a toime pannes oli Alari Ujok varem vargusi toime pannud isik. 29.11.2016.a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati Alari Ujokit varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.11.2016.a (II, 1-8). 31.01.2018.a vabanes Alari Ujok selle karistuse kandmiselt vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 29.07.2019.a (II, 9-17). 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1161891 on tõendatud, et arvutikelmust 17.01.2019.a toime pannes oli Alari Ujok varem omastamise toime pannud isik ja ka varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isik (I, 183199). 25.04.2016.a kohtuotsusega üldmenetluses karistati Alari Ujokit omastamise toimepanemise eest KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 18.02.2015.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7792 karistuseks mõistetud 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistusega. Sama kohtuotsusega karistati Alari Ujokit varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu vangistusega, millest KarS § 68 alusel loeti kantuks eelvangistuses 08.-09.04.2015 viibitud 2 päeva ja kanda jäi 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.02.2015.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks määrati lugeda vanglasse saabumise aeg. (I, 183-199) Alari Ujoki toimepandu ei ole väärtegu. KarS § 218 lõikes 4 sätestatu kohaselt loetakse väärteoks ehk väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lõikes 2 sätestatu kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Kuna arvutiklemusega F.K. tekitatud varaline kahju 940 eurot ületab märkimisväärselt KarS § 218 lõikes 4 täheldatud väärteo piirmäära, s.o 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis pole A.Ujoki toimepandu näol tegemist väärteoga, vaid kuriteoga. Tsiviilhagi Kannatanu F.K. tsiviilhagi 940 euro varalise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esineb põhjuslik seos kannatanule 940 euro ulatuses varalise kahju tekkimise ja Alari Ujoki kuritegeliku käitumise vahel. Alari Ujokil puudus kannatanu nõusolek viimase 23 pangakontol oleva 940 euro käsutamiseks ja selle sealt enda tuttava G.P. pangakontole ülekandmiseks.
lg 1 p 2,
lg 1 p 1,
lg 3,4,
lg 1 p 11,
lg 1 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel on põhjendatud välja mõista Alari Ujokilt: 940€ (üheksasada nelikümmend eurot) kannatanu F.K. kasuks (K, kannatanu pangakontole nr XXX SEB Pank; IV köide lk 11, 133). Süüdistus omastamise toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Alari Ujoki süü talle süüdistusaktis esitatud omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise, sai 13.02.2019 XXX asuvas A.A. elukohas enda valdusesse A.A. kuuluva televiisori LG XXX väärtusega 529 eurot, mille viis A.A. teadmisel 13.02.2019 XXX asuvasse T.Q.P. ning pidi selle vastavalt kokkuleppele A.A. pandimajast välja ostma ning omanikule tagastama. Alari Ujok täitis laenupandilepingust tuleneva kohustuse ning sai 17.02.2019 teleri XXX kätte, kuid jättis teleri A.A, vaatamata A.A. korduvatele nõudmistele, tagastamata, millega pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Eelkirjeldatud tegevusega pani Alari Ujok toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava omastamise, s.o valduses oleva võõra vallasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet Alari Ujok ennast omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud (III, 25). Samas võttis Alari Ujok süüdistusest õigeks asjaolu, et televiisor jäi tal A.A. tagastamata, see kukkus tal maha ja läks puru samal päeval, kui ostis selle pandimajast välja ja kõndis pandimajast välja, libises ja kukkus maha, millest kannatanu on teadlik (III, 25). Süüdistatava Alari Ujoki 19.11.2020.a maakohtus antud ütluste (III, 126-140, 16) kohaselt küsis ta A.A. endale raha võlgu, aga A.A. ütles, et tal raha ei ole ja käis välja, et võib oma teleka anda, et see pandimajja viia, siis saab raha laenata (III, 129); nii käisidki A.A. juurest läbi ja viisid koos A.A. teleka pandimajja (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt sai leping pandimajas tehtud tema nime peale, kuna A.A. ei olnud rahakotti kaasas (III, 129); XXX said 130€ või 150 € (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt oli seda raha talle endale vaja, ütles A.A, et paari päeva jooksul ostab selle teleka välja ja ostiski selle teleka välja, aga see telekas kukkus maha, mida alguses ei julgenud A.A. öelda, kuna oli häbi öelda, et see kukkus tal maha (III, 129), hämas A.A. mingi jutu kokku (III, 129), lõpuks, kui said A.A. XXX juures kokku, ja kui andis A.A. raha, siis ütles, et see telekas kukkus maha (III, 129), sõlmisid A.A. kokkuleppe selle televiisori eest maksmiseks, mida osaliselt täitis, maksis talle, aga kuna jäi tööst ilma, siis ei olnud A.A. võimalik maksta (III, 129-130), 10 kuud oli aega A.A. maksmiseks (III, 130). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt mõtles ta kannatanu jaoks välja loo, et telekas varastati tal autost ära, kuna oli häbi tunnistada, et see kukkus tal maha ja lõhkus teise inimese asja ära (III, 134-135); hiljem, kui A.A. XXX juures kokku sai, siis ütles talle, et see telekas 24 kukkus maha, mida oli häbi tunnistada, mispeale A.A. ütles, et sa võinuksid selle teleka talle tagasi tuua, kuna sellel oli kindlustus (III, 135); küsis A.A. käest, et kas ta on nõus, et maksab talle teleka kinni (III, 135); ei mäleta rahasummat, mille A.A. esimesel korral XXX juures kokku saades maksis (III, 135); jäi kokkulepe, et annab A.A. kas järgmine päev või nädala aja pärast veel 50 eurot, mille andis ka A.A. (III, 135); siis jäi kokkulepe, et maksab iga kuu A.A. 50 € nii kaua, kuni see telekas on kinni makstud (III, 135); XXX juures toimunud A.A. kokkusaamisel rääkis A.A. teleka purunemisest, mis toimus siis, kui XXX parklas olid viimased lumehunnikud ja olid esimesed soojad ilmad, s.o aprill, mai (III, 135). Kuigi Alari Ujok ennast A.A. kuuluva teleri omastamises süüdi ei tunnista, on kriminaalasjas usaldusväärses tõendid, milliste kohaselt pani Alari Ujok A.A. kuuluva teleri omastamise toime kavatsetult, kuna teleri omanikule tagastamata jätmise ja selle endale jätmise eesmärk oli Alari Ujokil juba vähemasti 17.02.2019.a hommikul enne telerile pandimajja järele minemist ja selle sealt kätte saamist. Edasiselt Alari Ujok sellele vastavalt ka käitus, ostis teleri pandimajast küll välja ja sai selle pandimajast ka kätte, kuid telerit selle omanikule A.A. ei tagastanud, esitades A.A. teleri tagastamata jätmise põhjuseks Facebook Messengeri suhtluses vähemasti 2 tõele mitte vastavat versiooni. Kohtumenetluses ütlusi andes esitas Alari Ujok ka kolmanda versiooni teleri selle omanikule tagastamata jätmise põhjuse kohta, kuid ka see ei vasta tõele. Järgnevalt ülevaade Alari Ujoki süüd kuriteo toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Kannatanu A.A. ütlustega (III, 99-105, 13) ning T.E.A. ja A.A. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepinguga (II, 54-57) on tõendatud, et A.A. soetas 24 kuu järelmaksuga endale 55´´ LED-teleri LG XXX maksumusega 529 eurot, s.h käibemaks 88.17€, viimase osamakse 22.08€ tasumise tähtajaks 20.10.2020.a (II, 54-57). Kannatanu A.A. ütlustega (III, 99-105, 13) on tõendatud, et ta soetas endale teleri järelmaksuga 529 euro eest ja on järelmaksu tervikuna ära tasunud, 13.02.2019 andis teleri XXX Alari Ujokile kolmeks päevaks, Alari Ujok pidi teleri 3 päeva pärast tagasi tooma ja raha ka veel peale maksma. A.A. ütlustega on tõendatud, et Alari Ujok soovis laenu saada ja pidi selleks teleri pandimajas pantima ning selle XXX välja ostma ja seejärel teleri talle tagastama. A.A. ütluste kohaselt viiski Alari Ujok teleri XXX ja ostis selle sealt ka välja, kuid pandimajast kätte saadud telerit Alari Ujok talle ei tagastanud, väites, et tal varastati auto tühjaks ja koos teiste esemetega varastati sealt ära ka teler, A.Ujok lubas teleri väärtuse 500 eurot ositi ära maksta, iga nädal pidi maksma, kokku on Alari Ujok teleri eest tasunud 90 eurot, selle maksmine oli kahes osas, 50€ tasus umbes nädal pärast juhtunut ja 40€ tasus peale seda, kuid ei tea täpselt millal, aga lund sadas. Kannatanu A.A. ütluste kohaselt ei oleks ta enda telerit Alari Ujokile selle pantimiseks andnud, kui oleks teadnud, et ei saa seda enam tagasi (III, 103). A.A. ütluste kohaselt lubas Alari Ujok need inimesed, kes temalt autos olnud esemed ära varastasid, üles otsida (III, 103). Kannatanu A.A. ütluste kohaselt ei jäänud ta uskuma seda Alari Ujoki juttu, et teler varastati temalt ära (III, 105), kuna sai teada, et Alari Ujokil on taolisi juhtumeid veel ja need on kriminaalasjad (III, 101, 104). Kannatanu A.A. ütlustega selle kohta, et Alari Ujokiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Alari Ujok teleri talle selle XXX väljaostmise järgselt tagastama, mitte jätma seda endale, on kooskõlas ka A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX peetud vestlused (II, 58-95), millised kannatanu 25 A.A. edastas elektroonselt uurijale 07.05.2019 kell 08:47 (II, 58). Alari Ujokiga XXX suhtlemist kinnitas kannatanu A.A. ka 17.11.2020.a kohtuistungil ütlusi andes (III, 103). Siinkohal alljärgnevalt mõned näited A.A. ja Alari Ujoki vahel toimunud suhtlusest, mille käigus A.A. jääb enda varasemalt Alari Ujokiga kokku lepitud seisukohale, et soovib pandimajja viidud telerit Alari Ujoki käest tagasi saada. 14.02.2019 avaldas A.A. Alari Ujokile soovi, saada enda kätte paber, millega saaks teleri pandimajast välja osta: „Vähemalt too mulle see paber et ma saaks enda rahaga selle välja osta“ (II, 62), millele sai Alari Ujokilt vastuseks: „Rahu Hakkan tegelema“ (II, 62). Sellele vastab A.A, et talle piisab, kui ta saaks teleri tagasi (II, 62): „…mul liht piisab et ma saaksin tv tagasi muud mind tegelt ei huvita“ (II, 60, 62) Alari Ujok vastas sellele: „Rahu Mul b sees lihtsalt Ära paanitse Homme õhtuks ajan korda“ (II, 60) 15.02.2019 kirjutas Alari Ujok A.A.: „Rahu varsti“ (II, 63) ja lubas anda endast parima: „Saan aru Annan parima“ (II, 63). 16.02.2019 päeva lõpuks teatab Alari Ujok A.A.: „Kõik on vitus Enam rohkem persse minna ei saa“ (II, 66) Ühtegi selgitust Alari Ujok juurde ei lisa, kuid sellele eelnevalt 16.02.2019.a toimunud suhtlusest nähtub, et ka A.A. oli raha vaja ning Alari Ujok lubas seda organiseerida, kasvõi ema käest küsida (II, 64-66). Eeltoodust nähtub, et pärast A.A. kuuluva teleri XX.XX.XXXX pandimajja viimist Alari Ujok seda järgnevatel päevadel, s.o 14.-16.02.2019.a XXX välja ei ostnud ja A.A. ei tagastanud ning ei andnud A.A. ka pandilepingut, et A.A. saaks ise enda teleri pandimajast välja osta. Kannatanu A.A. ütlustega ning XXX A.A. ja Alari Ujoki vahelise suhtlusega on kooskõlas ka O.I. (V, 21: registriandmete väljatrükk) 22.01.2020.a vastuskiri koos sellele lisatud pandilepinguga (I, 17-18). 22.01.2020.a vastuskirjaga edastas O.I. kohtueelsele menetlejale XX.XX.XXXX sõlmitud pandilepingu nr XXX, mille kohaselt pantijaks on Alari Ujok (I, 1718). Vastuskirja kohaselt videosalvestis selle sündmuse kohta puudub (I, 17). XX.XX.XXXX pandileping nr XXX (I, 18) on T.Q.P. blanketil. Padimaja asukohaks on selle blanketil kajastatud XXX (I, 18). T.Q.P. blanketil on pandimaja lahtiolekuaegadeks kajastatud E-R 9-20, L 10-18, P 11-16, lõuna E-L 14-14.30 (I, 18). XX.XX.XXXX pandilepinguga nr XXX (I, 18) on tõendatud järgmised asjaolud: Alari Ujok laenusaajana pantis pandimaja kasuks teleri XXX koos puldiga hinnaga 130 eurot (I, 18) pooled leppisid kokku panditava eseme turuväärtuses 130 eurot (I, 18) pandimaja annab ja laenusaaja võtab vastu sularahas laenu 130 eurot (I, 18) laenusumma tagastamise tähtpäev on 18.02.2019.a (I, 18) laenusumma kasutamise perioodi eest maksab laenusaaja pandimajale intressi 7% laenusummast (I, 18) lepingu sõlmimise tasu on 10 eurot, mille laenusaaja tasub pandimajale koos laenusumma ja intressidega kokku 149.10 € (I, 18) 26 lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise järel tagastab pandimaja laenusaajale pandi eseme (I, 18) laenusaaja tagastas laenu ja intressid 149.10 € 17.02.2019.a (I, 18) laenusaaja Alari Ujok kinnitas lepingul 17.02.2019.a enda allkirjaga, et on pandi eseme kätte saanud (I, 18) Kalendris kajastatu kohaselt oli XX.XX.XXXX kolmapäev ja 17.02.2019.a pühapäev. XX.XX.XXXX pandilepingul on muuhulgas kajastatud padimaja lahtiolekuajad (I, 18). Neist nähtub, et laupäeviti oli pandimaja avatud kell 10-18 ja pühapäeviti 11-16 (I, 18 ülal). Pandilepinguga (I, 18) on tõendatud, et Alari Ujok sai pandimajast sinna panditud teleri kätte 17.02.2019.a, s.o pühapäeval ja kõige varasemalt oli Alari Ujokil võimalik teler pandimajast kätte saada alates kella 11-st, kui XXX avati. Samas nähtub A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud suhtlusest (II, 58-95), et Alari Ujok teavitas A.A. viimasele kuuluva teleri kaotsiminekust 17.02.2019.a hommikul enne pandimaja avamist, s.o enne seda, kui ta ise läks pandimajja telerit sealt välja ostma ja selle pandimajast kätte sai. 17.02.2019 kell 10:21 alanud vestluses kirjutas Alari Ujok Facebook Messengeris A.A.: „Pean sulle teleka kinni maksma sest kõik on läinud. Eile käisin ostsin välja“ (II, 66), mispeale A.A. küsis: „Ja kuhu see telekas siis läks“ (II, 66) ja Alari Ujok vastas: „Tehti kõigest tühjaks“ (II, 66) „Kõik papp kõik mis alles oli telekas läpakas isegi tutikad tossud mis olid karbis võeti ära“ (II, 67) ja Alari Ujok küsis: „Palju sul telekas maksis Ostan sama asemele“ (II, 67), millele A.A. vastas: „500 eurot umbes“ (II, 67) Alari Ujok kirjutas: „Tra ma ei tahtnud sind sellisesse olukorda panna. Oled sa nõus et sebin uue. Ma ei teadnud kuidas sulle seda eile rääkida. Tunnen end suht räbalates et sa usaldasid ja nii läks“ (II, 67), millele A.A. vastas: „Ma saan naise käest vastu pead“ (II, 67) A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud edasisest suhtlusest (II, 5895) nähtub, et Alari Ujoki avaldatu kohaselt varastati A.A. kuuluv teler pärast selle Alari Ujoki poolt XXX kättesaamist Alari Ujokilt ära ja Alari Ujok kahtlustab selles XXX pärit isikuid. Veel nähtub A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud suhtlusest (II, 58-95), et viimati kajastatud 17.02.2019.a kell 10:21 alanud suhtlus toimus kindlasti enne kella 10:39 (II, 6668), kuna 17.02.2019.a kella 10:39-st algas juba järgmine suhtluse etapp (II, 68). Eeltoodust nähtub, et Alari Ujok on XXX toimunud suhtluses A.A. valetanud tema teleri kohta vähemasti kahel korral. Üheks Alari Ujoki valeks on see, et ta avaldas 17.02.2019.a hommikul A.A, et ostis eile, s.o 16.02.2019.a, A.A. kuuluva teleri pandimajast välja, kuigi tegelikkuses polnud Alari Ujok sellele XXX toimunud suhtluse ajal veel pandimajja järgi minna jõudnudki ning teler oli 27 pandimajast selle suhtluse toimumise ajal veel välja ostmata ja Alari Ujokil kätte saamata, kuna pandimaja avati 17.02.2019.a alles kell
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.