KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 8. juuni 2021, Tallinn 3-21-1256 Haldusasi TL Agency OÜ taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras Loiduma, Linnamaa ja Kollamaa kinnistute jagamisega seotud toimingute tegemine Menetlusosalised Taotleja: TL Agency OÜ Esindaja: juh. liige Tarmo Lehiste RESOLUTSIOON Jätta TL Agency OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. SELGITUSED
- a)Määrus toimetatakse taotleja esindajale kätte.
- b)Määruse peale on taotlejal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, §-d 203-204). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. TL Agency OÜ esitas 8. juunil 2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, soovides sisuliselt Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas asuvate Kollamaa (katastritunnus 27601:002:0003), Loiduma (katastritunnus 27601:002:0004) ja Linnamaa (katastritunnus 27601:002:0135) kinnistute jagamisega seotud toimingute (sh. 14. juunil 2021 kell 13.00 toimuma pidava piiride kätte näitamise) keelamist kuni taotleja poolt Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 8. veebruari 2021. aasta korralduse nr 52 peale esitatava vaide või kaebuse lahendamiseni. Lähtudes Maa-ameti poolt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 10 lg 4 alusel esitatud taotlusest andis vallavalitsus eelnimetatud korraldusega nõusoleku nende kinnisasjade jagamiseks, määras jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed ja lähiaadressid. Taotleja märgib, et sai vallavalitsuse eelnimetatud korraldusest teada alles 7. juunil 2021 ning soovib selle seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaide ja/või halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada. Taotleja on seisukohal, et maakorraldustoiminguga ei tohiks jätkata enne kui kaebaja on saanud selle korralduse vaidlustada. Taotleja osutab sellele, et sai asjaomasest korraldusest teada alles 7. juunil 2021 ehk pärast seda kui oli ise pöördunud vallavalitsuse poole teabe saamiseks, mida ajendas teda tegema maamõõtjalt saadud kutse kinnisasjade jagamisel tekkivate uute katastriüksuste piiride kätte näitamisele. 2. Leian, et taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamist 1 võimalik taotleda
- a)käimasoleva kohtumenetluse ajal, st kas koos halduskohtule kaebuse esitamisega või hiljem kohtumenetluse jooksul või
- b)käimasoleva vaidemenetluse ajal. Käesoleval juhul ei ole taotleja PõhjaPärnumaa vallavalitsuse korraldust nr 52 veel vaidlustanud ei vaide ega halduskohtule esitatava kaebusega. Vastupidi, kaebaja märgib sõnaselgelt, et alles plaanib sellise vaide või kaebuse esitamist selleks seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. Neil asjaoludel on esialgse õiguskaitse taotlemine ennatlik. Seejuures tuleb tähele panna, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kohtul muuhulgas hinnata esitatud kaebuse (või HkMS § 249 lõikes 2 sätestatud juhul vaide) eduväljavaateid, mida ei ole põhimõtteliselt võimalik teha, kui põhjendatud kaebust või vaiet ei ole veel esitatud. 3. Lisaks eeltoodule näib mulle, et isegi juhul kui kaebaja oleks vallavalitsuse korralduse nr 52 juba vaidlustanud, puuduks tal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kinnistu jagamise toimingute jätkamine ei saa taotleja jaoks iseenesest kaasa tuua mingisuguseid pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotlusest ja sellele lisatud vallavalitsuse korraldusest nr 52 selgub, et kinnistute jagamist korraldab Maa-amet vastavalt KAHOS § 10 lõikele 4, kust tuleneb, et kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses (st. pärast seda kui kinnisasja omanikku on teavitatud kinnisasja osalise omandamise menetluse alustamisest), on menetluse läbiviijal õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada avaldusi. Kinnisasja jagamine iseenesest ei võta kaebajalt omandiõigust. Kinnisasja jagamise kui maakorraldustoimingu tulemusena ei jää kaebaja enda omandist ilma ning see iseenesest ei takista minigil moel tema kinnisomandi senist kasutamist Kinnisasja osa omandab riik avalikes huvides kaebajalt edaspidi kas kokkuleppel või sundvõõrandamise teel vastavalt KAHOS sätetele. Isegi juhul kui riik peaks kaebaja kinnistu osalise omandamise soovist mingil põhjusel loobuma, on kinnisasja jagamine võimalik tagasi pöörata, st taastada enne jagamist valitsenud olukord. Kui kinnisasja jagamist korraldab KAHOS § 10 lg 4 alusel kinnisasja omandamise menetluse läbiviija, ei kaasne jagamisega selle kinnisasja omanikule ka mingisuguseid kulusid. Vajadus ilmuda piiride kättenäitamisele, ei ole kindlasti käsitatav sellise pöördumatu tagajärjena, mis saaks õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega, isegi juhul kui esialgse õiguskaitse kohaldamise formaalsed tingimused oleksid täidetud, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, sest nende toimingute tegemine ei saa kaasa tuua taotlejal pöördumatuid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on lubatav aga üksnes siis, kui vastasel korral kaasneksid isiku jaoks pöördumatud tagajärjed, mida ei leevenda ka hilisem kaebuse (või vaide) rahuldamine. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 2