← Eesti

3-21-1183/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1183 Haldusasi X kaebus Eesti Rahvusringhäälingu vastu vabandamise ja kahju hüvitamise nõudes (toidukao kohta teabe edastamine) RESOLUTSIOON
  3. Tagastada X kaebus.
  4. Jätta kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  5. X esitas 01.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus ta taotleb Eesti Rahvusringhäälingult, kes haldab Raadio 4 toimetust, vabandamist, kahju hüvitamist ning infoterrorismi, lollitamise, hirmutamise ja desinformatsiooni tuvastamist. Kaebuse kohaselt desinformeerib raadiojaam planeedi ja Eesti Vabariigi venekeelset elanikkonda, lollitab ja terroriseerib, samuti rõhub ja võtab vene inimeselt võimaluse saada tõele vastavat informatsiooni. Raadiojaam edastas 27.05.2021 uudise, et riigis visatakse välja 168 tonni toiduaineid ja sellega tekitatav kahju on 164 miljonit eurot, millest nähtub, et üks kilo maksab 1000 eurot, mis on absoluutne vale.
  6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1, 21 ja 22 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu; samuti põhjustel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline; ning kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtusse pöördumise eelduseks on möönmine, et kaebaja õiguseid võib olla avaliku võimu toimingutega rikutud. Kaebaja ei vaidlusta Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) poolt konkreetselt kaebaja suhtes esitatud andmete ebakohasuse tuvastamist ega ümber lükkamist, mis kuuluks lahendamisele tsiviilkorras (vt VÕS §-d 1046-1047). Kohus ei tagasta kaebust halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuna ERRi ülesanne on mh kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele, sh tagamaks igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise (ERHS § 4). Seega peab ERR nimetatud ülesannet täitma ka juhul, kui eraõiguslikud meediakanalid uudiste või muu vajaliku teabe edastamisest loobuvad. 2.
  7. Kaebuse kohaselt leiab, kaebaja, et raadiojaam on rikkunud venekeelse elanikkonna ja vene inimese kui ühiskonnagrupi huve. Kohtusse saab pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas väidetava valeteabe esitamine tema subjektiivseid 1

(3)õiguseid rikub. Sellist, konkretiseeritult kaebaja, mitte mõne muu üksikisiku õiguste rikkumist ei saa kaebusest ka mõistlikult järeldada. Kaebajal ei ole seaduse alusel antud õigust pöörduda kohtusse teiste isikute või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Seega puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2.
  1. Kaebaja kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ka siis, kui uudistediktor konkreetse uudise edastamisel vääratas, ei nähtu sellest andmestikust kaebaja õiguste intensiivset riivet. Igal aastal äravisatava toidu hind ei saa sõltumata suurusest või isegi väidetavast teabe ekslikkusest mõjutada kaebaja õiguseid või kohustusi. (Väidetavalt ekslik) teave võiks mõjutada kaebajat üksnes toidu tarbimisse säästlikumalt suhtuma. Kohtule ei nähtu, et see teave võiks mingitki moodi kaebajat hirmutada või terroriseerida. 2.
  2. Kaebaja on oma avalduses selgitanud, et talle ei anta piisavalt paberit. Kaebaja on alates 08.01.2021 esitanud käesoleva määruse koostamise hetkeseisuga ainuüksi Tallinna Halduskohtusse 101 kaebust. Sh on kaebaja vaidlustanud: - tegevust sõjaväekalmistul (haldusasi nr 3-21-805); - taotlenud Rahvusringhäälingult ja Terviseametilt kahju hüvitamist seoses koroonaviiruse „võltspandeemiaga (haldusasjad nr 3-21-856 ja 3-21-1142); - taotlenud Tallinna linnalt, et too piiraks ajalehes Pealinn Tallinna linnapea kajastamist (haldusasi 3-21-970); - esitanud ühel päeval (12.05.2021) 3 erinevat kaebust Harju Maakohtu vastu seoses kätepesu, ühekordsete joogitopside ja lõunasöögiga; - taotlenud Eesti Vabariigi halduskohtult, et too kohustaks Google’t looma üldriikliku veebisaidi, kus on ära toodud honoraride väljamaksed süsteemide ja saidi muutmise ideede eest (haldusasi nr 3-21-1218); - taotlenud õiguskantslerilt kahju hüvitamist, kuna õiguskantsleri veebilehel on liiga vähe venekeelseid uudiseid (haldusasi nr 3-21-1216); - Rahvusooper Estonia juhtkonna tegevust (haldusasi nr 3-21-1255) ning Riigikogu tegevust (haldusasi nr 3-21-1283). Kohus ei kajasta siinkohal Tallinna Vangla vastu esitatud kaebuseid. Kaebaja on esitanud käesoleval aastal ka Tallinna Ringkonnakohtule 42 erinevat kaebust, millest enamus on määruskaebused. Kaebaja määruskaebused haldusasjades nr 3-21-566, 3-21-344, 3-21306, 3-21-436, 3-21-637, 3-21-467 ja 3-21-223 on tagastatud määruskaebetähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohus on neis asjades läbivalt leidnud, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida seda, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu. Seega on kaebaja ühelt poolt esitanud kaebuseid, milles kirjeldatud riive, sh käesolevas asjas on küsitav, kui mitte olematu; teiselt poolt väidab kaebaja, et tal on edasikaebamiseks liiga vähe paberit. Ka siis, kui eeldada, et kaebuste esitamise Tallinna Vangla vastu on tinginud viibimine kinnipidamisasutuses, ei nähtu kohtute infosüsteemist kaebaja Rahvusringhäälingu, sõjaväekalmistu, Tallinna linna vms avaliku võimu tegevusega seonduvaid kaebuseid või avaldusi enne kaebaja vahistamist sh ei maa- ega halduskohtus (v.a
  3. aastal esitatud kaebus haldusasjas nr 3-14-50413). Eeltoodu ilmestab, et kaebaja tegelik eesmärk ei ole tema õiguste kaitse, vaid mõnel muul, üksnes kaebajale teadaoleval eesmärgil rohkete avalduste ja kaebuste esitamine. Sellisele võimalikule muule eesmärgile ei pea kohus andma PS §-s 15 ettenähtud kaitset, vaid tegemist on kaebeõiguse kuri2
(3)tarvitamisega. HKMSi
  1. a muudatuste seletuskirja kohaselt võib kaebeõiguse kuritarvitamisena kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata või asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega sadu kordi edutult kohtusse pöördunud. Arvestades kaebaja avalduste rohkust ja sisulise probleemi vähetähtsust, on kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud olulises ulatuses. Kaebaja olemuslikult vähetähtsate kaebuste lahendamise võrra väheneb aeg, mida kohus saaks kasutada oluliste probleemide lahendamiseks. Ka menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus, mille tagamiseks on kaebaja õiguste väheintensiivne riive lubatav. Seetõttu tagastab kohus kaebuse ka kaebeõiguse möönmisel HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. 2.
  2. Kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Rahvusringhääling on oma kodulehel kajastanud, et Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et Eestis visatakse iga aasta ära ligikaudu 84 000 tonni toitu, hinnanguliselt on see rahas ligikaudu 164 miljonit eurot aastas
  3. Sama teave kajastub ka Keskkonnaministeeriumi „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ uuringu lõpparuandes (lk iv)
  4. Aruandes on märgitud, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Eeltoodust tulenevalt võib kaebaja oma üleskirjutuses olla eksinud 1000 korda (167 000 tonni; mitte 168 tonni). Olukorras, kus ERR on oma kodulehel kajastanud õiget teavet, ei ole eluliselt usutav, et ERR oleks teadlikult ja järjepidevalt edastanud suulistes uudistes ebaõiget teavet. Ka siis, kui diktoril oli ühes uudistesaates keelevääratus, mis on tõendamata, ei ole see piisav, et nõuda kaebuse tulemusel kahju hüvitamist või kaebaja soovitud asjaolude – teadliku hirmutamise ja valeteabe levitamise – tuvastamist. Seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  5. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt sedastanud (viimati 11.06.2021 määrustes nr 3-21-467 ja 3-21-355), et kaebaja oskab riigikeelsetest kohtulahenditest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva määruse kaebajale tõlkimata. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus ka kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks (eelduslikult riigilõivust ja tõlketasudest vabastamiseks) läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 1 2 https://www.err.ee/1608229263/eestis-visatakse-igal-aastal-ara-ligi-164-miljoni-euro-eest-toitu https://www.envir.ee/sites/default/files/toidujaatmete_ja_toidukao_teke_eesti_toidutarneahelas_lopparuanne.pdf 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.