) § 410). Kostja ei ilmunud 31.05.2021 toimunud kohtuistungile. 3. Kostja on 31.05.2021 e-kirjas kohtule teatanud, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna haigeid lapsi ei ole kuhugi jätta ja tema palgatud esindaja ei ole midagi vastanud. Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades ei põhistanud kostja praegusel juhul nõuetekohaselt seda, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu 2 isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuigi iseenesest võib laste haigus olla mõjuvaks põhjuseks eelviidatud sätete mõttes, tuleb
lg-te 2 ja 3 järgi kohtuistungile ilmumist takistava haiguse põhistamiseks esitada kohtule vormikohane tõend või muu dokument, millest nähtub, et haigust saab lugeda istungile ilmumise takistuseks. Kostja ei ole laste haigust kui mõjuvat põhjust ja sellega seotud takistust
Samuti on kostja avaldanud, et tal on esindaja, kuid ei ole selgitanud, miks ei saanud esindaja tema asemel kohtuistungile tulla. Kohus märgib, et kostja ei ilmunud ka eelmisele kohtuistungile ega põhistanud kohtule ka tol korral esitatud väidet, et ta viibib haiglas ja seda vaatamata sellele, et kohus talle oma väidete põhistamise vajadust selgitas. Eelmisel kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi vaatamata sellele, et hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja taotles 31. mai 2021. a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine
lg-s 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4.
5.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.
Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud
Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 900 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga).
lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 900 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1020 (120 + 900) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates 3 kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.