2-20-132940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-132940 T

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. 2

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas 30.12.2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.09.2017 laenulepingu nr 17-115741-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3000 eurot intressimääraga 21% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.09.

1. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Arvestades, et kostja ei tasunud võlgnevusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 26.11.2019, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 29.12.2020 seisuga on kostja laenulepingust nr 17115741-VL tulenev võlgnevus kokku 1754,88 eurot, millest põhiosa 1333,30 eurot, intress 71,71 eurot ja viivis 349,87 eurot. Põhivõlgnevus oli lepingu ülesütlemise ajaks 4,65 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 2 074,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu ülesütlemise seisuga põhivõlgnevus kokku 2 079,30 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on põhivõlgnevuse katteks toimunud laekumised kokku summas 746,00 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on põhivõlgnevus seega 2 079,30 – 746,00 = 1 333,30 eurot. Kostjal on osaliselt või tervikuna tasumata intressimaksed alates 10.09.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.11.2019 järgmiselt: 10.09.2019 40,03 eurot; 10.10.2019 38,43 eurot; 10.11.2019 38,50 eurot ja 26.11.2019 20,84 eurot, kokku 137,80 eurot, millest tasutud on 66,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt on intressi võlgnevus 71,71 eurot. Viivist on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.11.2019 – 19.11.2019 summalt 43,35 eurot, alates 19.11.2019 – 26.11.2019 summalt 4,65 eurot ning 21% aastas alates 26.11.2019 summalt 2 079,30 eurot, alates 10.12.2019 summalt 1 979,30 eurot, alates 07.01.2020 summalt 1 929,30 eurot, alates 03.02.2020 summalt 1 779,30 eurot, alates 02.03.2020 summalt 1 629,30 eurot, alates 01.04.2020 summalt 1 483,30 eurot, alates 12.05.2020 summalt 1 333,30 eurot. Seisuga 29.12.2020 on viivise võlgnevus kokku 349,87 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 17-115741-VL tuleneva võlgnevuse kokku 1 754,88 eurot, millest põhiosa on 1 333,30 eurot, intress 71,71 eurot ja viivis 349,87 eurot ning viivis põhinõudelt (1333,30 eurot) 21% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.10.2017 laenulepingu nr 17-127411-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1350 eurot intressimääraga 22% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.11.
2. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata 3

) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367alusel.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1) poolte vahel 07.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 17-115741-VL tulenev põhivõlgnevus summas 1333,30 eurot, intress summas 71,71 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 349,87 eurot ning viivis põhinõudelt (1333,30 eurot) 21% aastas alates hagi esitamisest 30.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 2) poolte vahel 05.10.20217 sõlmitud laenulepingust nr 17-127411-VL tulenev põhivõlgnevus summas 1006,28 eurot, intress summas 73,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 243,39 eurot ning viivis põhinõudelt (1006,28 eurot) 22% aastas alates hagi esitamisest 30.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni ning 3) poolte vahel 12.01.2018 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 749,79 eurot, intress summas 19,74 eurot, kindlustusvõlgnevus summas 12,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 63,68 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (749,79 eurot) alates hagi esitamisest 30.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 129,21 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 220,79 eurot) väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 350 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1,

§ 147

lg 5 ja

§ 172lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 350 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab

§ 177lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt 5

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6