2-20-9162/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9162 Tsiviilasi A.A. e hagi B.B. i ja C.C. u vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus C.C. u apellatsioonkaebuse osas 1260 eurot B.B. i apellatsioonkaebuse osas 360 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2020 otsus Kaebuste esitajad ja kaebuste C.C. u apellatsioonkaebus liigid B.B. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant I (kostja II): C.C. (isikukood XXX) esindajad Apellant II (kostja I): B.B. (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXX), seaduslik esindaja D.D. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2020 otsus B.B. ilt elatise väljamõistmise osas ja C.C. ult välja mõistetud elatise suuruse osas.
5. Tartu Maakohtu
6. novembri 2020 otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: 2.
7. Jätta A.A. e hagi B.B. i vastu elatise nõudes rahuldamata. 2.
8. Rahuldada A.A. e hagi C.C. u vastu osaliselt. 2.
9. Mõista C.C. ult välja A.A. e kasuks asenduskohustuse täitmiseks elatis 50 eurot kuus alates
10. juunist 2020 kuni A.A. e täisealiseks saamiseni
11. detsembril
12. 2.
13. Võimaldada C.C. ul elatise võlg perioodil
14. juuni 2020 –
15. detsember 2020 summas 308 eurot tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuuliselt
16. 80 eurot.
17. B.B. i apellatsioonkaebus rahuldada täielikult.
18. C.C. u apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
19. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
20. A.A. (hageja) esitas
21. juunil 2020 Tartu Maakohtule hagi vanavanematelt B.B. ilt (kostja I) ja C.C. ult (kostja II) elatise saamiseks. Hageja palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja elatise miinimummääras alates
22. a juunist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja kasuks on tema isalt E.E. ult välja mõistetud Tartu Maakohtu
23. novembri 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-450 elatis 270 eurot kuus alates
24. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. E.E. ei ole elatist tasunud ja täitemenetlus on tema suhtes ebaõnnestunud.
25. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Kostjal I puuduvad rahalised vahendid elatise tasumiseks, kuna kostja I on töötu.
26. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Üksnes täitemenetluse ebaõnnestumine ei tõenda, et hageja isa pole võimeline elatist tasuma. MAAKOHTU LAHEND
27. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja asenduskohustusena elatise 40 eurot kuus alates
28. juunist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatise võlg perioodil
29. juunist 2020 kuni
30. oktoobrini 2020 summas 168 eurot tuleb kostjal I tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest iga kuu 16,80 eurot. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja asenduskohustusena elatise 140 eurot kuus alates
31. juunist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatise võlg perioodil
32. juunist 2020 kuni
33. oktoobrini 2020 summas 588 eurot tuleb 2 kostjal II tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest iga kuu 58,80 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hageja on alaealise lapsena perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi õigustatud ülalpidamist saama. Hageja ülalpidamiskohustus on nii vanematel kui vanavanematel (PKS § 96). Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (Riigikohtu
34. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 p 15). Vanavanemal tekib oma alaealise lapse ülalpidamiseks PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Tartu Maakohtu
35. novembri 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-450 tuvastati, et E.E. on hageja isa ning temalt mõisteti hageja ülalpidamiseks välja elatis 270 eurot kuus alates
36. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil ei olnud vaidlust selles, et E.E. u suhtes on algatatud täitemenetlus, mis on senini tulemusteta. E.E. on elatist tasunud kolmel korral summas 40 eurot. Seega ei ole hageja isalt õnnestunud ka täitemenetluse abil lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada ning kostjatel on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda lapselapsele isa asemel ülalpidamist. Hageja palus kostjatelt välja mõista elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, täpsustamata oma nõuet kummagi kostja osas. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt s.o alates juunist
37. Kohus leidis, et asenduskohustus ei ole lapse isalt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumine ja seetõttu jääb tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest. Kostja I pangakonto väljavõttest (tl 25-26) nähtuvalt on tema sissetulekuks töövõimetoetus (valdavalt 270 eurot kuus). Kostja I poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt elab ta laenuga ostetud korteris. Laenu osamakse on 109 eurot kuus ning maksta on veel 6 aastat. Kommunaalkulud on pangakonto väljavõtete kohaselt suvel 65 eurot ning talvel 95 eurot. Lisaks tegeleb kostja vaipade heegeldamisega ja realiseerib oma tooteid laatadel. Panga väljavõttest nähtub, et kostja I kuusissetulek on üle 400 euro. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kostja I on oma varalist seisundit arvestades võimeline hageja ülalpidamises osalema 40 euro ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja II on kohtule avaldanud, et tema sissetulekuteks on töötasu Lux Ekspressist ca 800 eurot kuus ja OÜ E-Piim transpordist ca 390 eurot kuus. Kostja II tasub autoliisingut 334,86 eurot kuus. Eluase kuulub kostjate ühisvara jagamise tulemusel kostjate noorimale pojale. Kostja II aitab seal kommunaalmakseid tasuda. Panga väljavõtetest nähtub, et oluline osa kostja II sissetulekutest kulub lisaks liisingu osamaksetele kindlustusele ja tankimisele. Kohus leidis, et kostja II on oma varalist seisundit arvestades võimeline hageja ülalpidamises osalema 140 euro ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagiavalduse kohaselt on kulud lapsele 365 eurot kuus. Lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka lapse ema panust lapse ülalpidamisse. Eelduslikult peavad mõlemad vanemad last võrdsetes osades üleval pidama. Lisaks on osaliselt lapse vajadused kaetud lapse emale makstava lapsetoetusega, mille suurus on 60 eurot kuus. Lapse tegelikud vajadused ei ole eelduslikult 644 eurot kuus (2×292 + 60). Seega vastab kostjatelt hageja kasuks väljamõistetav elatis (kokku 180 eurot kuus) kohtu hinnangul lapse vajadustele ning kohustatud vanavanemate varalisest seisundist tulenevale võimalusele anda ülalpidamist oma poja asemel. Kohus leidis, et kostjatel tuleb võimaldada tasuda perioodil
38. juuni -
39. oktoober 2020 tekkinud võlgnevus osamaksetena 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
40. Kostja II (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja II märkis, et tal ei ole vanavanemana võimalik elatist maksta. Hageja isa E.E. on tööle asunud ning saab ise elatist tasuda. Kostja II sissetulek on seoses koroonaviiruse levikuga vähenenud. Kostja II ei saa oma kulutusi vähendada. Autot tuleb liisida tööl käimiseks (edasitagasi kokku 120 km). Autoga seoses on kostjal II järgmised kulud: liisingumakse 336 eurot kuus, kaskokindlustus 29,36 eurot kuus, liikluskindlustus 57,08 eurot aastas, kütus 340 eurot kuus, auto hooldus ja remont 325 eurot aastas, talve- ja suverehvid 410 eurot aastas. Kostja II elab poeg F.F. ule kuuluvas majas ning vastavalt kokkuleppele kannab majaga seotud kulud, milleks on kindlustus 360 eurot aastas, elektri-ja võrguteenus 110 eurot kuus, küttepuud 900 eurot aastas, prügivedu 26 eurot aastas, fekaalivedu 106,80 eurot aastas, maamaks 22,10 eurot aastas, korstnapühkimise teenus 120 eurot aastas, kohalik ajaleht 49,60 eurot aastas, internetiteenus 18,32 eurot kuus, televisioon 14,89 eurot kuus. Kostjal II on kohustus tasuda riigile tulumaksu 125 eurot. Toidukulud on kostjal II 320 eurot kuus, ravimikulud 23,40 eurot kuus, kulud riietele 320 eurot aastas ning viigipükste keemiline puhastus 8 eurot kuus (kulu on seotud tööga bussijuhina), kulud kahele lemmikloomale 80 eurot kuus. Kostjal II on neli täiskasvanud poega ja kaheksa lapselast, keda ta peab tähtpäevadel meeles (kulu 50 eurot kuus).
41. Kostja I (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ekslikult järeldanud, et kostja I sissetulek on üle 400 euro kuus. Kuni oktoobrini 2020 tasus J.J. kostjale I tagasi kunagi antud laenu 100-150 eurot kuus. Nüüdseks on laen tagastatud. Kostja I sissetulekuks on töövõimetoetus kuni 270 eurot kuus, mille eest tuleb kostjal I tasuda laen, kommunaalkulud, toit ning ravimid. Elatise 40 eurot (koos võlgnevusega kokku 56,80 eurot) kuus tasumine paneks kostja I raskesse olukorda. Kostja I tegeles hobi korras käsitööga, kuid viimastel aastatel tervis seda enam ei võimalda. Kuna auto ülalpidamine on kallis, siis kostja I auto seisab kasutuseta. Vanavanematelt elatise väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja isa on kinnitanud, et läheb tööle ning on nõus ise elatist tasuma.
42. Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja II väide, et tal ei ole vanavanemana võimalik elatis tasuda ei ole tõene. Maakohus on õigesti jõudnud veendumuseni, et kostjal II on võimalus elatist maksta. Maakohtu seisukoht on kooskõlas seadusega ning kostja II paljasõnalised väited seda ei kummuta. Kostja II ei ela üksi, vaid koos oma poja F.F. i ning miniaga. Eluliselt ei ole usutav, et kostja I elab ära 270 euroga kuus. Hagejale on teada, et kostja I tegeleb aktiivselt käsitööga ning peab üleval ka sõidukit. Kostja I ei ole käsitööga saadud tulusid avaldanud. Kostjatelt on välja mõistetud kokku elatis 180 eurot kuus, kuid hageja isa kohustus tasuma 270 eurot kuus. Seega on niigi kohus mõistnud vanavanematelt välja väiksema summa kui hageja on tegelikult õigustatud saama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hagi kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata ja kostja I apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele täielikult. Kostja II apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
44. Asjas puudub vaidlus, et kostjad on hageja vanavanemad. Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja kasuks on Tartu Maakohtu
45. novembri 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-450 välja mõistetud elatis tema isalt E.E. ult summas 270 eurot ning hageja isa oma kohustust ei täida. Täitemenetlus E.E. u suhtes on senini ebaõnnestunud. Kostjate väiteid, et E.E. on lubanud hakata elatist maksma, on paljasõnalised ning tõendid selles osas puuduvad. Asjas on leidnud tõendamist, et E.E. ult ei ole hagejal võimalik elatist saada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-75-11 asunud seisukohale, et vanavanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks on elatis välja mõistetud. Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et kostjatel on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejale kui oma lapselapsele tema isa asemel ülalpidamist. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kostjad vastutavad vanavanematena PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
46. Kostjad väidavad apellatsioonkaebustes, et nad ei ole oma varalist seisundit arvestades võimelised andma hagejale ülalpidamist selles ulatuses, milles maakohus neid elatist tasuma kohustas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja I on võimeline andma hagejale ülalpidamist 40 eurot kuus ja kostja II 140 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus on asja lahendamisel õigesti viidanud PKS § 102 lg-s 2 sätestatule ning asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei ole vanavanematel kohustust hankida endale alaealise lapse ülalpidamiseks lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel (Riigikohtu
47. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15) ega piirata enda vajadusi ega kasutama nende käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas on maakohus hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid kostjate varalise olukorra kohta ja jätnud andmata hinnangu, milline on kostjate kulu enese tavalisele ülalpidamisele. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut.
48. Maakohus tuvastas, et kostja I sissetulek on panga väljavõtte kohaselt üle 400 euro, sh töövõimetoetus 270 eurot kuus. Kostja I pangakonto väljavõtte perioodil
49. november 2019 –
50. september 2020 kohaselt (lk 25-26) on sellel perioodil (10 kuud) kostjale I laekunud 3230 eurot. Seega ei ole maakohtu seisukoht, et kostja I sissetulek on pangakonto väljavõtte kohaselt üle 400 euro kuu, põhjendatud. Kostja I väidab apellatsioonkaebuses, et tema sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus 270 eurot kuus. Tema pangakontole on teinud ülekandeid ka tema poeg J.J. , kes tasus kostjalt I võetud laenu. Laen on tasutud ja rohkem laekumisi J.J. ult ei tule. Kostja I on selgitanud, et tervise tõttu ta enam käsitööd ei tee ja sellest tegevusest sissetulekut ei saa. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud kostja I igakuine sissetulek suuremas summas kui töövõimetoetus 270 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja I saab teenib käsitööd tehes olulist lisa oma sissetulekule, millest ta saaks tasuda hagejale elatist. Maakohtu seisukoht, et kostja I realiseerib oma käsitööd laatadel, võib küll olla õige (kostja I on ise seda maakohtule avaldanud, lk 44), kuid maakohus ei ole tuvastanud sellisest tegevusest saadava tulu suurust ega regulaarsust. Hageja esitatud fotod selle kohta, et kostja I osales laadapäeval 5 Põlvas, ei tõenda kostja I võimaliku tulu suurust käsitöö müügist. Kostja I ise on olulise tulu saamist eitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja I tõendatud sissetuleku 270 eurot kuus juures ei ole kostja I enda varalisest olukorrast tingituna võimeline tasuma hagejale elatist 40 eurot kuus ega ka väiksemas summas, kuna see võib kahjustada tema enda tavalist ülalpidamist. Statistikaameti andmetel oli
51. aastal kalendrikuu absoluutne vaesuse piir 221 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud sissetulekust on kostjal I võimalik tagada üksnes enda ülalpidamine, sh tasuda korterilaen ja kommunaalkulud. Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust, et kostja I tasub igakuiselt korterilaenu 109 eurot kuus, samuti kommunaalkulusid 65-95 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamisel tuleb kohtul arvestada ka kohtuotsuse sundtäitmise võimalikkusega. TMS § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei või töövõimetoetusele üldjuhul sissenõuet pöörata. Ringkonnakohus leiab, et kostja I vabaneb hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal PKS § 102 lg 1 mõttes hagejale ülalpidamist anda. Seega tuleb hagi elatise nõudes jätta kostja I vastu täielikult rahuldamata.
52. Maakohus tuvastas, et kostja II saab sissetulekut kahest töökohast ca 1190 eurot (neto) kuus. Maksu- ja Tolliameti
53. novembri 2020 teatise kohaselt oli kostja II brutotöötasu perioodil jaanuar- oktoober 2020 16776 eurot (keskmiselt 1677 eurot kuus), mis on kooskõlas kostja II poolt avaldatuga. Seejuures on tõendatud kostja II väited, et seoses CORONA-19 pandeemiaga on tema töötasu alates maist 2020 Lux Expressis vähenenud ning kostja II töötab auto/bussijuhina kahel töökohal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole piisavalt välja selgitanud kostja kulutusi enda tavalisele ülalpidamisele (välja arvatud sõidukiga seotud kulud). Kostja II avaldas ringkonnakohtule oma kulutuste suuruse
54. novembri 2020 menetlusdokumendis (lk 78). Kostja II sõidukiga seotud kulutused on 771,36 eurot kuus (sh liising 336 eurot ja kütus 340 eurot kuus), elekter 110 eurot kuus, eluasemega seotud muud kulud 128 eurot kuus, sidekulud 33,21 eurot kuus, toidukulud 320 eurot kuus, ravimid 23,40 eurot kuus, lemmikloomad 80 eurot kuus, riietus 34 eurot kuus, sugulaste (4 poega ja 8 lapselast) tähtpäevad 50 eurot kuus. Kokku on kostja II poolt avaldatud kulud 1549,97 eurot kuus, mis ületavad oluliselt kostja II poolt avaldatud sissetulekut 1190 eurot kuus. Seega on kostja II hinnanud oma kulutusi suuremaks, kui need tegelikult kogumis on. Kostja II pangakonto väljavõtte kohaselt on perioodil november 2019- september 2020 kostja II arvele laekunud kokku 14 840 euro ja samal perioodil on väljamakseid olnud 14729 eurot, mis tõendab, et kõik kostja II sissetulekud kuluvad ära tema enda ülalpidamiseks ning kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kõik pangakontolt nähtuvad kulutused on kooskõlas kostja II selgitustega enda vajaduste osas, on tavapärased ning ei ole ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab siiski, et kostja II on ilma oma vajadusi oluliselt piiramata võimeline tasuma hagejale elatist 50 eurot kuus. Ülalpidamiskohustuse täitmise korral tekib kostjal II ka tagasinõudeõigus lapse vanema (st E.E. u) vastu PKS § 106 lg 2 alusel. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt II hageja kasuks välja mõistetava elatise suuruse osas ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja elatisena alates
55. juunist 2020 50 eurot kuus. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsustuse lubada kostjal II tasuda tekkinud elatise võlg osamaksetena 10 kuu jooksul, vähendades maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 märgitud võlasummat.
56. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vanavanemalt väljamõistetav elatis ei pea katma kogu elatist, mida peab tasuma nende alaneja sugulane (poeg) tema suhtes kehtiva 6 kohtuotsuse alusel. Vanavanem annab elatist asenduskohustuse korras, arvestades tema varalist olukorda ning see ei tohi kahjustada vanavanema enda tavalist ülalpidamist.
57. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. nRingkonnakohus leiab, et vaatamata kostja I apellatsioonkaebuse täielikule ja kostja II apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte enda kanda. Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud, toimiku materjalidest menetluskulude olemasolu ei nähtu. Seega puudub ka tegelik vajadus poolte menetluskulude jaotamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks