← Eesti

1-14-4269/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuni 2021 1-14-4269 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk Konstantin Maslovi (isikukood 39302253711) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. mai
  3. a määrus Konstantin Maslov Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a määrus muutmata ja Konstantin Maslovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Konstantin Maslov tunnistati Viru Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 1 ja 5, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8, § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti lõplikuks karistuseks, kohaldades KarS § 64 lg-t 1, § 65 lg-t 2 ja § 68 lg-t 1, vangistus 12 aastat 5 kuud 21 päeva. Karistusaeg algas
  9. detsembril
  10. a.
  11. Viru Maakohtu
  12. mai
  13. a otsusega tunnistati Konstantin Maslov süüdi KarS § 275 järgi, mille eest karistati teda 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Konstantin Maslovile kogumis Viru Maakohtu
  14. detsembri
  15. a otsusega liitkaristus 12 aastat 6 kuud 21 päeva vangistust.
  16. Viru Maakohtu
  17. aprilli
  18. a määrusega vähendati Konstantin Maslovile Viru Maakohtu
  19. mai
  20. a otsusega mõistetud karistust KarS § 5 lg 2 alusel 1 kuu võrra, kuna
  21. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsiooniga dekriminaliseeriti KarS § 275 järgi kvalifitseeritav tegu – see muudeti väärteoks. Konstantin Maslovi karistuseks loeti 12 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust, mille kandmist arvestati alates
  22. detsembrist
  25. aprillil 2021 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Konstantin Maslovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta Konstantin Maslovi ennetähtaegset vabastamist.
  26. Viru Maakohus jättis
  27. mai
  28. a määrusega Konstantin Maslovi karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad. 5.
  29. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vangistuses viibib ta teist korda. Kriminaalhooldaja on märkinud, et kinnipeetava käitumine on olnud riskiv, ta ei ole hoolinud enda tegudega kaasnevatest tagajärgedest. Kõik see viitab kogumis, et kinnipeetaval on välja kujunenud teatav kriminaalne käitumismuster. 5.
  30. Konstantin Maslovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest, mis osutab sellele, et ta ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses eeskujulikult üleval pidada. 5.
  31. Väärib tunnustamist, et Konstantin Maslov on vangistuses tegelenud arendavate tegevustega: Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud erinevates vestlustes kriminaalhooldajaga, omandanud keevitaja kutse, läbinud riigikeele B2 taseme kursused ning töötab kahel töökohal. Samas pole kõik eelnimetatu veel iseenesest aluseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tuleb hinnata ka teisi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. 5.
  32. Konstantin Maslovi lähedasteks on tema ema, õde ja alaealine vend, kõigiga on suhted head. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama õele kuuluvasse korterisse X linnas. Samas olid lähedased olemas ka varasemate kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmiste korral. Seega ei välista elukoha ja lähedaste olemasolu uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. 5.
  33. Vangla iseloomustuse kohaselt garanteerib kinnipeetavale töökoha ettevõte Ehitusjõud OÜ. Kuigi kinnipeetava vabanemisfondis on 2500 eurot, on tal sellegipoolest tasumata võlanõudeid 7500 eurot ning kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ta sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega eksisteerib tõenäosus, et rahaliste vahendite puudumisel või nende nappimisel võib kinnipeetav hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Konstantin Maslovil pole vabaduses olnud legaalset töö- või õppimiskohta, mis oleks teda distsiplineerinud ning hoidnud hõivatuna. Karistuse kandmise jätkamine ja sealjuures töötamine tekitab kinnipeetavas eeldatavalt tööharjumuse, mille tõttu on vabanemisel töökoha leidmine ja töötamine lihtsam. 5.
  34. Käesolevaks ajaks pole Konstantin Maslovi kõrge retsidiivsusrisk piisavalt taandunud. Seda pole võimalik maandada ka tema käitumiskontrollile allutamisega, sest katseaeg on varasemalt ebaõnnestunud. Pikaajaline vangistuses viibimine ei ole iseenesest asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seda enam, et karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui neli aastat. Maakohtul pole tekkinud veendumust, et kinnipeetav suudaks vabaduses edaspidi seadusekuulekalt käituda. Määruskaebus
  35. Tartu Maakohtu
  36. mai
  37. a määruse peale esitas määruskaebuse Konstantin Maslov, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Lühidalt on Konstantin Maslovi seisukohad järgnevad. 2 6.
  38. Maakohus pole arvestanud kõiki asjaolusid. Ei saa nõustuda sellega, et tema käitumine minevikus mõjutab käitumist tulevikus. Kuriteo, mille eest kannab karistust, pani toime aastal 2012, olles 19-aastane. Praegu on 28-aastane ja absoluutselt teine inimene. 6.
  39. Kirjutas maakohtule pöördumise, milles proovis selgitada, miks teda võib ennetähtaegselt vabastada. Kohtumääruses pole seda arvesse võetud, isegi mainitud. 6.
  40. On üks distsiplinaarkaristus, mille põhjus on tühine. Kuna käitumisega probleeme polnud, karistas vangla selle eest tingimisi katseajaga, mis on juba lõppenud. Seda rikkumist poleks, kui oleks võimaldanud valvur- korrapidajal oma ego lohutada. Tundis, et korrapidaja elab välja oma halba tuju, mistõttu hakkas temaga vaidlema. Ei saa teha järeldust ühe rikkumise kohta 5 aasta jooksul. 6.
  41. Individuaalne täitmiskava on läbitud. Omandatud on keevitaja elukutse, kellena töötab juba 3 aastat. Vanglal pole pakkuda mitte midagi juba 2 aastat. On aktiivselt tasunud võlgnevusi. Enne pidas nõu kohtutäituriga ning tugiisikuga. Samuti on olemas tugiisik rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond. Kuigi enne vanglasse sattumist polnud ametlikku töökohta, on praegu olemas keevitaja kutse ning töökoht firmas Ehitusjõud OÜ. 6.
  42. Eesmärgiks on luua perekond. Vanasti ei hinnanud sugulasi. Praegu mõistab, kui rumal ja egoistlik ta oli. Vaatamata kõigele halvale, mis on tehtud, on perekond jäänud koos temaga. 6.
  43. On tohutu motivatsioon elada seaduskuulekalt. Ei soovi enam oma perekonda alt vedada. Varasemalt ei kartnud vanglat ja ei mõistnud, mille kaotab ning mis valu tekitab lähedastele. Soovib elektroonilise valvega vabastamist, kuna 2 korda oli juba tavaline kriminaalhooldus. Seega on vaja kriminaalhoolduse tingimusi rangemaks muuta. On täielikult muutnud oma suhtlusringkonda ning ei suhtle isikutega, kes võiks teda halvale teele viia. Nüüdseks on õppinud ütlema ei ning teab, et kergelt raha saamise viise pole olemas. Ta ei pane toime enam ühtegi kuritegu. Ringkonnakohtu seisukoht
  44. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Konstantin Maslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
  45. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. aprilli
  47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  48. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Ringkonnakohus tutvus ka Konstantin Maslovi poolt maakohtule esitatud pöördumisega, kuid seegi pole aluseks teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Konstantin Maslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, ka maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Seega ei pea kohtukolleegium vajalikuks hakata 3 üle kordama maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega, vastates vaid määruskaebuses esitatud väidetele.
  49. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Konstantin Maslovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Hoolimata oma noorest elueast on süüdimõistetul neli kehtivat kriminaalkaristust. Maakohus on ekslikult lugenud viiendaks kehtivaks kriminaalkaristuseks
  50. mai
  51. a kohtuotsusega KarS § 275 järgi mõistetud 1 kuu pikkust vangistust, mis on aga kehtivuse kaotanud (Vt käesoleva otsuse p 3). Vangistuses viibib ta teist korda. Varasemad karistused ja vangistusasutuses viibimine pole Konstantin Maslovile soovitud mõju avaldanud. Kuigi ta kinnitab määruskaebuses, et on vanusega hakanud tehtud vigu mõistma ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, ei näita seda hiljuti toime pandud distsiplinaarrikkumine. Alles
  52. märtsil 2021 on ta saanud distsiplinaarkaristuse. Olgugi, et määruskaebuses on ta esitanud juhtunust oma versiooni ning toime pandut kahetsenud, viitab tingimisi kartserikaristus sellegipoolest võrdlemisi raskele rikkumisele. Kui süüdimõistetu pole vanglaski võimeline käituma nõnda, et suudaks järgida seal kehtestatud reegleid, puudub tõsikindel veendumus, et ta on võimeline selleks vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et
  53. märtsil 2014 ei allunud ta samuti vanglaametniku seaduslikule korraldusele, sülitades viimasele näkku. Vaadates mõlemat tegu kogumis, on kohtukolleegiumi hinnangul põhjust kahelda, et käesolev vanglakaristus on oma eesmärgi täitnud ja Konstantin Maslovilt ei ole edaspidi uusi kuritegusid oodata.
  54. Kuigi Konstantin Maslov leiab, et tema varasemaid ligi 10 aastased tegusid ei saa arvesse võtta, sest on nüüd hoopis teine inimene, sellega siiski nõustuda ei saa. Konstantin Maslov kannab pikaajalist vangistust muuhulgas mõrva eest, mille pani toime 19-aastasena. Kuriteo asjaolud on sedavõrd rasked, et räägivad koos kinnipeetava varasema karistatusega vastu Konstantin Maslovi ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele. Viru Maakohtu
  55. detsembri
  56. a otsuse kohaselt tungis Konstantin Maslov eesmärgiga röövida eakat – 81 aasta vanust – naist otsitud ettekäändel kannatanu korterisse, ähvardas kannatanut noaga, peksis jalgadega ja tekitas talle erinevaid haavu näos, peas ning ka roide murru. Takistamaks kannatanut abi kutsumast, kattis Konstantin Maslov villase soki ja kleeplindiga kinni tema suu ja nina, seejärel sidusid koos kaasosalisega nööri ja kleeplindiga kinni ka käed ja jalad. Nad jätsid läbipekstud ja kinniseotud kannatanu korteri koridori põrandale, kes suri mehhaanilise lämbuse tõttu. Tegemist ei olnud juhusliku vaid ettekavatsetud teoga röövida just seda eakat naist (saagiks saadi kannatanu vara üksnes 63 euro ulatuses), mis annab koos Konstantin Maslovi allumatu käitumisega vanglas, pidada temast lähtuvat retsidiivsusriski jätkuvalt suureks, hoolimata nüüdseks juba rohkem kui 8 aastat kestnud vangistusest. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus.
  57. Süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus ei ole ka selles jätnud kaalutlusõigust teostamata. Konstantin Maslovil on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need ei kaalu siiski üles süüdimõistetut iseloomustavad negatiivseid asjaolusid. Kahtlemata on tunnustamisväärne, et Konstantin Maslov on nii enda jõul kui lähedaste abil pingutanud võlgnevuste likvideerimise nimel. Vanglas omandatud kutse ja tekkinud tööharjumus annavad kinnipeetavale vabanemisjärgselt parema võimaluse tööturule sisenemiseks. Samas olid lähedased, kelle toetavale mõjule määruskaebustes viidatakse, Konstantin Maslovil olemas ka varem, ent see ei hoidnud ära arvukate kuritegude toimepanemist. Kuigi 4 kohtukolleegium peab tunnustust väärivaks kinnipeetava lubadust kriminaalkorras karistatud isikutega enam mitte suhelda, on kuritegelike sidemete taastekkimise oht korduvkaristatute puhul paratamatult suur, kuid see on vaid üks ohuteguritest, mis muude riskitegurite puudumisel ei oleks takistuseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
  58. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vaatamata pikale vangistuses oldud ajale, on Konstantin Maslovi puhul uute kuritegude toimepanemise risk veel liialt kõrge. Maakohtu otsustus jätta Konstantin Maslov edasi karistust kandma, on seega seaduslik ja põhjendatud. Vabatahtlik elektrooniline valve ja kriminaalhooldus aitavad küll teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Eriti olukorras, kus Konstantin Maslovi varasem eluviis on olnud riskiv ja hoolimatu ja ta ei ole suutnud oma käitumist kontrollida ka vangistuse tingimustes.
  59. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  60. mai
  61. a määruse muutmata ja Konstantin Maslovi määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.