Obsah (5)

§ 459§ 129§ 173§ 174§ 162

2-20-13440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2020, Jõhvi Kohtuasja number 2-20-13440 Kohtuasi R. M. hagi E. M. vastu vä

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda kohtus üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9).

1. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 28.02.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-2010 välja kostja, E. M. kasuks alates 01.01.2020 elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o. xxx. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel sündis hagejal pärast õigeksvõtuotsuse tegemist, so. 19.07.2020 teine laps, A. M. (ik xxx). Seega on tõendatud, et pärast õigeksvõtuotsuse tegemist on asjaolud muutunud, mis võivad olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
2. Riigikohus on selgitanud, et teise lapse olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, 2 2-20-13440 et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (RKTKo 2-162343 p 10). PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (RKTKo 2-16-100215 p 20). Hageja ei ole tõendanud, millised on tema teise lapse vajadused ega seda, et teine laps jääks kostjale elatise miinimummääras maksmisel vähem kindlustatuks kui kostja.
3. Maksu- ja Toliameti vastusest nähtub, et perioodil 01.11.2019 – 31.10.2020 on hagejale tehtud väljamakseid summas 6672,37 eurot (so 556 eurot kuus). Hageja omab AS-is SEB Pank kontot, kuhu laekub tema töötasu (X OÜ-st) keskmiselt 680 eurot kuus, lisaks on sellele kontole ajavahemikul 01.07.2020 kuni 30.11.2020 N. M. (abikaasa) kandnud kokku 1865 eurot ning on tehtud sissemakseid 1700 euro ulatuses. Seega on AS SEB kontole perioodil 30.05.2020- 30.11.2020 laekunud kokku 8421,45 eurot, mis teeb keskmiselt 1403,57 eurot kuus. AS-is Swedbank omab hageja arvelduskontot, millele on perioodil 17.06.2020 kuni 07.12.2020 tehtud sissemakseid 957 euro ulatuses. Hageja omab korteriomandit asukohaga xxx ja kahte kinnisasja asukohaga xxx. Lisaks kuulub hagejale 2007 aasta BMW 325I. Hageja on seotud nelja äriühinguga, s.o X OÜ-ga, kus ta on märgitud ettevõttega seotud tegelikuks kasusaajaks, hageja on XOÜ juhatuse liige ja X OÜ ning DATAEKSPERT OÜ üks juhatuse liikmest.
4. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on piisav sissetulek ja vara, mille arvelt temalt välja mõistetud elatist tasuda. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo 2-16-11905). Käesoleva juhul ei ole tõendatud, et lapse vajadused oleks miinimummäärast väiksemad ja seda, et hageja varaline seisund oleks halb, mis ei võimaldaks elatist maksta miinimummääras. Kuna hageja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 1403,57 eurot kuus ja vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid võrdväärselt, siis on hageja võimeline kostja vajaduste rahuldamiseks tasuma 292 eurot kuus. Seega ei ole tõendatud, et kostjale miinimummääras elatise maksmine tooks kaasa hageja teise lapse ebavõrdse olukorra. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et teise vanema sissetulekuks on kokku ca 837 eurot (so töötasu ja lapsetoetus). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et elatise vähendamiseks alust ei ole ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Kuna hageja nõuab elatise vähendamist 292 eurolt 150 euroni, on hagi hind 1278 eurot (292-150=142*9). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. 3 2-20-13440 Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja menetluskuludeks 240 eurot, so nõupidamine kliendiga, tsiviilasja materjalidega tutvumine, vastuse hagiavaldusele koostamine ja kohtule esitamine. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuld summas 240 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 4