KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19353 Tsiviilasi Tallinna Vangla h

§ 405lg 1 p 5 ja 6).

Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil 01.02.2020 (tl 74-75 pöördel).

1. Hageja esitas nõude kostja vastu 242,40 euro saamiseks. Hageja hüvitas töötajale uute prillide ostmise kulu ning taotleb kostjalt kahju välja mõistmist.
2. Kohus selgitas 22.01.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (tl 29-30).
3. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu vanglaametnikule tekitatud varalise kahju hüvitab riik (VangS § 143 lg 1 ls 1). Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras (VangS § 143 lg 1 ls 2).
4. VÕS
5. ptk
6. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kohus leiab, et VangS § 143 lg 1 ls 2 ei eelda regressinõude esitamise eeldusena isiku süüdi tunnistamist varalise kahju tekitamise aluseks olevas tegevuses. Eesti õigussüsteem näeb kahju hüvitamise kohustuse ette ka juhtudel, mil kahju ei tekitatud kuritegeliku käitumisega. Seetõttu oleks alusetu piirata VangS § 143 lg 1 ls 1 alusel kahju hüvitamise kohustust üksnes süüteoga tekitatud kahju hüvitamisele.
7. Seetõttu tuli hagejal tõendada, et vanglaametniku omand (prillid) said kahjustada, et kostja tegu põhjustas prillide kahjustumise ning et hageja on kahju vanglaametnikule hüvitanud. Kui hageja tõendab ära, et kostja tekitas oma käitumisega kahju vangla ametnikule, tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ja hageja on vanglaametnikule kahju hüvitanud, vabaneb kostja kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et esinesid õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud.
8. Kohus analüüsib kas kostja tegu põhjustas prillide kahjustamise. Prillide purunemise osas vaidlust ei ole. Samuti on hageja tõendanud ametnikule purunenud prillide eest kahju hüvitamise summas 242,40 eurot (tl 12). Kostja selgitas ärakuulamisel, et ta nägi, et prillid olid maas aga ainult üks klaas oli kildudeks (tl 75). Objektiivse teokoosseisu osas heidab hageja kostjale ette näkku löömist. Kostja hageja löömist õigeks ei võtnud. Vaidlus puudub selles, et jõu kasutamine kostja suhtes toimus. Nimetatu aga ei tõenda seda, et selle käigus lõi 2 kostja hagejat. Seega tuli hagejal tõendada, et kostja lõi hageja töötajat näkku ja selle tulemusel läksid prillid katki.
9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse tulemusel purunesid hageja prillid. Hageja poolt kohtule teenistusjuurdluse kokkuvõte nimetatut ei tõenda (tl 8-9). Kohus selgitas täiendavalt 01.02.2021 toimunud ärakuulamisel, et hagejal tuleb täiendavat tõendada, et kahju tekkis kostja käitumise tõttu (tl 75). Hageja 01.02.2021 toimunud ärakuulamisel esitada lubatud videosalvestist kohtule tõendina ei esitanud. Hageja esitas kohtule üksnes videosalvestise kirjelduse ning täiendavate tõenditena hageja teenistujate A P ja A K ülekuulamise protokollid ning meditsiiniosakonna tõendi.
10. Meditsiiniosakonna 08.08.2019 tõendi kohaselt oli A P näos piki nina selga 2,5x2 cm suurune tumepunane hematoom ja nina juurel on horisontaalselt kulgev ca 0,7-1 cm pikkune kriimustus. Nina juurel paremal küljel on ca 0,3x0,2cm marrastus. Nina juure vasakul küljel nahal sedastatav prilliraami jäljend. Otsmikul ovaalse kujuga ca 2x1 cm helepunane laik (tl 90). Nimetatu tõendab A.P vigastust, mitte seda, et kostja lõi hageja töötajat. A.P ülekuulamise protokollist nähtuvalt lõi kostja hagejat nina piirkonda ja prillid lendasid eest (tl 85). A.K ei näinud, et kostja oleks otseselt A.P löönud (tl 87). Asitõendi 20.09.2019 vaatlusprotokollist nähtuvalt (videosalvestis) hakkavad ametnikud kostjat tagasi kambri suunas viima, kostja osutab neile liikumisel vastupanu ja kostja tõstab käe ülesse, mistõttu läheb kostja küünarnukk vastu A.P nägu. A.P paneb enda parema küünarvarre A.Si vasaku käe õlavarrele, mille tõttu vajub kostja käsi alla vastu A.P näo paremalt poolt. Kostja käe allavajumise tõttu tulid A.P prillid eest ära (tl 88). Nimetatud vaatlusprotokollist ei nähtu, et prillid läksid katki. Vaatlusprotokollile lisatud fotosid kohtule esitatud ei ole.
11. Seega, kõiki tõendeid kogumis hinnates, ei ole tõendatud hageja hagiavalduses toodud faktiväide, et kostja lõi A.P käeseljaga näo piirkonda, mille tulemusel kukkusid A.P prillid põrandale ja purunesid. Vastavalt ei ole hageja tõendanud kostja poolset õigusvastast rünnet.
12. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus edasi analüüsida teisi deliktilise vastutuse eeldusi ja hagi rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
13. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seetõttu ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. 16.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3