4-21-1292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1292 (940020000287) Kohtunik Märt Toming A S kaebus Keskkon

§ 120lg 1 korras RESOLUTSIOON 1.

5. Jätta A S kaebus Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K L 18.03.2021 otsusele nr 940020000287 A S karistamises metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot rahuldamata. Jätta Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K L 18.03.2021 otsus nr 940020000287 A S karistamises metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot muutmata ja tühistamata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 2200030399.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Jätta A S taotlus L C OÜ puudutatud isikuna menetlusse kaasamiseks menetlusse kaasamise seadusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata. Jätta A S taotlus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kirja Keskkonnaametilt väljanõudmiseks ja väärteoasja lisamiseks rahuldamata. 1

1. Jätta A S taotlus kaebuse arutamise peatamiseks kuni haldusasjas nr 3-20-1223 tehtava lahendi jõustumiseni rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 21.04.
2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 21.05.
3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.05.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K L 18.03.2021 otsusega karistati A St metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et ajavahemikul veebruari lõpp – märtsi algus 2020 teostas A S L C OÜ kinnituskirja alusel Harjumaal xxx kinnistu (katastritunnus xxx) metsaeraldisel 1, kus metraregistri andmete kohaselt kasvas 67 aasta männienamusega puistu, raietöid, mille käigus raius eraldiselt lageraiena kokku 14,8 tihumeetrit kasvavat metsa, rikkudes metsaseaduse § 29 lg 4 p 1-3 nõuded. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebaja taotleb:
5. 18.03.2021 Keskkonnaameti otsuse tühistamist.
6. Väärteomenetluse lõpetamist.
7. Kohustada Keskkonnaametit tagastama või hüvitama L C OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is L C OÜ poolt 25.02.2021 tasutud keskkonnakahju hüvitis summas 289,44 eurot.
8. Menetluskulud jätta Keskkonnaameti kanda. I. Kaebuse faktilised asjaolud ja põhjendused.
9. 15.02.2020 andis L C OÜ (edaspidi puudutatud isik) kaebajale õiguse teostada tasuta enda tarbeks MS § 41 lõike 12 kohane raie mahuga 20 tm puudutatud isikule kuuluval kinnistul aadressiga xxx (katastritunnusega xxx).
10. Ajavahemikul veebruari lõpp kuni märtsi algus 2020 viis kaebaja läbi MS § 14 lõike 12 kohase raie xxx kinnistul.
11. Kaebaja juhindus raie tegemisel xxx metsamajandamiskava takseerandmetest, mille kohaselt oli kinnistul kasvavaks enamus puidu liigiks 65 aastane mänd, rinnasdiameetriga 26 cm, kõrgusega 18 m, mis andis avalikult kättesaadavate andmete kohaselt keskmiseks tihumeetriks 0,4 tm. Samuti juhindus kaebaja raie tegemisel MS § 32 lõikest 1 ja lg 2 punktist 4 ning riigihalduse 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonna planeeringu 2030+ Joonisest 1 „Asustuse suunamine“; Maa-ameti 29.07.2019 kirjast nr 2-5/19/11944-2; Eesti Maavarade Komisjoni otsustest 04.12.1997 nr 97-57 ja 09.12.1998 nr 98-79 ning keskkonnaministri 11.07.2011 käskkirjast nr 10xxx, mille kohaselt oli xxx maakasutuse juhtotstarve turba maa-ala ning xxx kinnistu oli haaratud xxx turmamaardla koosseisu, mis oli juba 04.12.1997 aastal kantud riigi maardlate registrisse (registrikaart 231).
12. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud Metsa majandamise eeskirjas (edaspidi MME) sätestatud puistu esimese rinde kaalutud keskmisele vanusele ja täiusele ning rinnasdiameetrile, raiutavale puidu kogusele kui ka raiepindalale, 2
17. kaebaja tähelepanu ei pööranud kuna kaebaja tegevuse eesmärgiks oli MaaPS § 95 lõigete 1 ja 2 kohane tegevus s.o. turba väljutamine omatarbeks. Lisaks ka seetõttu, et MME preambulas esitatud määruse õigusliku alusena viited MS § 24 lõigetele 6, 7 ja 10; § 25 lõigetele 3 ja 7; § 28 lõikele 8 1; § 29 lõigetele 3, 41, 5 ja 6; § 30 lõigetele 3 ja 7; § 31 lõigetele 3 ja 4; § 33; § 40 lõigetele 41–7 ja 11 ning § 43 lõigetele 3 ja 31, mis puudutavad ainult metsamajandamist aga kaebaja eesmärgiks oli vastupidine tegevus s.o kinnistu raadamine turba väljutamise eesmärgil. Seega oli tegemist teineteist välistavate tegevustega, mistõttu puudus kaebajal KarS § 16 lõike 4 kohane tahtlus toime panna väärtegu. Kaebaja tegutses heas usus. Kuigi MS § 14 lõike 12 kohaselt oli lubatud kuni 20 tm raie siis kaebaja nimetatud mahus raiet ei teostanud kuna kinnistu oli liigniiske ning puidu väljavedu osutus võimatuks. Kaebaja väidet kui süüd kergendavat asjaolu väärteomenetluses tehtud otsuses hinnatud ei ole. Nagu nähtub Keskkonnaameti (edaspidi nimetatud KeA) 19.02.2021 vastusest nr 26/21/69-2 kaebaja teabenõudele, alustas Keskkonnainspektsioon (edaspidi nimetatud KKI) väärteomenetlust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kirja nr 6.21/1745-2 alusel seda väärteoasja nr 940020000287 menetluse toimikusse lisamata. Puudub vaidlus, et tegemist on olulise tõendiga kuna selle alusel alustati väärteo menetlust. Kuna tõendit kaebajale tutvustatud ei ole ei saa kaebaja teostada efektiivselt oma kaebeõigust. 23.03.2020 koostas KKI paikvaatluse protokolli xxx kinnistul metsaeraldisel
18. Paikvaatluse toimumisest kaebajat ega puudutatud isikut ei informeeritud. Samuti koostati paikvaatluse protokoll ilma kaebaja ja puudutatud isiku osaluseta, mistõttu ei võimaldatud kaebajal ja puudutatud isikul anda omapoolseid selgitusi või esitada täiendavaid tõendeid. Paikvaatluse tulemusel tuvastati xxx kinnistu metsaeraldisel 1 lagedaks raiutud häil, millelt tuvastati 54 puu raie kogumahus 14,8 tm. Paikvaatluse tulemusel ei ole tuvastatud xxx kinnistu metsaeraldisel 1 lageraie tegemine. 23.03.2020 keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti kohaselt tuvastati metsaõigusnormide rikkumine (MS § 29 lg 4; § 31 lg 2 ja MME § 6 lg 4) ajavahemikus 19.03.2020 kuni 23.03.2020 ning hinnati MS § 67 lg 2 punkti 1 alusel ja MS § 67 lõike 3 ning lisa 3 kohaselt lageraiega keskkonnale tekitatud kahju suuruseks 289,44 eurot. Samas on sortimentatsiooni arvestus, mis ilmselgelt oli 23.03.2020 akti aluseks, koostatud üks päev peale paikvaatluse protokolli ja keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti koostamist see on 24.03.2020 ehk eksitud on ajalise faktoriga. 24.03.2020 sortimentatsiooni aktis on töö teostaja leidnud, et xxx metsaeraldisel 1 on teostatud lageraie kuigi 23.04.2020 paikvaatluse tulemusel lageraie teostamist ei tuvastatud ehk akt on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. 30.07.2020 esitas Keskkonnainspektsioon (edaspidi nimetatud KKI) puudutatud isikule nõude asjaolude täpsustamiseks xxx kinnistu puistus eraldisel 1 teostatud raie kohta informatsiooni saamiseks kuna 23.03.2020 kontrollis KKI xxx eraldise 1 raiet ning tuvastas, et raiega on puistu raiejärgne rinnaspindala viidud madalamaks, kui harvendusraie seda lubab – ühe hektari suuruselt alalt on raiutud kõik seal kasvanud puud, seega on raie käsitletav lageraiena ning informeeris väärteomenetluse nr 940020000287 alustamisest. Kaebajale teadaolevalt on puudutatud isik KKI-le vastanud, et xxx kinnistu omanikuna on ta andnud kaebajale loa teostada MS § 41 lõike 14 kohane raie mahus kuni 20 tm ning informeerinud, et asjaolust, et xxx kinnistul ei ole teostatud harvendus- ja lageraiet, mistõttu ei olnud puudutatud isikul võimalik esitada KKI-i nõudekirjas nõutud 3 dokumente (raieõiguse võõrandamise lepingut/akti; raietööde töövõtulepingut; metsamaterjali võõrandamise lepingut või akti koos metsamaterjali veoselehtedega). Kaebajale teadaolevalt juhtis puudutatud isik tähelepanu asjaolust, et puudutatud isik on 04.05.2020 esitanud KeA-le metsateatise Xxx tn xxx kinnistu raadamiseks mahus 214 tm ning KeA on 22.06.2020 keeldunud metsateatise registreerimisest ning et KeA 22.06.2020 otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-20-1223 raames. Puudub vaidlus, et väärteomenetluse toimik sisaldaks kõikki eelpool nimetatud tõendeid, mis annab tunnistust asjaolust, et väärteo toimikusse on paigutatud dokumendid valikuliselt.
19. 10.09.2020 esitas KKI kaebajale kutse ilmumaks KKI-isse menetlusaluse isikuna MS § 68 lõike 1 järgses väärteomenetluses väärteoasjas nr
21. 14.10.2020 esitas kaebaja KKI-le dokumendid, mille kohaselt oli kaebajal õigus teha MS § 41 lõike 14 kohast raie mahus kuni 20 tm ja mis kinnitasid raadamise teostamist MaaPS § 95 lõigete 1 ja 2 kohase turba väljutamise eesmärgil. Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud väiteid ja tõendeid hinnanud väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel. Kaebaja väited ja tõendid on jäetud tähelepanuta.
22. 14.10.2020 andis kaebaja omapoolsed selgitused väärteoasjas nr
23. Antud ütluste alusel koostati väärteomenetluse ülekuulamise protokoll, milles kaebaja kinnitas, et teostas 2020 aasta veebruari lõpus ja märtsikuu alguses Xxx tn xxx kinnistul raadamise mahus umbes 15-16 tm eesmärgiga väljutada turvast omatarbeks. Kaebaja ei nõustunud KKI väidetega lageraie teostamisest. Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi kaebaja väiteid hinnanud väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel.
24. 24.11.2020 esitas KKI puudutatud isikule kutse ilmumaks KKI-isse menetlusaluse isikuna MS § 70 lõike 2 järgses väärteomenetluses väärteoasjas nr
26. 18.12.2020 andis puudutatud isik omapoolsed selgitused väärteoasjas nr
27. Antud ütluste alusel koostati väärteomenetluse ülekuulamise protokoll, milles puudutatud isik kinnitas, et andis kaebajale õiguse teostada enda tarbeks Xxx tn xxx kinnistul raiet mahus kuni 20 tihumeetrit turba väljutamise eesmärgil kaebaja enda tarbeks. Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud väiteid hinnanud väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel.
28. 18.12.2020 edastas KKI puudutatud isikule kirja, milles leidis, et MS § 41 Iõige 14 ja ei anna õigust raiuda Xxx tn xxx kinnistu puistus ükskõik milliseid puid ja ükskõik millal kuna raie peab vastama MME §-s 3 esitatud nõuetele ning kuna KeA poolt 15.05.2019 teostatud välitöö andmetele tuginedes on kavandataval raiealal kasvava männipuistu koosseisu põhjal tuvastatud kaalutud esimese rinde keskmine vanus (79 aastat) väikesem puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest (99 aastat), enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter (26 cm) ei ole saavutanud eeskirja § 3 lõikes 3 märgitud küpsusdiameetrit (22 cm) ning eraldise esimese rinde talus on üle 40% (55%). Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes MS § 41 lõikele 8 ei vasta kavandatud lageraile õigusaktide nõuetele. Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud KeA ekslikke väiteid hinnanud väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel.
29. 22.12.2020 edastas kaebaja omapoolsed vastuväited KKI-i 18.12.2020 kirjale leides, et KKI poolt edastatud info ei vasta tegelikkusele, tegemist on ilmselge eksimusega kuna kaebaja on puudutatud isiku volitusel 30.04.2020 esitanud KeA-le metsateatise raadamise teostamiseks mitte aga lageraie teostamiseks. Lisaks leidis kaebaja, et KKI on eksinud ajalise faktoriga kuna 30.04.2020 esitatud metsateatise menetluses ei saanud KeA teostada välitöid 15.05.2019 ning eeltoodust 4 tulenevalt on KKI eksinud Xxx tn xxx kinnistu puistu inventeerimisandmetega kuna metsaregistrist on kättesaadavad registreeritud andmed, mille kohaselt on Xxx tn xxx puistu enamus puudeks 65 a männid, mille rinnasdiameeter on 26 cm ning esimese rinde täius on 65 %. Samuti juhtis kaebaja II KKI tähelepanu asjaolule, et MME ei reguleeri Xxx tn xxx kinnistu puistus raadamise teostamist turbaväljutamise eesmärgil ning et Harju maakonna planeeringus 2030+

§-st 110; § 123 lõikest 2; §-st 133 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-30-17, p 7 ja 10.03.2021 otsuse asjas nr 4-20-1553 p 6 väljendatud seisukohast: a. kohustada Keskkonnaametit esitama kohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kiri nr 6.2-1/1745-2, mis oli aluseks väärteoasja nr 940020000287 algatamiseks b. peatada menetlus väärteoasjas nr 940020000287 kuni haldusasjas nr 3-20-1223 lahendid jõustumiseni kuna haldusasjas on vaidlustatud Keskkonnaameti 22.06.2020 otsus metsateatise nr xxx000399013 metsaressursi riiklikus registris registreerimisest keeldumiseks, millega L C OÜ taotles Xxx tn xxx kinnistu raadamise lubamist turbaväljutamise eesmärgil ning et turbaväljutamine on 10.09.2020 L C OÜ loovutanud MaaPS § 95 lõikest 2 koosmõjus MaaPS § 95 lõikega 1 Xxx tn xxx kinnistul (katastriüksus tunnusega xxx) 2020 aastal teostatud MS § 41 lõike 14 kohase raie maa-alale turbaväljutamise õiguse kaebajale, kellel on õigus nimetatud maal teostada tasuta enda tarbeks turbaväljutamine, mistõttu tuvastatakse haldusasjas asjaolud, mis on olulise tähendusega käesoleva kaebuse lahendamisel eelkõige kas tegu, mille eest määrati karistus on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud.
3. Kaebaja palub kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses.
4. Kaebaja esindab ennast iseseisvalt kaebemenetluses.
5. Kaebaja palub kõik menetlusdokumendid esitada kaebaja elektronposti aadressil xxx Kohtuvälise menetleja Keskkonnaameti seisukoht kohtuasjas nr 4-21-1292 (väärteoasi nr 940020000287) esitatud kaebuse kohta: I. Asjaolud ja menetluse käik 1.
6. 16.02.2021 koostas Keskkonnaamet A Sle väärteoprotokolli selle kohta, et A S teostas ajavahemikul veebruari lõpp – märtsi algus 2020 ettevõtte L C OÜ kinnituskirja alusel Harjumaal xxx linnaosas Xxx tn xxx kinnistu (katastritunnus 6 xxx) metsaeraldisel 1, kus metsaregistri andmete kohaselt kasvas 67 aasta vanune männienamusega puistu, raietöid, mille käigus raius eraldiselt lageraiena kokku 14,8 tihumeetrit kasvavat metsa. 1.
7. 18.03.2021 üldmenetluse otsusega karistas Keskkonnaamet A St metsaseaduse § 70 lg 1 järgi 80 trahviühiku ulatuses, so 320 euro suuruse rahatrahviga. 1.
8. 21.03.2021 esitas menetlusalune isik A S Keskkonnaameti üldmenetluse otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. II. Kaebuses esitatud asjaolud ja Keskkonnaameti seisukoht 2.1.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja oleks pidanud arvestada süüd kergendava asjaoluna kaebaja väidet, millega ta jättis kasutamata metsaseadusest § 14 lg 12 (kohtuvälise menetleja märkus: ilmselt on kaebuse esitaja mõelnud metsaseaduse § 41 lg 14) tuleneva võimaluse raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Põhjenduseks toob kaebuse esitaja kinnistu liigniiskuse, mille tagajärjel osutus puidu väljavedu võimatuks. 2.1.
9. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Keskkonnaamet heidab A Sle ette lageraiet metsas, mis ei vasta lageraiet lubavatele tingimustele. Kõnesolevas väärteoasjas ei ole A St karistatud metsaseaduse § 41 lg 14 sätestatud nõuete rikkumise eest, mistõttu ei ole menetluses oluline ja seeläbi ka süüd kergendav asjaolu, et etteheidetud teoga raiuti kasvavat metsa mahus alla 20 tihumeetri kinnisasja kohta. 2.2.Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoteate toimikusse lisamata jätmisega on rikutud kaebaja kaebeõigust. 2.2.
10. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kaebuse info on väärteoteade, kuid see ei ole tõend väärteomenetluses. Seepärast puudub kaebuse info väärteotoimikust. 2.2.2.

§ 19

lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. Eeltoodu tähendab, et kaebeõigus väärteomenetluses algab õigusest vaidlustada väärteomenetluse algusest menetlustoiminguid ja kestab väärteomenetluse lõppemiseni õigusega esitada kaebus väärteootsuse peale. Kaebeõigus väärteomenetluses ei laiene enne väärteomenetluse alustamist haldusorganile saabunud teadetele. 2.3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 23.03.2020 Keskkonnainspektsiooni poolt Xxx tn xxx kinnistu metsaeraldisel 1 läbi viidud paikvaatlus viidi läbi ilma kaebaja ja puudutatud isikuta neid informeerimata, mistõttu ei võimaldatud kaebajal ja puudutatud isikul anda omapoolseid selgitusi või esitada täiendavaid tõendeid. Lisaks, paikvaatluse tulemusel ei ole tuvastatud Xxx tn xxx kinnistu metsaeraldisel 1 lageraie tegemine. 2.3.1.

§ 2

sätestab, et kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 83 lg 2 p 1 kohaselt on vaatluse objekt mh sündmuskoht. KrMS § 83 lg 3 sätestab, et kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad kaasa vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsusele, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. Seega on menetlusaluse isiku sündmuskoha vaatluse juurde kutsumine kohtuvälise menetleja otsustus. Ka Riigikohus on lahendis nr 31-1-32-15 (p 7.2) selgitanud, et menetlusalune isik ei pea väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks. Edasises väärteomenetluses on menetlusalusel isikul ja puudutatud isikul olnud võimalus esitada sündmuskoha vaatlusprotokollile ja selles kajastatule vastuväiteid. 2.3.

1. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati Xxx tn xxx kinnistu eraldisel 1 raielank, mille käigus oli kasvavate puude raiumisel moodustunud lagedaks raiutud häil pindala suurusega 0,8 ha. Mõõtmistulemuste andmete töötlusel selgus, et eraldisel 1 on 7 raiutud kokku 14,8 tihumeetrit kasvavat metsa. Nii sortimentatsiooni arvestuses kui keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktis käsitletakse tehtud raiet lageraiena. 2.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sortimentatsiooni arvestuse koostamise kuupäeva märkimisel on eksitud ajalise faktoriga. Lisaks, sortimentatsiooni aktis on töö teostaja leidnud, et tegemist on lageraiega, paikvaatluse tulemusel lageraie teostamist tuvastatud ei ole, seega on akt vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. 2.4.
3. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Asja materjalidest on üheselt arusaadav, et vaatlus teostati 23.03.
4. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisades on sortimentatsiooni arvestuse koostamise kuupäevaks märgitud samuti 23.03.
5. Sortimentatsiooni arvestuse koostamise kuupäevaks märgitud 24.03.
6. Tegemist ei ole olulise menetlusõiguse rikkumisega, vaid vastupidi, praktikas üsna levinud tegutsemisega. Sellist olukorda on Riigikohus varasemas praktikas korduvalt käsitlenud, leides mh järgmist. Juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Võib väita, et selline toimimine ongi praktikas pigem reegel kui erand. Seega ei tingi ainuüksi sortimentatsiooni arvestuse koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas a priori sortimentatsiooni arvestuse ebausaldusväärsust. Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (RKKKo 4-18-6598/12 p 21 koos edasiste viidetega). 2.4.
7. Teostatud raietööde käsitlemist lageraiena on kohtuväline menetleja põhjendanud punktis 2.3.2 2.
8. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteotoimikusse on paigutatud dokumendid valikuliselt. Väärteotoimikus puudus info selle kohta, et puudutatud isik esitas 04.05.2020 Keskkonnaametile metsateatise Xxx tn xxx kinnistu raadamiseks mahus 214 tm ning Keskkonnaamet on 22.06.2020 keeldunud metsateatise registreerimisest. Lisaks, et Keskkonnaameti 22.06.2020 otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus. 2.5.
9. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. A Sle etteheidetud tegu pandi toime ajavahemikul veebruari lõpp – märtsi algus
10. Haldusasjas nr 3-20-1223 vaidlustatud haldusakt on raadamisest keeldumise otsus, milles raadamise teatis mahus 215 tm esitati Keskkonnaametile 13.05.
11. Väärteomenetlust alustati 23.03.
12. Käimasolev väärteomenetlus ja haldusmenetlus nr 3-20-1223 ei ole üksteisest sõltuvad. Tegemist on kahe erineva asutuse erinevatel asjaoludel alustatud menetlustega, mis üksteist vähimalgi moel ei mõjuta. Kohtuväline menetleja rõhutab, et ka paralleelselt haldusmenetluse kulgemine ei annaks menetlusosalisele õigustust toime pandud väärteole. 2.
13. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja väited ja tõendid, mille kohaselt on kaebajal õigus teha metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt raie mahus kuni 20 tm ja teostada raadamine maapõueseaduse § 95 lg 1 ja 2 kohaselt turba väljutamise eesmärgil, on jäetud tähelepanuta. 2.6.
14. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. A S vastavasisulisi väiteid on analüüsitud kohtuvälise menetleja 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsuses, mille jaotise „Kohtuväline menetleja ei arvesta vastulauses esitatuga järgmistel põhjustel“ punkti 2 all on toodud: Metsaseaduse § 41 lg 14 järgi võib metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas. Säte ei sisalda ühtegi erandit selle kohta, et rakendamisele ei laiene ülejäänud raiete kohta kehtivad üldreeglid. Seega ei pea metsaomanik kuni 20 tm raiumise kohta metsateatist esitama, kuid raie tegemisel 8 tuleb jälgida metsaseaduse §-des 28-33 sätestatud nõudeid. Lisaks selgitame, et nii lageraie kui raadamise osas on vajalik Keskkonnaameti lubava märkega metsateatis, mida Xxx tn xxx kinnistul raie tegemise hetkel ei olnud. 2.7.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnainspektsioon esitas 18.12.2020 saadetud e-kirjas puudutatud isikule ekslikke väiteid ning ei hinnanud neid otsuse koostamisel. 2.7.
15. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. 18.12.2020 selgitas Keskkonnainspektsioon huvitatud osapoolele, miks ei tohi metsaomanik metsateatist esitamata alati raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Samuti selgitas Keskkonnainspektsioon huvitatud osapoolele, miks keeldus Keskkonnaamet L C OÜ poolt esitatud metsateatisest registreerimast. Lisatud selgitus võeti metsateatisest keeldumise põhjendustest, viimased olid huvitatud osapoolele Keskkonnaameti poolt varasemalt edastatud. 2.
16. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet jättis otsuse tegemisel hindamata tõendid: kaebaja info selle kohta - et tegemist ei ole mitte lageraie vaid raadamisega; - et Keskkonnainspektsioon on eksinud Xxx tn xxx puistu inventeerimisandmetega; - et metsa majandamise eeskiri ei reguleeri Xxx tn xxx kinnistu puistus raadamise teostamist turba väljutamise eesmärgil ning et Harju maakonna planeeringus 2030+ on Xxx tn xxx kinnistu määratud kogu ulatuses Xxx turbamaardla osana, mis on käsitletav metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohase alusdokumendina raadamise lubamiseks. 2.8.
17. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. - Kohtuväline menetleja tõi 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsuse vastulause mittearvestamise põhjenduses välja: Lisaks selgitame, et nii lageraie kui raadamise osas on vajalik Keskkonnaameti lubava märkega metsateatis, mida Xxx tn xxx kinnistul raie tegemise hetkel ei olnud. - Kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel aluseks metsaregistris olevad kehtivad andmed (toimiku lk 42). - Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja poolt väljatoodud väited (et metsa majandamise eeskiri ei reguleeri Xxx tn xxx kinnistu puistus raadamise teostamist turba väljutamise eesmärgil ning et Harju maakonna planeeringus 2030+ on Xxx tn xxx kinnistu määratud kogu ulatuses Xxx turbamaardla osana, mis on käsitletav metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohase alusdokumendina raadamise lubamiseks) on kontekstist väljas ning väärad. Selgitame veelkord, et nii lageraie kui raadamise osas on vajalik Keskkonnaameti lubava märkega metsateatis, mida Xxx tn xxx kinnistul raie tegemise hetkel ei olnud. 2.
18. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet muutis ainuisikuliselt kaebajat teavitamata väärteo õigusrikkumise alust, puuduvad tõendid või kaalutlused väärteo ümberkvalifitseerimiseks. 2.9.
19. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kutses märgitud kvalifikatsioon on informatiivne ja kohtuväline menetleja ei ole seotud kutses märgitud kvalifikatsiooniga. Väärteoprotokolli koostamisel arvestatakse kõigi kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, kuid kutsete saatmise ajal ei pruugi veel kõik tõendid kogutud olla. Ümberkvalifitseerimise vajadus tekib juhul, kui menetlusalusele isikule on väärteoprotokoll kätte antud ja seejärel tekib uute täiendavate tõendite ilmnemisel vajadus väärteo kvalifikatsiooni muuta. 2.
20. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet ei vastanud 27.02.2021 väärteoprotokollile esitatud vastuväidetele või hinnanud neid väärteootsuse koostamise. 2.10.
21. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kohtuväline menetleja hindas vastulauses esitatut ning põhjendas 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsuses selle mittearvestamist. 9 Samal kuupäeval saatis kohtuväline menetleja A S e-posti aadressil üldmenetluse otsuse esitatud vastulause vastuskirjana. 2.
22. Kaebuse esitaja on seisukohal, et asjas puudub väärteotunnustele vastav tegu. 2.11.
23. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Väärteo tunnuste puudumine tähendab, et ei ole täidetud vähemalt üks süüteomõiste kolmest elemendist: süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. 2.11.1.
24. Kõnealuses väärteomenetluses on tuvastatud süüteokoosseis, mis on nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnustena 18.03.2021 kohtuvälise menetleja poolt koostatud üldmenetluse otsuses esitatud. Metsaseaduse § 70 lg 1 näeb väärteona ette metsa majandamise nõuete rikkumise. Kuna A S on rikkunud metsaseaduses § 29 lg 4 sätestatud nõuet ja teostanud lageraie puistus, mis ei vasta ühelegi eeltoodud sätte nõudele, tuleb tegevus kvalifitseerida metsaseaduse § 70 lg 1 järgi. 2.11.1.
25. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu ei ole õigusvastane, kui esineb mõni KarS
26. peatüki
27. jaos kirjeldatud asjaolu. Väärteomenetluses ei ole tõendatud ühegi nimetatud asjaolu esinemine. 2.11.1.
28. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A S eksimus ei olnud talle vältimatu. Keskkonnaamet on L C OÜle 26.06.2018 sanitaarraie keeldumise otsusega märkinud, et teostatud välitöö põhjal kasvab Xxx tn xxx kinnistul heas tervislikus seisundis männienamusega puistu, kus sanitaarraie korras raiuda lubatavaid puid leidub mahus 1-2 tm. Üksikute sanitaarraie korras raiuda lubatavad puud saab maaomanik metsaosast eemaldada metsaseaduse § 41 lõike 14 alusel metsateatist esitamata. A S kinnitas 14.10.2020 antud ütlustes menetlusaluse isikuna, et tema juhtis 2018-2019 muuhulgas keskkonnaalaste uuringute läbiviimist Xxx tn xxx kinnistule. 2020.a aprillikuus esitas A S L C OÜ esindajana Keskkonnaametile raadamiseks metsateatise kogu Xxx tn xxx kinnistu peale. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja tõsikindlal veendumusel, et A S oli teadlik 2018.a sanitaarraie keeldumise otsusest ja selle põhjendustest, sh Keskkonnaameti poolt tähelepanu juhitud asjaolust, et metsaseaduse § 41 lg 14 alusel tohib Xxx tn xxx kinnistul teostada ilma metsateatist esitamata raie mahus 12 tm. 2.
29. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja tegu ei ole pandud toime tahtlikult ning teos esinevad kergendavad asjaolud, lisaks on jäetud arvestamata kaebaja keskmine puue. 2.12.
30. Kohtuväline menetleja heidab A Sle ette teo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 4 tähenduses. A S teadis, et metsaseaduse alusel võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu ilma kehtiva metsateatiseta, kuid jättis kontrollimata, kas seda võib teha igasuguses metsas arvestamata muid seaduse alusel kehtestatud piiranguid, mistõttu pidi möönma, et kontrollimata tegevuse vastavust nõuetele, võib ta panna toime õigusrikkumise. Kohtuväline menetleja ei ole kaudset tahtlust lugenud karistuse kujunemisel süüd suurendavaks asjaoluks. 2.12.
31. Karistust kergendavad asjaolud on loetletud karistusseadustikus §
32. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud menetluse käigus A S teos karistust kergendavaid asjaolusid. 2.12.
33. Kaebaja keskmise puude kohta puudus kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemise hetkel info. Küll aga on kohtuväline menetleja seisukohal, et viidatud puue ei mõjutanud kaebaja teo toimepanemist ega arusaama teo keelatusest. Samuti ei ole puue ei karistust kergendav ega süüd alandav asjaolu. Küll aga võib kohus hinnata puude olemasolu mõju menetlusaluse isiku maksevõimele, et kas esineb KarS § 66 lõikes 1 kirjeldatud alus karistuse ositi kandmiseks. 10 III. Keskkonnaameti taotlused ja menetluslikud teated Arvestades eeltoodut ning juhindudes

§ 132

p 1 Keskkonnaamet taotleb: 1) Jätta A S kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940020000287 muutmata. 2) Jätta menetluskulud A S kanda. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse osas Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, millisest taotlusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja, kes edastas kohtule oma kirjaliku seisukoha kaebuse osas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

§ 133

kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Esmalt peatub kohus kaebuses tehtud etteheidetel kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mille järgselt lahendab menetluslikud taotlused ning seejärel võtab seisukoha menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo osas. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et kohtuväline menetleja on väärteomenetlust alustanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kirja alusel, kuid seda kirja väärteotoimikusse lisatud ei ole. Kaebuse esitaja arvates on tegemist olulise tõendiga kuna selle alusel alustati väärteomenetlust ja kuna tõendit kaebajale tutvustatud ei ole, ei saa kaebaja teostada efektiivselt oma kaebeõigust. Kohus taolise etteheitega ei nõustu.

§ 59

lg 2 kohaselt kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Sama sätte lõike 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Käesoleval juhul on küll väidetavalt tegemist kirjaga, kuid väärteo tunnustega teo kohta esitatakse kohtuvälistele menetlejatele teateid ka telefoni teel, millist informatsiooni on keeruline väärteotoimikusse võtta kui just ei lisata salvestist väärteotoimikusse ja ei koostata selle salvestise vaatlusprotokolli. Samas on tegemist esialgse informatsiooniga võimaliku väärteo kohta ja iga laekunud informatsiooni osas väärteo- või mõnda muud menetlust ei alustata. Alles informatsiooni kontrollimisel hakatakse läbi viima menetlustoiminguid ja koguma tõendeid, millised tuleb vormistada vastavalt menetlusnormidele. Seega Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kiri on väärteoteateks, kuid ei saa olla tõendiks ja sellele teatele 11 tuginedes ei saa menetleja vastu võtta menetlusotsustust teos väärteotunnuste esinemise või puudumise kohta. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas takistab väärteotoimikus teate puudumine menetlusalusel isikul efektiivselt oma kaebeõigust teostamast, kuivõrd väärteomenetluses saab kaebusi esitada kas kohtuvälise menetleja tegevusele või määrusele

§ 76

kuni 80 korras või kohtuvälise menetleja otsusele

§ 114sätestatud korras.

Kohtuvälisele menetlejale esitatud väärteoteatele kaebuse esitamist väärteomenetluse seadustik ette ei näe ning tegemist ei ole ka menetleja koostatava dokumendiga, vaid ainult esialgse informatsiooniga võimaliku süüteo kohta. Kaebuses on esitatud etteheide kohtuvälisele menetlejale, et 23.03.2020 läbi viidud paikvaatlusest Xxx xxx kinnistul kaebajat ega puudutatud isikut ei informeeritud, mistõttu puudus neil võimalus anda omapoolseid selgitusi või esitada tõendeid. Kohtu arvates on etteheide asjakohatu. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist ei olnud paikvaatlusega, vaid sündmuskoha vaatlusega, mis protokolliti. Kuivõrd

§ 2

ja § 31 lg 1 sätestavad väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätete kohaldamise menetlustoimingute tegemisel, tuleb vaatlusele kehtestatud nõuete osas pöörduda KrMS § 83 sätete poole. Sama sätte lõike 3 kohaselt kutsutakse menetlusosaline vaatluse juurde juhul, kui menetlusosalise selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Käesoleval juhul vaadeldi metsaeraldist ja fikseeriti olukord metsaeraldisel vaatluse hetkel. Kaebuses nimetatud isikute informeeritus või juuresviibimine avanevat pilti kuidagi muuta ei saanud ning nende isikute informeerimata jätmine ei ole võtnud kaebuses nimetatud isikutelt võimalusi anda selgitusi või esitada tõendeid edasiste menetlustoimingute käigus olukorras, kus menetlus kestis 11 kuud. Eeldatavate menetlusosaliste vaatlusest informeerimise või nende vaatluse juurde kutsumise otsustab menetleja kui menetlustoimingu läbiviija vastavalt oma äranägemisele ja menetlusosalise soov ei ole menetlejale siduv. Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetleja ette ka seda, et kahju arvestamise akt on koostatud 23.03.3020, kuid sortimentatsiooni arvestus on koostatud 24.03.2020, kusjuures see arvestus pidi olema 23.03.3020 koostatud kahju arvestamise akti aluseks, mistõttu on eksitud ajalise faktoriga. Kohus peab ka seda etteheidet asjakohatuks. Ilmselgelt on arvestus koostatud 23.04.2020, kuid vormistatud on see järgmisel päeval, mis on süüteomenetlustes tavapärane, kuivõrd iga kord ei ole välitingimustes võimalik koheselt ja kohapeal kogu dokumentatsiooni vormistada kas ilmastikutingimuste või vajalike tehnikavahendite kasutamise võimatuse tõttu. Kohtu arvates on see etteheide otsitud ja dokumendi koostamise ning vormistamise kuupäevade erinevus ei muuda tulemust teistsuguseks. Kaebuses märgitakse ka seda, et kaebuses märgitud n.n puudutatud isik on Keskkonnaametit teavitanud asjaolust, et on Keskkonnaametile esitanud 04.05.2020 metsateatise Xxx tn xxx kinnistu raadamiseks mahus 214 tm ning 22.06.2020 on keeldutud metsateatise registreerimisest ning 22.06.2020 otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 320-1223 raames, mis näitab seda, et väärteo toimikusse on paigutatud dokumendid valikuliselt. Kohus leiab, et see etteheide ei ole asjasse puutuv, kuivõrd väärteomenetlust on alustatud 23.03.2020 tuvastatud asjaolude osas, kus on fikseeritud, et raietööde käigus on raiutud 14,8 tm kasvavat metsa, haldusasjas nr 3-20-1233 vaidlustatakse aga 04.05.2020 Keskkonnaametile esiatud metsateatise registreerimisest keeldumist 22.06.2020. Seega on tegemist täiesti erinevate menetlustega ning käesolevas väärteoasjas on menetlusesemeks juba toimunud väärtegu, viidatud halduskohtumenetluses aga vaidlustatakse metsateatise registreerimata jätmist mitmeid kuid hiljem ja hoopis teises mahus ja need mahud erinevates menetlustes ei ole omavahel kattuvad. Seejuures ei saa halduskohtumenetluses olla vaidlusesemeks väärteoasjas menetlusesemeks olev raie, kuivõrd kestev halduskohtumenetlus puudutab veel kasvavat metsa, väärteomenetlus aga juba kasvanud metsa raiet, mis on teostatud ja oli teostatud juba enne 04.05.2020 metsateatise esitamist. Seega ei saa viidatud halduskohtumenetluses kogutavad 12 tõendid olla tõenditeks käesolevas väärteoasjas ning neid ei saagi võtta tõenditena väärteotoimikusse, kuivõrd need tõendid ei puuduta tõendamiseset. Järgnevalt on kaebuses tehtud etteheide, et kaebuse esitaja kutsuti kohtuvälise menetleja juurde menetlusaluse isikuna metsaseaduse § 68 lg 1 järgi, aga n.n puudutatud isik menetlusaluse isikuna metsaseaduse § 70 lg 2 järgi ning hiljem on kaebuse esitajale esitatud kutse menetlusaluse isikuna metsaseaduse § 70 lg 1 järgi, mistõttu on kohtuväline menetleja kaebajat teavitamata muutnud väärteo õigusrikkumise alust kuna kaebuse esitajat kuulati üle metsaseaduse § 68 lg 1 järgi. Tehtud otsuses puuduvad kaalutlused või tõendid, mis oleks andnud võimaluse väärtegu õiguslikult ümberkvalifitseerida. Kohtule jääb selline etteheide arusaamatuks. Kaebuse etteheitest saaks põhimõtteliselt järeldada, et kohtuväline menetleja peaks süüteo kvalifikatsiooni üle otsustamisel küsima luba menetlusaluselt isikult. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogub ja hindab tõendeid kohtuväline menetleja ning lõplik süüteo kvalifikatsioon kujuneb alles kohtuvälise menetluse lõpuks. Kui esialgsete andmete pinnalt pidas kohtuväline menetleja võimalikuks, et menetlusalune isik on kogutud tõendite kohaselt toime pannud metsaseaduse § 68 lg 1 tunnustega teo ja täiendavate tõendite tulemusena jõudis veendumusele, et menetlusalust isikut on alust süüdistatada hoopis metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo tunnustega teo toimepanemises, siis ükski menetlusseadustik kohtuvälise menetleja veendumuse kujunemist ei reguleeri. Menetluse lõpuks koostab piisava aluse olemasolul kohtuväline menetleja väärteoprotokolli, milles määratletakse menetlusese ning antakse menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, s.t väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata kas süüteokoosseis on täidetud. Menetlusalust isikut menetlustoimingule kutsudes ei peagi menetleja täpselt teadma, millise sätte järgi on väljakutsutu käitumine lõplikult kvalifitseeritav. Väärteoprotokolli märgitakse väärteo toimepanemise koht ja aeg, väärteo lühikirjeldus ja väärteo kvalifikatsioon, mis on kohtuvälise menetleja nägemus. Ei väärteoprotokoll ega ka selle piirides koostatav otsus ei näe ette kohtuvälise menetleja kaalutluste märkimist kvalifikatsiooni osas ja menetleja ei pea märkima ka kõiki neid väärteokoosseisusid, mille järgi ta menetlusalust isikut süüdistada ei kavatse. Kutse menetleja juurde ei ole väärteoprotokolli osaks ja kutsele saab märkida vaid selle kvalifikatsiooni, milline on kutse väljasaatmise ajahetkel menetlusaluse isiku suhtes eeldatavalt kohaldatav. Väärteo kvaifikatsiooni muutmise võimalus on ette nähtud

§ 68

lg-s 2 ning see ei puuduta kutses märgitavat kvalifikatsiooni, kuivõrd lõplik kvalifikatsioon võib ilmneda pärast väljakutustuga menetlustoimingu tegemist, s.o pärast kutse saatmist. Lisaks on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et kohtuväline menetleja ei ole vastanud väärteoprotokollile esitatud vastuväidetele või hinnanud neid väärteo otsuse koostamisel. Kohtu arvates on see etteheide asjakohatu ja viitab sellele, et kaebuse esitaja kas ei ole vaidlustatud otsust läbi lugenud või siis ei ole otsuses märgituga rahul, kuid see ei tähenda seda, et kohtuväline menetleja ei oleks vastulausele tähelepanu pööranud. Kohtuvälise menetleja otsuses on eraldi osa pühendatud vastuväites esitatule ja lühidalt on ära märgitud nii vastulause sisu kui ka põhjendused miks vastulauses esitatuga ei arvestata.

§ 74

lg 1 p 8 kohaselt peab otsuses märkima muu hulgas vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse ja seda on kohtuväline menetleja ka teinud. Juhul, kui vastulauses esitatuga arvestatakse, ei ole selle märkimine kohustuslik. Lisaks eelmärgitule on kaebuse esitaja esitanud menetluslikud taotlused: kaasata menetlusse L C OÜ puudutatud isikuna kuna menetlus puudutab puudutatud isikut kui solidaarvõlgniku õigusi, kohustada kohtuvälist menetlejat esitama kohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kiri, mis oli aluseks väärteoasja algatamiseks ja peatada menetlus väärteoasjas kuni haldusasjas nr 3-20-1223 lahendi jõustumiseni. Kohus asub seisukohale, et esitatud menetluslikud taotlused jäävad tagajärjetuks. 13 L C OÜ puhul on tegemist menetlusaluse isikuga väärteoasjas nr 940020000287 ja seda menetlusalust isikut on karistatud Keskkonnaameti 22.03.3021 otsusega metsaseaduse § 70 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 500 eurot. Kuivõrd L C OÜ ei ole otsust vaidlustanud, on karistamisotsus tema suhtes jõustunud ja L C OÜ menetlusseisundiks on süüdlane

§ 18lg 2 tähenduses.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebamise menetlus ei näe ette võimalust kaasata kaebuse esitaja kaebuse läbivaatamise menetlusse teisi isikuid ja väärteomenetluse seadustik ei tunne menetlusosalist nimetusega puudutatud isik. Kui kaebuses viidatud n.n puudutatud isik L C OÜ oleks tundnud end puudutatuna, oleks ta esitanud Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Isegi juhul, kui otsusest tulenevalt solidaarvõlgnik L C OÜ on hüvitanud kahju, ei saa kohus kaebuse esitaja kaebust läbi vaadates tühistada L C OÜ suhtes tehtud karistamisotsust, kuivõrd seda ei ole vaidlustatud ja väärteomenetluses ei vaadata läbi populaarkaebusi. Samuti on taotletud, et kohus kohustaks kohtuvälist menetlejat esitama kohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kirja, mis oli aluseks väärteomenetluse alustamiseks. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et vaidlusalune kiri ei ole väärteoasjas tõendiks ning selle kirjaga ei ole võimalik tõendada ei mingi asjaolu olemasolu ega selle puudumist. Peale selle on kaebuses taotletud väärteoasjas kaebemenetluse peatamist haldusasjas nr 3-201223 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus on juba eespool märkinud, et viidatud haldusasjal puudub käesolevas väärteoasjas tõendamisesemeks oleva teoga puutumus ning viidatud haldusasja menetluse tulemus ei mõjuta kaebuse esitaja süüküsimust. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu

§ 125

lg 2 sätestatule, mille kohaselt võib kohus lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Nimetatud säte eeldab kahe samaaegselt esineva asjaolu olemasolu, s.o Riigikohtu menetluses peab olema põhiseaduslikkuse järelevalve asi ja selle asja lahendus võib mõjutada väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigusloova akti kehtivust. Kohtule kättesaadavatest andmetest tulenevalt ei ole Riigikohtu menetluses põhiseaduslikkuse järelevalve asja, millise lahendus võiks mõjutada käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Asjaolu, et L C OÜ on haldusasjas nr 3-20-1223 esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsusele kassatsioonkaebuse ja taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2 p 4, § 42 lg 3 vastavuse kontrolliks põhiseaduse ja muude seadustega ning et selle kassatsioonkaebuse koostajaks on käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja, ei muuda seda haldusasja ei Riigikohtu menetluses olevaks põhiseaduslikkuse järelevalve asjaks ega ka asjaks, mille lahendus võiks mõjutada käesolevas väärteoasjas tehtavat lahendit. Seega järgnevalt lahendab kohus

§ 133kohaselt lahendatavad küsimused.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, milline säte näeb ette vastutuse metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud metsadeaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhul. Kuivõrd sätte sõnastus viitab nõuete rikkumisele, tuleb nõude rikkumisele viitav norm sisustada konkreetse nõude kehtestava seaduse kaudu. Kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt heidetakse kaebuse esitajale ette metsaseaduse § 29 lõike 4 p-des 1-3 kehtestatud nõuete rikkumist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebuse esitaja käitumise puhul tegemist lageraiega, mis on lubatud vaid juhul, kui: puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem (p 1); puistu on saavutanud sama paragrahvi lõike 6 p 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (p 2) ja puistu rinnaspindala või täius on väiksem sama 14 paragrahvi lõike 6 p 2 alusel kehtestatust (p 3). Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei olnud Xxx tn xxx teostatud raiega täidetud ükski eeltoodud tingimustest. Väärteotoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on 23.03.2020 Xxx tn xxx metsaeraldisel 1 Nõmme linnaosas Tallinnas viidud läbi vaatlus, mille käigus tuvastati raietööde teostamine ja selle tulemusena moodustunud lagedaks raiutud häil. Mõõtmisel tuvastati 54 raiutud kändu, millede diameetrid ja puuliigid kanti metsalugemislehele. Mõõdetud kändude diameetrite puuliikide kaupa arvutiprogrammi „Kahjud“ kandmisel saadi mõõtetulemused, milliste kohaselt on eraldisel 1 raiutud kokku 14,8 tm kasvavat metsa. Seejärel teostati häilu paiknemise ja pindala määramiseks mõõtmised ning mõõtetulemusena saadi häilu pindala suuruseks 0,08 ha. Vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodelt on näha, et raielangilt on maha võetud kõik puud. Sortimentatsiooni arvestuse kohaselt on raiutud 17 kaske, 6 hall-leppa ja 31 mändi. Metsaregistri andmetel on tegemist keskealise männienamusega metsaga, mille keskmine vanus on 67 aastat ja mille raievanus on 99 aastat. Seejuures on Keskkonnaameti hinnangul Xxx xxx kinnistul heas tervislikus seisundis männienamusega puistu, kus sanitaarraie korras on võimalik raiuda mahus 1-2 tm ja neid võib omanik eemaldada metsateatist esitamata metsaseaduse § 41 lõike 14 alusel. Metsaregistri andmetel on Xxx tn xxx kinnistu puistu rinnasdiameeter 26 cm. Samas 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud Metsa majandamise eeskirja § 3 lg 1 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mille kaalutud esimese rinde vanus on võrdne või suurem puistu koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmisest raievanusest. Kinnistu enamuspuuliigiks oli mänd ning sama paragrahvi 12 kohaselt kuulub vaidlusalune puistu boniteediklassi 3 ning puistu raieküpsus saabub 100 aastaga ja lõike 3 järgi võib noorema männi, kase jne puistu lageraiet teha juhul, kui puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 28 cm. Eelmärgitud andmetest tulenevalt saab asuda seisukohale, et puistu vanus on oluliselt väiksem eeskirja § 3 lg 12 sätestatud vanusesest, puistu rinnasdiameeter ei olnud saavutanud keskmist ettenähtud rinnasdiameetrit ja oli ka väiksem § 3 lg 3 sätestatud küpsusdiameetrist, millise suurusjärgust piisaks juhul, kui tegemist oleks noorema puistuga. Seega on üheselt tuvastatud, et vaidlusalusel kinnistul on toimunud raie, mille käigus on maha võetud kõik kasvavad puud, mis on hinnatav lageraiena. Samamoodi on kogutud tõenditega tuvastatud, et raietööd on toimunud lageraiet lubavate nõuete rikkumisega metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 tähenduses. Käesoleval juhul on menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ja kaebemenetluses asunud seisukohale, et vaidlusaluses kohas ei ole teostatud lageraiet metsaseaduse § 29 tähenduses, vaid raadamist metsaseaduse § 32 mõttes ja tema käitumises ei ole etteheidetud väärteo tunnuseid. Seejuures on kaebuse esitaja põhjendanud raadamist sellega, et tegemist ei ole metsa majandamisega, vaid maa kasutamisega muul otstarbel, s.o turba väljutamiseks, lähtudes maapõueseaduse § 95 lg 1 ja 2 sätetest, mille kohaselt võib kinnisasja omanik kinnisasja piires võtta maavara kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil ning kinnisasja omanik võib lõikes 1 nimetatud õiguse anda ka kinnisasja kasutamise õigust omavale füüsilisele isikule. Sellise asjaolu tõestuseks on kohtuvälisele menetlejale esitatud ka kinnituskiri ja loovutuskiri. Kinnituskirja kohaselt, mis on L C OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme J L poolt allkirjastatud 15.02.2020, kinnitab kirjale alla kirjutanud isik, et A Sl on õigus teostada enda tarbeks Xxx tn xxx kinnistul metsaseaduse § 41 lõike 14 kohast raiet mahuga 20 tm. 10.09.2020 L C OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme J L loovutuskirjast nähtuvalt loovutab L C OÜ kaebuse esitajale A Sle tasuta maapõueseaduse § 95 lõike 2 alusel koosmõjus sama seaduse § 95 lg 1 Xxx tn xxx kinnistul 2020 aastal teostatud metsaseaduse § 41 lõike 14 kohase raie maaalale turbaväljutamise õiguse ja kellel on õigus nimetatud maal teostada tasuta enda tarbeks turbaväljutamine. 15 Eelmärgitud kinnituskirja kohta peab kohus vajalikuks märkida, et 15.02.2020 allkirjastatud kinnituskirja kohaselt on metsaomanik andnud loa teostada oma tarbeks metsaseaduse § 41 lg 14 kohast raiet mahuga 20 tm. Kinnituskiri ei sisalda aga samas metsaseaduse § 28 lg 4 loetelus oleva raide liiki. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat, s.t seda, et häilul on maha võetud kõik kasvavad puud, saab järeldada, et tegemist on lageraiega metsaseaduse § 29 tähenduses. Kaebuse esitaja põhimotiiv on see, et 20 tm mahuga raide puhul ei ole vajalik esitada metsateatist. Kohus nõustub sellega, kuivõrd seda sätestab ka metsaseaduse § 41 lg 14, kuid peab vajalikuks siinkohal märkida, et lageraie puhul tuleb ka § 41 lg 14 sätestatud mahus raie teostamisel lähtuda raie üldpõhimõtetest ning lageraie puhul metsaseaduse § 29 lg 4 sätestatud raiet lubavatest tingimustest ja seda sõltumata raiemahust. Kinnistul tuvastatud raie puhul ei ole raie iseloomu ja paiknemist arvestades kuidagi võimalik väita, et tegemist oleks olnud hooldus-, harvendus-, valgustus- või sanitaarraidega. Käesoleval juhul ei olnud aga ükski metsaseaduse § 29 lg 4 sätestatud raiet lubavatest tingimustest täidetud, s.t puidu keskmine vanus oli oluliselt väiksem esimese rinde raievanusest, maha võetud puud ei olnud saavutanud metsaseaduse § 6 p 1 sätestatud rinnasdiameetrit ja maha võetud puude rinnaspindaja oli väiksem metsaseaduse § 6 p 2 alusel kehtestatust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja on toime pannud metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2 ja 3 nõude rikkumise, millega pani toime metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo. Puutuvalt kaebuse esitaja viidatud loovutuskirja, märgib kohus seda, et inkrimineeritud väärtegu on toime pandud 2020. aasta veebruaris-märtsis, kuid loovutuskiri on allkirjastatud kuus kuud hiljem, s.o 10.09.2020, s.o päeval, mil kaebuse esitajale esitati kutse ilmuda kohtuvälise menetleja juurde menetlusaluse isikuna. Seega kuni 10.09.2020 ei saanud raie põhjuseks olla raadamine metsaseaduse § 32 tähenduses ja kinnituskirjas sellele ei ole viidatud, kuid alles pärast kutse saamist hakkasid menetlusalused isikud otsima põhjendust raie teostamisele. Seejuures ka kaebuse esitamise ajaks ei ole kohtule teadaolevalt turba väljutamisega tegelema hakatud ja tegelik raie eesmärk on elamuarendus, mitte turba väljutamine. Kuivõrd menetlusalused isikud olid seisukohal, et kuni 20 tm raideks ei ole vaja metsateatist esitada, asutigi 20 tm kaupa raiet teostama, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku A S ütlused selle kohta, et ka järgmisel aastal on plaanis kuni 20 tm küttepuud teha, s.t vähehaaval kogu kinnistu vajalikus ulatuses lageraiega puhtaks teha ning seda just elamuarenduse eesmärgil. Väärteo toimepanemise aja seisuga ei ole seetõttu ka tähtsust Harju maakonna planeeringus 2030+ märgitud vaidlusaluse kinnistu Xxx turbamaardla osana olemisest. Seetõttu tuleb väited turba väljutamise eesmärgist jätta tähelepanuta. Küll peab kohus, vaatamata sellele, et sel asjaolul ei ole kaebuse lahendamiseks tähtsust, siiski eelmärgituga seoses vajalikuks viidata ülalmärgitud loovutuskirjale, mille kohaselt lähtuti maapõueseaduse § 95 lg 1 ja 2 sätetest. Maapõueseaduse § 95 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil maavara jne. Väärteoasjas kogutud tõenditest, s.h ka L C OÜ juhatuse liikme ütlustest tuleneb, et vaidlusalune kinnistu kuulub äriühingule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kinnisasja omanik eelmärgitud lõikes 1 nimetatud õiguse anda ka kinnisasja kasutamise õigust omavale füüsilisele isikule. Väärteomenetluse jooksul ei ole kohtuvälisele menetlejale ega ka kaebemenetluses esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuse esitajale, s.o füüsilisele isikule A Sle oleks antud vaidlusaluse kinnisasja kasutamise õigust. Menetlusaluse isiku L C OÜ seadusliku esindaja J L ütlustest tuleneb, et A S haldab äriühingu krunte ja sellega seonduvaid juriidilisi küsimusi, kuid krundi kasutamise õigust tõendavaid dokumente ei esitatud. Samamoodi on menetlusalune isik A S ülekuulamisel märkinud, et kuna äriühing ei saanud turvast väljutada, siis teostas tema raadamist füüsilise isikuna ja selle õiguse saab loovutada füüsilisele isikule. Ka menetlusaluse isikuna üle kuulatud A S ei esitanud kogu menetluse vältel ühtegi tõendit selle kohta, et temale kui füüsilisele isikule oleks äriühing andnud kinnisasja kasutamise õiguse. Seega ei oleks menetlusalused isikud saanud 16 maapõueseaduse § 95 lg-le 1 ja 2 tugineda, kuivõrd selle sätte kohaldumise alused ei ole täidetud ja tegelikkuses puudub ka maavarade kaevandamise eesmärk. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus metsaseaduse § 29 lg 4 p 1-3 nõudeid ning pani sellega toime metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 nõudeid, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud metsaseaduse § 70 lg 1 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja, kes on täidesaatva riigivõimu volitusega asutuse ametnik

§ 9

p 1, § 10 lg 1 ja metsaseaduse § 72 lg 2 p 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Metsaseaduse § 70 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes.

Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades väärteo tehiolusid ja tekitatud kahju võib asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses ei tuvastatud ning neid ei tuvastanud kaebemenetluses ka kohus. Kaebuses on tehtud 17 kohtuvälise menetleja otsuse osas etteheide, et kohtuväline menetleja ei ole kergendava asjaoluna arvestanud seda, et kuigi lubatud oli raie kuni 20 tm, teostas ta raiet väiksemas mahus ja kinnistu liigniiskuse tõttu osutus puidu väljavedu võimatuks. Kohus ei pea sellist väidet asjakohaseks. Kergendavate asjaolude loetelu on sätestatud KarS § 57 lg-s 1 ning selles loetelus ei ole kergendava asjaoluna märgitud, et süüteo toimepanemise puhul, kui süü ei ole maksimaalne, peaks seda arvestama kergendava asjaoluna. Tegemist ei ole ka kaebuses märgitud lubatud raidega 20 tm ulatuses, vaid vastupidi, lubamatu ja ebaseadusliku raidega. Kaebuse esitajale süüks arvatud tegu on tahtlik ja selle teo toimepanemise osas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis süüdlase tegu, süüteo toimepanemise põhjusi või süüdlast ennast iseloomustaksid selliselt, et seda asjaolu saaks kergendavana arvestada. Asjaolu, et kinnistu liigniiskuse tõttu osutus puidu väljavedu võimatuks ei iseloomusta ei tegu ega teo toime pannud isikut, vaid näitab seda, et teoga soovitud eesmärgi saavutamine, s.o puidu väljavedu venis süüdlase tahtest olenemata põhjusel. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks mõjutada keskmise määra lähedases määras määratud karistust kergendamise suunas. Puutuvalt kahju vabatahtlikku hüvitamisse teise menetlusaluse isiku poolt peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd kahju hüvitamiseks kaebuse esitaja ise mingeid samme ei astunud ja initsiatiivi üles ei näidanud, siis jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et kaebuse esitaja karistust see asjaolu mõjutada ei saa. Kaebuses on esitatud etteheide ka selles osas, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud sellega, et kaebajal on keskmine puue. Kohtu jaoks on taoline etteheide arusaamatu, kuivõrd kohtuväline menetleja saab arvestada vaid nende asjaoludega, mida ta on kas ise tuvastanud või millise olemasolu kohta on talle esitatud kohased tõendid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks oma ütlustes puude esinemisele viidanud, veel vähem selle olemasolu kohta tõendeid esitanud. Samamoodi ei ole kaebuse esitaja ka kaebusele lisanud ühtegi tõendit puude olemasolu kohta. Kuivõrd tegemist on tõendamata väitega, siis tuleb see väide jätta tähelepanuta. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et väidetav puue ei takistanud kaebuse esitajal tegemast rasket füüsilist tööd lageraie teostamisel ja puidu väljaveol ning kaebuse väidete kohaselt oli kaebuse esitajal ka väidetavalt plaan suuremahuliseks turba väljutamiseks, mis on samuti nii suurt ajaressurssi kui ka head füüsilist tervist nõudev ettevõtmine. Seega lükkavad kaebuses toodud süütegu õigustavad ja vaidlusalusel kinnistul plaanitavaid tegevusi iseloomustavad väited puude esinemise kohta esitatud väite ise ümber. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole samalaadse süüteo eest varem karistatud, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on sellest asjaolust lähtuvalt põhjendatult pidanud võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Arvestades asjaolu, et avalikkuseni jõuab pidevalt teateid ebaseaduslikust raidest, pettusega läbi viidud metsatehingutest ja keskkonna teadlikust kahjustamisest leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on kaebuse esitaja karistamine põhjendatud ning peaks andma ka ühiskonnale signaali, et metsaseaduse nõuete rikkumine on endiselt karistatav. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus alust menetlusalusele isikule määratud karistuse kergendamiseks, veel vähem kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd kaebuse esitaja süüd ei saa lugeda väikeseks ning arvestades süüteo iseloomu ja aktuaalsust ei saa ka asuda seisukohale, et asja menetlemiseks puudub avalik huvi. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Seejuures ei ole 18 kaebuse argumentides osundatud ühelegi kohtuvälises menetluses aset leidnud minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmine või tühistamine. Seetõttu ei ole kohtul ka ühtegi alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks jääb tagajärjetuks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 19