lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama.
lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et
MS) sätete juurde, kuivõrd
MS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused 2 ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kaebuse esitaja saatis kohtule taotluse, milles märkis, et tema istungile ilmumist takistab haigestumine. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. 26.01.2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule, § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Kaebaja on oma taotluses viidanud tõsisele haigestumisele, mis väljendub valudes, kehakaalu kaotuses, siseorganite talituse häiretes (lk 47). Kuigi kaebaja viitab haiguslehe olemasolule, siis tema väiteid, istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta, saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel. Kaebaja avaldusest, et kehakaalu kaotus on 1-2 kg ööpäevas, järeldab kohus, et see haigestumine ei toimunud vahetult enne kohtuistungi toimumise päeva. Kohtule jääb arusaamatuks miks kaebaja ei ole kontakteerunud perearstiga kohtule esitamiseks mõeldud tõendi saamiseks. Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus tõendi saamiseks pöörduda haigestumise päeval perearsti vastuvõtule või istungipäeva hommikul erakorralise meditsiini osakonda. Haigestumist tuleb tõendada seaduses nõutavate dokumentide kaudu. Siinkohal selgitab kohus, et isiku enda selgitus ei asenda seaduses nõutavat eriteadmisi omava isiku poolt väljastatavat tõendit ning ka kohtul pole võimalik hinnata seda, kas isik on haigestunud ja kas tegemist on raske haigestumisega – nimelt on võimalik takistusena vaadelda vastavalt KrMS § 170 lg 2 p-le 3 üksnes rasket haigestumist. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata asjaolu, et kohtuistung on Aivar Auna taotlusel korduvalt edasi lükatud. Edasi lükkamise põhjus on alati olnud kaebaja terviseseisund. Aivar Auna kaebus on kohtumenetluses olnud juba 4 kuud ja selle aja jooksul ei ole kaebaja kordagi kohtuistungile ilmunud, mistõttu on kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et Aivar Aunal puudub huvi oma kaebuse sisulise arutamise vastu ning isik on asunud kohtumenetlust venitama. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku 3 vaba valik, siis kaebaja peab ka arvestama kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgedega, nt. kohtuistungile ilmumisega.
lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on Aivar Auna kaebuse kohtulik arutamine edasi lükatud juba 3 korda. Kuna kohus on teinud Aivar Aunale kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Aivar Auna kaebuse arutamise edasilükkamine ning kooskõlas
Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.