Obsah (7)

§ 201§ 121§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78

1-21-7543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7543 (19231702715) Kohtunik Mairi Hein

§ 201

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Daniil Telin Süüdistatav isikukood: 39203260847; elukoht: xxx; xxx kodanik; keskharidus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega nr 1-16-8076

§ 121

lg 2 p 3 ja § 201 lg 1 järgi

§ 73

lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena tingimisi vangistus 1 aasta,

§ 68

lg 1 alusel 11 kuud 28 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud algusega 22.09.2016 Kaitsja Kristina Isokoski (määratud korras) Tõkend puudub RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada Daniil Telin süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Daniil Telini suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui Daniil Telin ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (e-post: harjukrho.info@just.ee). Katseajal on Daniil Telin kohustatud: - elama alalises elukohas aadressil: xxx; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 3.

75 lg 2 p 1 alusel määrata Daniil Telinile lisakohustusena hüvitada alates kohtuotsuse jõustumisest 8 kuu jooksul kannatanu tsiviilhagi summas 2000 eurot igakuiselt vähemalt 250 eurot kuus. 4.

§ 78

lg 1 alusel arvestata Daniil Telinile määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kannatanu L P esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Daniil Telinilt kannatanu kasuks välja 2000 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu L P arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „Daniil Telin, 120-7543, tsiviilhagi hüvitamine”.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Daniil Telinilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 642 eurot, ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, s.o kokku 1518 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 126,50 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700013966 ja selgitus „Daniil Telin, kriminaalasi 1-21-7543, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
5. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ja kannatanule ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale EDASIKAEBAMISE KORD 2 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt Daniil Telini süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles L Pga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel 02.05.2019 sõlminud A M OÜ-ga lepingu nr xxx Loos kannatanu L. P aadressile xxx köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks ning tasunud tellimuse kinnituseks A M OÜ-le L. Plt saadud 2000 eurot ettemaksu, pööras L. Plt mitte varem kui 31.07.2019 ja mitte hiljem kui augustikuus
6. a tellimuse eest teise osa tasumiseks saadud 2000 eurot ebaseaduslikult enda kasuks, jättes selle A M OÜ-le üle andmata. Nimetatud 2000 euro A M OÜ-le edastamata jätmise ja saadud sularaha omastamisega tekitas Daniil Telin L Ple varalist kahju summas 2000 eurot. Seega pani Daniil Telin toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 21.10.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks kriminaalasja Daniil Telini süüdistuses

§ 201lg 2 p 1 järgi üldmenetluses.

1. 07.01.2021 andis kohus Daniil Telini talle esitatud süüdistuses kohtu alla. Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 08.02.2021 ja 10.02.
2. Daniil Telin ennast süüdi ei tunnistanud.
3. Prokurör leidis, et Daniil Telini süü on täielikult tõendamist leidnud ning ka õigesti kvalifitseeritud ning sellest tulenevalt taotles Daniil Telini süüditunnistamist

§ 201lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist 1-aastase vangistusega.

Prokurör pidas võimalikuks jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata

§ 74ja § 75 alusel, määratas Deniil Telinile katseajaks 1 aasta ja 6 kuud.

Samuti taotles prokurör rahuldada kannatanu tsiviilhagi summas 2000 eurot ning kohustada Daniil Telinit

§ 75

lg 2 p 1 alusel hüvitada kannatanu tsiviilhagi 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskulud, kuid pidas võimalikuks nende ajatamist 12 kuu peale.

1. Kaitsja palus Daniil Telini õigeks mõista, kuivõrd pole tõendatud, et Daniil Telin oleks 2000 eurot kannatanu käest saanud. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3
2. Kokkuvõtvalt süüdistatakse D. Telinit selles, et tema ajavahemikul 31.07.2019 kuni august 2019 pööras L.Plt saadud köögimööbli
3. osamakse summa ehk talle usaldatud 2000 eurot enda kasuks jättes selle A M OÜ-le tasumata.
4. Kohtuistungi käigus kuulati üle kannatanu L P, tunnistajad G P, V P ja A K ning samuti andis ütlusi süüdistatav Daniil Telin. Samuti uuriti kirjalikke tõendeid – kannatanu märkmete leht raha maksmiste kohta, AS-s Swedbank vastus päringule, A Ki pangakonto väljavõte AS-s Swedbank, A M köögimööbli leping nr xxx Loos ning iseloomustava materjalina xxx AS vastus Daniil Telini kasiinokülastuste kohta ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.10.2019, karistusregistri väljavõte ning 22.09.2016 kohtuotsus nr 1-16-
6. Kohus, kuulanud ära kannatanu ja tunnistajate ütlused ning süüdistatava versiooni toimunust, samuti kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et Daniil Telini süü temale sularaha 2000 euro ebaseaduslikus enda kasuks pööramises on tõendamist leidnud ja ka õigesti kvalifitseeritud.
7. Kannatanu L P 08.02.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt /tl 37 pöördel kuni 40/ sõlmis ta suuliselt oma naabrimehe Daniil Teliniga kokkuleppe, et D. Telin aitab teda köögi remondiga ja uue köögimööbli tellimisega, kuna D. Telinil pidi üks tuttav köögimööbli firmas töötama. Nende suhted olid väga head ja D. Telin meeldis talle väga, oli väga hea suhtleja. Ta oli köögiremondiks aastaid raha kogunud ja selles aitas nii tema ema kui ka tütar. Köögiremondi osas oli kokkulepe, et D. Telin teeb kõik muu, aga maalritöid tema ei tee, milleks võtab ta eraldi inimese. Remonttöödes oli kokkulepe, et 1000 eurot saab D. Telin, 350 saab maaler ja 70 eurot läks veel põrandavalajale. Kahjuks mingit kirjalikku lepingut ta ei teinud, kuna usaldas D. Telinit ja oli tema naaber. Kõige alguses käisid nad koos mööblifirmas, kus D. Telin tutvustas teda tädina. D. Telin tõi ühel hetkel väljavõtte, kus oli kirjas köögimööbli hind 4000 eurot, kui ta vormistab lepingu enda nimele. Muidu oleks hind 5000 eurot. Selle dokumendi jättis D. Telin kahjuks enda kätte. Esimese osamakse, s.o 2000 eurot andis kannatanu süüdistatavale 2019 mais sularahas ja süüdistatav tellis oma nimel köögimööbli ja tegi ka esimese sissemakse, kuna temal oli allahindlus. Allkirja ta sularaha üleandmise kohta kahjuks ei võtnud, kuna usaldas D. Telinit. Peale seda käis kannatanu ise salongis valimas värve ja arutas seal muid detaile disaineriga.
8. V P mööblifirmast käis esimest korda mõõtmas enne remondi algust. Tema V. Pga ei suhelnud, sellega tegeles D. Telin. Tema tutvus V. Pga alles siis, kui ta tuli mööblit paigaldama. Juulis alustasid nad remondiga, mis pidi kuuga valmis olema. Teine osamakse tuli teha juuli lõpus või augusti alguses, kuna selleks ajaks pidi M valmis olema. Ta maksis D. Telinile remontööde eest osade kaupa, kuna T.Delinil polnud kunagi raha. Ettemaksuna maksis 500 eurot ja siis edasi osade kaupa. Ta kirjutas kõik makstud summad üles, mille esitas ka uurijale. Viimase raha andis D. Telinile 17.07.
9. D. Telin palus raha ette, kuna tal polnud raha millega korteri eest maksta. Kannatanu möönas, et oleks pidanud kõik korraga maksma ja töö vastu võtma. Väga kahetseb seda, et oli naiivne. Köögitehnika osas palus ta ka D. Telinit ja andis talle sulas 1500 eurot, millest mais maksis esimese osa. Mais sai praeahju, juunis nõudepesumasina, ülejäänud ostis siis, kui M oli kokku pandud. Ise ostis ta hiljem veel külmiku ja pliidipaneeli. Tehnika ostmisel aitas rahaliselt osaliselt tütar.
10. Teise osamakse tasumise osas ta ei mäleta, kas ütles talle D. Telin või helistati 4 mööblifirmast, et on vaja maksta. Pangakonto väljavõtte järgi mäletab, et
11. osamakse tasus 31.07.2019, kui võttis ema G P arvelt raha välja. Tema ema pidigi
12. osamakse tasuma. Kuna pangakaardil olid limiidid, siis võttis ta raha mitmes osas. 31.07.2019 võttis ta välja 1800 eurot, 200 eurot oli tal juba varasemalt kogutud. Kannatanu sõnade kohaselt andis ta
13. juuli 2019 õhtul köögimööbli 2.osamakse sularahas summas 2000 eurot üle D. Telinile üle nende ühiskoridoris, mida nägi ja kuulis pealt ka tema ema, kes oli tema selja taga. Nad arvasid emaga, et Daniil läheb kohe seda ära viima, sest nii D. Telin ütles. Kuna D. Telin läks oma tüdrukuga õue, siis arvas, et lähebki raha viima ja oli seega rahulik. Järgmine päev ta küsis D. Telinilt, et kas ta viis raha ära, mille peale D. Telin vastas, et jah, kõik on korras. Kannatanu ütlusi rahade väljavõtmise kohta kinnitab Swedbank AS-i 03.12.2019 vastusest päringule /tl 9-10/, millest nähtub, et G P pangakontolt on 31.07.2019 kell 17.19 välja võetud kolm korda sularaha 500 eurot ja kell 17.23 on välja võetud 300 eurot.
14. Kannatanu ootas tükk aega mööbli paigaldust ja siis ta helistas mööblifirmasse, kus selgus, et
15. osamakset pole tasutud. Ta kohe küsis D. Telinilt selle kohta, kes hakkas aga kohe valetama ja arusaamatult rääkima, et kandis raha enda arvele aga arved on arestitud. D. Telin lubas, et hakkab talle osade kaupa tagasi maksma, aga midagi ei juhtunud, kuigi korduvalt lubas. Tema lootis ja uskus teda. Kui ta ise oleks pidanud maksma köögi eest, siis ta oleks maksnud kaardiga, aga kuna nad leppisid kokku, et D. Telin maksab, siis ta pidi D. Telinile maksma, kuna tema tegeles nende küsimustega ja temal oli allahindlus. Lõpuks sai köögimööbli paigaldatud
16. september. Selle raha pidid nad laenama. Köök oli valmis, aga remont polnud valmis. D. Telin venitas remondiga terve augusti. Remondiga ta rahule ei jäänud ja kööki ei saanud mööblit ka normaalselt paigaldada. D. Telinil polnud vajalikke tööriistu, suusaga tegi seinu sirgeks ja kiirustas, põrandaküttel üks osa ei töötanud ja plaatidel on vahed, põrand polnud tasane ja seinad polnud sirged, samuti hakkas torudest vett jooksma. Tema D. Telinile tööde eest võlgu ei jäänud, aga D. Telinil jäid väiksed vead. Lõpuks kolis D. Telin
17. oktoobril 2019 sealt ära.
18. Kannatanu ütlusi kinnitab ka kannatanu ema, s.o tunnistaja G P /tl 40 kuni 40 pöördel/, kes andis 08.02.2021 kohtuistungil kannatanuga samasisulisi ütlusi ja selgitas, et nägi, kuidas ta tütar andis koridoris 2000 eurot ehk köögimööbli
19. osamakse Daniilile. Kannatanu võttis selleks tema pangaarvelt raha välja. Daniil tuli rahale järgi ja pidi selle viima firmale. Samuti kuulis tunnistaja D. Telini selgitusi
20. osamakse rahade osas, et D. Telin pani selle oma arvele ja ei saa seda kätte, sest arve on blokeeritud. Lubas maksta osade kaupa kui saab palga, aga ei maksnud. Teise osamakse summa laenas ta oma õelt, millega M lõpuks ära maksti.
21. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi 02.05.2019 sõlmitud A M OÜ leping nr xxx /tl 16-18/. Lepingu kohaselt on köögimööbli kogumaksumus 4000 eurot, mille ettemaks on 2000 eurot. Köögimööbel on tellitud kannatanu L. P aadressile xxx, ostjaks on märgitud ainult eesnimi Daniil ja kontakttelefoniks on xxx (süüdistatava elukaaslase number). Mööbli valmimise tähtaeg on 10 kuni 12 nädalat ettemaksu tasumisest, s.o 10.-
22. juuli
23. Samuti nähtub lepingust, et teine osamakse on tasutud lõpuks 04.09.
25. Olulisemaks tunnistajaks käesolevas asjas on OÜ A M mööblivalmistaja/-paigaldaja V P, kes andis 10.02.2021 kohtuistungil ütlusi /tl 46-47 pöördel/, et ta sai tellimuse köögimööbli valmistamiseks ja ta tuli kannatanu juurde mõõtma. Talle antakse juhtkonna poolt joonis ja seal 5 on kirjas ka tähtaeg. Tellimuse töösse võtmise eeldus on tasutud ettemaks, joonis, ruumi ja mõõtmise valmidus. Seejärel hakkab valmistama ja selleks tähtajaks, mis on lepingus. Kliendilepingu sõlmimine temasse ei puutu, aga talle antakse leping, kus on kirjas tema ja kliendi õigused ja näha summa ettemaks. Ettemaks on 50% maksumusest. Kliendi nime ta ei mäleta lepingus, aga see ei olnud perenaise oma, vaid mehe nimi. Mõõtmas käis mais 2019 ja kohtus süüdistatavaga esimest korda korteris ning kes tutvustas ennast õe või onupojana. Korteri avas ja esitles seal kõike D. Telin. Köök polnud mõõtmiseks valmis ja remont polnud tehtud. Nad leppisid kokku, millal saab remont tehtud ja millal vana köögi ära viivad ja tema pidi veel tulema mõõtma enne, kui hakkab kööki tegema, sest tähtaeg oli juulis. D. Telin ütles, et remondi teeb tema ja ca kuu jooksul. Perenaine tuli ka sinna ja oli kursis, et remont on vaja teha. Köök oli suur ja mitte odav ja kuna D. Telin esitles end onupojana ja teeb remonti, siis ta veel imestas, et nii kallis kingitus tädile, sest köök oli makstud D. Telini nimel ning D.Telin esitles end tellijana. Ta käis seal korduvalt ja kogu aeg leppis kohtumised kokku D. Teliniga. Juulis pidi remont valmis olema. Ta käis seal juunis ja juulis, aga juulis veel ei saanud mõõte võtta, kuna põrand polnud valmis. Peale seda, kui põrand oli valmis sai võtta mööbli kõrguse mõõdud. M oli valmis paigaldamiseks juba augustis, aga remont ei olnud valmis ja paigaldus lükati septembrisse. Tema suhtles kogu aeg D. Teliniga. M ise oli valmis juba juulis, aga valmis ei olnud ainult kapi osad, kuhu integreerida seadmed, külmkapp ja ahi. Tal oli vaja kõrgust teada. Neid polnud lihtsalt veel kokku pandud. Paigalduse aja pidi teatama kliendile disainer. Lõpuks paigaldas mööbli
26. septembril, sest enne polnud ruum valmis. Nemad ei hakka enne paigaldama, kui teine osamakse pole makstud. D. Telin käis augustis nende juures ja küsis, kas on võimalik järgmist osa maksta osade kaupa. Ta vastas D. Telinile, et tema rahaasjadesse ei puutu peale mida D. Telin lahkus. Tema helistas D. Telinile, et uurida, millal remont valmis saab, siis oli tähtaeg ja lõpuks teavitas teda sellest disainer. Kannatanu temale ei helistanud, vaid helistas disainerile ja kooskõlastas temaga tähtaja paigalduseks. Ta sai disainerilt teada, et perenaine arvas, et köök on juba tasutud ja oli šokeeritud kui sai teada, et köögi eest polnud tasutud. Remonttööde kvaliteedi osas selgitas V. P, et ta ei ole ehitaja, aga põrandaga oli probleeme ja pidi seepärast kappe ümber tegema.
27. Tunnistajana kuulati üle ka D. Telini elukaaslane A K, kes andis 08.02.2021 kohtuistungil ütlusi /tl 41 pöördel kuni 42/, et peale 2016.a. Harju MK otsust, kus ta oli kannatanu on tema suhted D. Teliniga head. Neil sündis laps
28. oktoobril. 2019 elasid nad xxx üürikorteris, kannatanu oli nende naaber. Tema naabritega ei suhelnud, ainult teretas, aga D. Telin suhtles tihti. Teab, et D. Telin tegi naabritel remonti ja et L. P andis D. Telinile raha köögi eest, mida D. Telin maksis, kuna ta nägi tšekki. Raha üleandmist ta ise ei näinud, aga nägi sularaha. D. Telinil oli arve kinni, kuna tal olid trahvid maksmata. Ülemäärast raha ta ei ole D. Telinil näinud, mingit raha tema juuresolekul L. P D. Telinilt nõudnud ei ole. Tema teada D. Telin võlgu L. Ple ei ole. Hasartmängu või kasiinosõltuvust D. Telinil pole. Ta käib kasiinos sõpradega õlut joomas.
29. Süüdistatav Daniil Telin andis 10.02.2021 istungil ütlusi /tl 47 pöördel kuni 50 pöördel/, et tunneb kannatanut alates 2019 kevadest kui kolis sinna. Suhted olid tööalased ja normaalsed kuni ära kolis. Köögi osas oli juttu mais, millise teema algatas L. P. Nad leppisid kokku, et ta teeb tema köögi remondi. Tasu remondi eest leppisid kokku 1350 eurot. Kõiki töid ei teinud ta ise ja spetsialistidele maksis L. P ise. Viimase osa töö eest andis L. P talle septembris peale 6 köögimööbli paigaldust, sest köögi paigaldus oli tema kontrolli all. V. P ei saanud kööki paigaldada, tal oli puudujäägid ja ta pidi V. Ple helistama, et ta tuleks teeks ümber. Peale mööbli paigaldust oli vaja veel panna laud kokku, teler rippuma ja kappide vaheline paneel paigaldada. Ta lõpetas remondi ära, aga kahele pistikule jäi silikoon paigaldamata ja ukseläved. Sellepärast oli ka konflikt tal L. Pga. Ta ei saanud neid teha, sest tal sündis poeg ja oli sünnitusmajas. Lubas selle teha lõpuni, kui sünnitusmajast tuleb. Ära kolisid nad põhjusel, et sugulased kinkisid neile korteri.
30. Remondi osas olid tähtajad, aga siis kui köök saab olema valmis, sest L. Pl ei olnud remondiks kogu raha, ta teenis jooksvalt. Samuti ei paigaldatud kööki, kuna oli vaja tehnikat osta, aga see maksis 2000 eurot ja meister ei saanud tehnika jaoks avasid teha, kuna esmalt oli vaja need osta. Ta aitas tehnika osas ainult toomisel ja andis mõõdud V. Ple. Tema tehnika ostuga seotud ei olnud. L. P ostis praeahju, õhupuhasti, mikrolaineahju, külmiku, nõudepesumasina, pliidi ja kraanikausi. Teise osamakse maksis L. P. Tema teatas sellest L. Ple ja siis ta läks büroosse ja maksis, kuna disaini, värvi ja käepidemeid ja mehhanisme arutas ta ka seal. Tema
31. osamakset L. Plt saanud ei ole.
32. Köögimööbli firma leidis tema, kuid temal tuttavaid seal ei töötanud, see kannatanu väide on vale. Teab, et need kes seal firmas töötasid, olid kannatanuga ühevanused ja õppisid koos ühes koolis. Seda ütles talle L. P ise. Samuti ei ole õige väide, et tema sai seetõttu sealt allahindlust, et tema tuttav töötas seal. Allahindlus seisnes selles, et kui maksta arvega, siis on hind 5000, kui aga sularahas, siis on 4000 eurot. Firma ise pakkus selle välja. L. P andis talle raha maksmiseks ja kuna tema tuli maksma, siis tehti leping tema nimele. Seal ei ole perekonnanime, on nimi ja aadress, sest köök tehakse aadressi järgi. Lepingu palus sõlmida tal L. P, peale seda käis L. P ise ka seal ja maksis
33. osamakse. Leping sai tema nimele põhjusel, et see oli tema jaoks nagu tšekk, mis kinnitab, et tema maksis. Kokkulepet ei olnud lepingu kohta, vaid maksmise kohta. Alguses nad käisid L. Pga koos, kus tehti kokkulepe ilma maksmiseta. Hiljem läks ta üksi ja maksis ning siis vormistati ka leping ja maksta palus tal L. P. Lepingu sõlmimine võis olla mais. Lepingusse sai tema abikaasa number, kuna tal endal ei olnud telefoni ja see oli vajalik V. Pga suhtlemiseks. Tema ise helistas V. Ple ja kutsus teda, mitte V. P ei tulnud ise. Remondi valmisolek sõltus L. Pst, kuidas tal rahadega on. Kui ei saa tehnika ja köögi eest maksta, siis tema enda taskust seda maksta ei saa. Remondi eest maksis L. P siis, kui raha sai. Remont oli valmis juba juuli lõpus. Augustis ei tulnud kööki, kuna ei olnud tehnikat, aga mööblit valmistatakse vastavalt tehnika mõõtudele. Ta alustas remondiga juuli alguses, kuna varem ei olnud kannatanul raha. Ta sai alguses 350 eurot remondiraha, aga oli vaja ka ehitusmaterjale osta. L. P ostis, tema tõi ja kui sai ostetud, siis ka tegi vastavalt sellele, mida saadi. V. P kutsus ta esimest korda siis, kui olid veel vanad asjad sees, aga tema nii mõõta ei saanud. Peale seda, kui oli vana mööbli maha võtnud, kutsus V. P teist korda. Ka siis ei saanud mõõta, kuna seinad olid kõverad. Siis käisid meistrid ja pahteldasid seinu.
34. Tema ei lubanud kuu ajaga remonti teha, kööki tehakse 60 päeva, aga mitte kuuga, see oli füüsiliselt võimatu ja V. Pga tähtaegadest juttu polnud, seda enam, et V. P kutsuti nende palvel. Leiab, et V. P valetab, sest kööki tehakse 60 päeva, kuidas ta sai remondi teha kuu ajaga. Konflikti tal V. Pga polnud, vaid ainult see, et V. P ei teinud lõpuni, kuna tal polnud aega. Ta pidi teda veenma, et ta tuleks parandaks defektid ära, mis köögi paigaldamisel tekkisid. Tema oli enda remondiga rahul, tunnistab, et nurgad ei olnud sirged, aga see ei sõltunud temast. Seda 7 parandati mööbli paigaldamisel, mida tegi koos V. Pga. L. P etteheidete kohta remondiga seoses ei oska ta midagi öelda. Töö oli eurostandardi kohane ja seda tegid spetsialistid. Põrandasoojustuse pani tema. Leidis internetist odavama variandi, kuid seda oli vähem kui vaja. See sai kõik tehtud L. P nõusolekul, kuna L. P leidis, et see on parem, kui mitte midagi, isegi kui ei soojenda ühtlaselt.
35. Siseviimistlust ja remonti ta õppinud ei ole, on seda varem teinud, kuna ehitab omale maja juba 5 aastat. V. P juures käimist ja osade kaupa tasumise juttu selgitas D. Telin sellega, et kui nad paigaldavad alumise osa, siis saavad
36. osamakse ja ülemise paigaldamise järel on
37. osamakse. V. P vastas, et see ei ole tema teema, aga ta ei läinud ka rohkem juhatuselt uurima. Seda ta küsis L. P palvel, sest tema maksis. L. P maksis
38. osamakse vist 2-3 nädalat enne paigaldust, nii nagu oli öeldud. Tema ütles L. Ple, et peab maksma. Ta helistas L. Ple ja tundis huvi, samuti helistas V. P ja teatas, et tuleb paigaldama. Sellest järeldas, et on makstud. Teist osamakset ei maksnud tema, sest tellija oli L. P ja kõik teadsid seda. Tema ei oska öelda, miks kannatanu ja tunnistaja G. P väidavad, et L. P andis talle 2000 eurot
39. osamakseks, tema ei ole seda raha saanud, see on vale. Kõige eest maksis L. P ise, tema maksis ainult esimese osamakse. Samuti pole keegi palunud mingit raha tema käest tagasi või osade kaupa tagastada. Tema arved olid sel ajal arestitud ja L. P teadis seda, sest ta rääkis sellest. L. P tahtis, et ta maksaks arvega ja siis ütles, et ei saa maksta, tal pole arvet. Rahaline seis oli tal 2019 hea, töötas pidevalt ja sõidab hea autoga, raha on tal pidevalt olemas ja L. P teadis seda. Köögimööbli tellimisega varem kokkupuuteid pole olnud. Tal oligi kahtlus, et L. P maksis 2-3 nädalat enne paigaldust ja seepärast käiski töökojas, et maksavad siis kui paigaldavad, aga L. P nõudis nii. Kasiinos käimise kohta selgitas D. Telin, et ta käib seal sõpradega spordiklubis, sõbrad pidevalt vaatavad seal hokit ja jalgpalli. Kasiinos käimine ei tähenda, et raha maha mängib, kui käib koos sõpradega.
40. Prokurör esitas kohtule ka D. Telinit iseloomustava materjalina xxx AS vastuse Daniil Telini kasiinokülastuste kohta ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.10.2019 leides vaidluste käigus, et kuigi kohtueelne menetlus ei ole tõendanud, et D. Telin oleks kasiinodes maksnud, on tegemist ilmeka tõendiga, kuivõrd ükski mängur oma sõltuvust ei tunnista. Samuti ei pidanud prokurör usutavaks seda, et D. Telin käis kasiinos üksnes sporti vaatamas ja seda praktiliselt iga päev. Iseenesest kohus nõustub prokuröriga selles osas, et D. Telini kasiino külastuste arv nimetatud ajavahemikul on küllalt kõnekas ja võib anda aimu D. Telini motiivist raha omastamisel, kuid kohus nimetatud tõendit kohtuotsuse tegemisel siiski ei arvesta. Nagu prokurör isegi märkis, ei nähtu nimetatud väljavõttest, kas D. Telin on ise nimetatud aegadel hasartmänge mänginud või on viibinud kasiinos lihtsalt ajaviitmise eesmärgil. Samuti on kasiinokülastused toimunud nii enne kui ka pärast D. Telinile etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu ei saa välistada ka võimalust, et D. Telin külastas väljavõttes märgitud kasiinosid üksnes sõpradega ajaviitmise eesmärgil nagu seda kinnitas ka tunnistaja A. K. Sellest tulenevalt jätab kohus nimetatud tõendi tõendikogumist välja.
41. Ülejäänud eelkirjeldatud tõenditest aga nähtub, et D. Telini ütlused erinevad olulisel määral teistest kohtus uuritud tõenditest, mistõttu tuleb nendesse suhtuda kriitiliselt. Ka A. Ki ütlused, kes on D. Telini elukaaslane, ei kinnita D. Telini ütlusi, kuivõrd raha üleandmisi ega ka mingit rahade tagasiküsimist või üleliigset raha D. Telinil ta näinud ei ole. Ka kannatanu ega tunnistaja G. P ei ole oma ütlustes öelnud, et
42. osamakse üleandmisel või rahade tagasi küsimisel oleks 8 A. K kõrval olnud, vaid selgitasid üksnes seda, et peale seda, kui
43. osamakse summa oli üle antud läks D. Telin oma tüdrukuga välja. Samas kinnitavad kannatanu ja tema ema G. P ütlusi ka köögimööbli valmistamise leping ja G. P pangakonto väljavõte. Samuti kattuvad V. P ütlused eelnimetatud tõenditega. Seega pole alust kahelda ei kannatanu ega tunnistajate G. P ja V. P ütlustes, kuivõrd need haakuvad nii omavahel kui ka teiste kirjalike tõenditega. Seda ei saa aga öelda D. Telini ütluste kohta, mis on kohati eluliselt ebausutavad ning kohati ka omavahel vastuolus.
44. Vaidlust ei ole selles, et L. P ja D. Telin leppisid kokku köögiremondi tegemises. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes selles, et köögimööbli lepingu vormistas ja selle eest pidi tasuma D. Telin põhjusel, et temal on seal tuttav ja ta saab sealt allahindlust. Kannatanu andis ütlusi, et kui ta oleks ise pidanud maksma, siis oleks ta maksnud kaardiga. Seega on kannatanu versioon selles osas igati usutav. Süüdistatava põhjendus selle kohta, et leping sai tema nimele tehtud põhjusel, et see oli tema jaoks nagu tšekk, ei ole kohtule veenev. Sõltumata sellest, kelle nimel on leping, antakse tšekk või kviitung raha tasumise kohta või tehakse vastav märge lepingusse, millega saanuks D. Telin kannatanule kinnitada, et ettemaks on tehtud.
45. D. Telin on oma ütlustes läinud vastuollu ka iseenda väitega, mille kohaselt ta ei ole lubanud teha remonti ühe kuuga, kuna see ei ole füüsiliselt võimalik ja pealegi tehti köögimööblit 60 päeva. Teisalt andis D. Telin jälle ütlusi, et alustas köögi remondiga juuli alguses ja remont oli valmis juuli lõpus. Seega on D. Telin andnud ristküsitlusel remondi teostamisele kulunud aja osas vastuolulisi ütlusi. Samuti lähevad kannatanu ja süüdistatava ütlused vastuollu remondirahade tasumise kohta. L. P andis ütlusi, et maksis D. Telinile rahasid ette, kuna viimane palus, sest tal polnud korteri maksmiseks raha. D. Telin aga seevastu, et L. P maksis talle siis, kui viimane raha teenis ja sai materjale osta. Samuti oli tal 2019 aastal piisavalt raha, töötas pidevalt ja sõitis hea autoga. Need ütlused ei ole aga usutavad tulenevalt D. Telini enda ütlustest, millest nähtub, et tal oli arve arestitud ning see asjaolu pigem kinnitab kannatanu ütlusi rahade ette maksmise osas.
46. Selles, et kannatanu tasus D. Telinile
47. osamakse
48. juulil 2019 pole kohtul samuti alust kahelda, kuivõrd seda kinnitab G. P pangakonto väljatrükk ja raha üleandmist kinnitas lisaks L. Ple ka G. P kohtuistungil. Pole eluliselt usutav, et eakad naisterahvad, kes on kogunud köögiremondiks aastaid raha võtavad köögimööbli
49. osamakse raha välja, kuid ei kasuta seda selleks ettenähtud otstarbel. Ka köögimööbli valmistamise lepingu punktis 4.
50. on kirjas, et mööbli
51. osamakse tuleb tasuda 3 päeva enne mööbli paigaldamist, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Lepingu kohaselt oli köögimööbli valmistamise tähtaeg 10-12 nädalat, mis teeb köögi valmimise ajaks 10-
52. juuli. Seega kattub kannatanute poolt raha väljavõtmise aeg ka planeeritud köögimööbli valmimise tähtajaga. Lisaks kinnitavad kohtu hinnangul kannatanu poolt
53. osamakse tasumist ka V. P ütlused selle kohta, et augustis käis D. Telin tema käest küsimas, et kas saab
54. osamakset osade kaupa tasuda. Kui kannatanu sai teada, et teine osamakse on jäänud tasumata, siis D. Telin kinnitas algul, et maksis selle 2000 eurot oma arvele, mis on arestitud ja palus aega ositi tagasi maksmiseks. Ka tunnistaja G. P kinnitas, kuidas D. Telin ütles, et pani selle 2000 eurot oma arvele, kuid arve on blokeeritud ning kui saab palka, siis vähehaaval maksab kõik tagasi. Sellest tulenevalt ei ole alust kahelda ka selles, et nimetatud põhjenduse D. Telin kannatanule ettekäändeks tõi. Samas nähtub Swedbank AS-i 9 03.12.2019 vastusest päringule /tl 9/, et ajavahemikul 15.07.2019 kuni 15.08.2019 puudusid süüdistatava arvelduskontol toimingud, mistõttu ei vastanud D. Telini selgitus kannatanule raha arvele panemise kohta tegelikkuses tõele.
55. D. Telini selgitas, et käis V. P juures osamaksete kohta küsimas kannatanu palvel, mis ei ole samuti kohtu hinnangul eluliselt usutav ja seda põhjusel, et kannatanul oli see raha olemas ja ka välja võetud, mis on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu sai enda üllatuseks alles hiljem teada, et
56. osamakset ei olegi tasutud, mida kinnitas ka V. P. Nii kannatanu, tunnistaja G. P kui ka V. P kinnitasid, et köögimööbli paigaldamine venis põhjusel, et D. Telin ei teinud remonti valmis, mis aga jälle läheb vastuollu D. Telini ütlustega, kus ta väitis, et remont oli valmis juuli lõpus. See, et teine osamakse tasuti lõpuks alles
57. september, nähtub köögimööbli valmistamise lepingust.
58. Sõltumata asjaolust, et
59. osamakse summa, s.o. 2000 euro üleandmise kohta puudub kirjalik dokument saab tõendeid kogumis hinnates üheselt järeldada, et 2000 euro üleandmine kannatanu poolt D. Telinile 31.07.2019 toimus, kuivõrd kannatanu ja tunnistaja G. P sellekohaseid ütlusi toetavad teised kriminaalasjas uuritud tõendid. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes ning samuti pole nende usaldusväärsuse küsimust kahtluse alla seadnud ka kaitsja. Arvestades aga seda, kui suurel määral on D. Telini ütlused teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega vastuolus, jätab kohus need kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. 28.

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust.

1. Kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et L. P andis D. Telinile 2000 eurot, mis oli mõeldud köögimööbli
2. osamakseks ning mille D. Telin pidi viima köögimööblifirmasse A M OÜ. Seega oli 2000 eurot L. P poolt D. Telinile usaldatud vara.
3. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKK 3-1-1-92-13, p 14). Nagu kohus juba eelpool tuvastas, ei viinud D. Telin L. P poolt antud sularaha köögimööbli firmasse, vaid jättis selle endale ehk pööras talle usaldatud võõra vara, s.o. 2000 eurot enda kasuks. 31.

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda aga vaid juhul, kui võõra vara enda kasuks pööramine on ebaseaduslik. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et süüdistataval oleks olnud L. P nõusolek jätta nimetatud raha endale, vaid raha oli mõeldud köögimööbli 2. osamakseks, mille D. Telin pidi viima OÜ-le A M, mida D. Telin aga ei teinud. Seega jättis D. Telin raha endale kannatanu nõusolekuta ja viimase tahte vastaselt, mistõttu pööras D. Telin nimetatud summa enda kasuks ebaseaduslikult. Kohtu hinnangul tegutses D. Telin siinjuures otsese tahtlusega, millega on täidetud ka

§ 201ettenähtud subjektiivne koosseis.

10

1. Kokkuvõtvalt on kõigil eeltoodud põhjendustel tuvastamist leidnud, et kannatanu sularaha oli süüdistatava jaoks võõras, see oli talle usaldatud ning ta pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Prokurör on Daniil Telini süüteo kvalifitseerinud

§ 201

lg 2 p 1 järgi, s.o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Karistusregistri väljavõttest /tl 24-26/ nähtuvalt on Daniil Telin Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega nr 1-16-8076 süüdi mõistetud

§ 121lg 2 p 3 ja § 201 lg 1 järgi /tl 27-28/.

Seega on kuritegu õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et Daniil Telin olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, pööras temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, millega pani toime

§ 201lg 2 p 1 järgi sätestatud kuriteo.

III TSIVIILHAGI

1. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu L P esitanud tsiviilhagi omastatud sularaha väärtuses, s.o 2000 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust.
2. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud süüdistatava poolt toime pandud sularaha omastamisega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt tuleb varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu esitatud tsiviilhagi 2000 euro nõudes on täies ulatuses põhjendatud ning kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. IV KARISTUSE MÕISTMINE
3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. Seadusandja on

§ 201

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Tulenevalt seadusandja 11 sätestatud karistusliikide alternatiivsusest kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada karistusliigina rahalist karistust, kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki. 38. Daniil Telini ankeetandmete kohaselt on teda varem kriminaalkorras karistatud /tl 24-26/ samaliigilise kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata

§ 73alusel.

Kuivõrd tegemist on varavastase kuriteoga, siis näitab inkrimineeritud kuriteo iseloom süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumist. Samuti puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed D. Telini tulude kohta nii 2018 kui 2019 aastal ning ka kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal ametlik töökoht puudub, kuid enda sõnade kohaselt töötab metsatöödel. Sellest järeldub, et rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik ja süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.

1. Hinnates süü suurust, s.h omastatud sularaha väärtust ja teo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et Daniil Telini süü ei ole suur ning karistuse saab mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellest tulenevalt nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga ning mõistab D. Telinile karistuseks vangistuse 1 aastat, kuivõrd selline karistusmäär vastab nii D. Telini süü suurusele, kuriteo raskusele kui ka tema isikule.
2. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04).
3. Süüdistatavat on 2016 aastal kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis on jäetud

§ 73alusel täitmisele pööramata.

Ka käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks mõistetava karistuse ärakandmist, kuivõrd see võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja kannatanu võimalust kahju hüvitamisele. Samas peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav käitumiskontrollile, et süüdistatav viibides kriminaalhooldaja järelevalve all saaks aru õiguskuulekuse vajalikkusest. Lisaks sellele peab kohus kannatanu huvidest lähtuvalt vajalikuks määrata süüdistatavale

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 2000 eurot ja seda 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 250 eurot kuus. V MENETLUSKULUD

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 642 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, kokku 12 1518 eurot.
2. Arvestades menetluskulude summa suurust ning ka kohtu poolt määratud kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju, esinevad kohtu hinnangul küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1518 eurot KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sellest tulenevalt peab Daniil Telin menetluskulusid tasuma igakuiselt summas 126,50 eurot. Lisaks selgitab kohus, et kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 13