3-21-989/13

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Madis Ernits 27.05.2021, Tartu 3-21-989 Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Riigi õigusabi taotluse lahendamine Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja/taotluse esitaja Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja esitas 05.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot seoses jalutamise võimaldamata jätmisega. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning määrata talle esindaja riigi õigusabi korras. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat tagama talle igapäevane jalutuskäik pärastlõunasel ajal. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2. Tartu Halduskohus jättis 19.05.
3. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale tähtaja taotluse puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks (resolutsiooni p 3).
4. 25.05.2021 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja soovib riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 19.05.
5. a määruse peale. Kaebaja märgib, et tal puudub sissetulek, mis võimaldaks riigilõivu maksta mitmes asjas. Kaebaja väitel asjaolu, et ta on palju kohtu poolt pöördunud, ei tähenda, et ta oskab ise oma õigusi kaitsta. Kaebaja arvates on võetud seisukoht, et kõikides asjades jätta tema taotlused rahuldamata, kui ta teeb seda õigusabita, kuna siis on seda lihtne teha, sest kaebaja poolt ei esitada õiguslikke aluseid.
6. Tartu Halduskohus edastas 25.05.
7. a määrusega kaebaja 23.05.
8. a riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ringkonnakohtule.
9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotluses märgitut arvestades soovib kaebaja esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 19.05.
10. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus on määruses põhjendanud (p-d 2.1-2.4), miks kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata jäetakse.
11. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS
12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, lisaks esialgse õiguskaitse taotluse, olles koostanud eelnimetatud kaebuse ja taotluse ise. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ise esitanud ka vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vaide, milles käsitleb muuhulgas jalutuskäikude teemat (vt Viru Vangla 17.05.
14. a vastust kohtunõudele). Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja põhjendused, miks halduskohtu eelviidatud määrus ei ole tema arvates õige. Kaebaja on suuteline tegema enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Kaebaja riigi õigusabi taotluses märgitu ei anna ringkonnakohtule alust arvata, et kaebaja ei ole võimeline määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsma ega ole piisav tema riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega, vaid kaebaja võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.05.
16. a määruse resolutsiooni p 2 peale hiljemalt 04.06.
17. (allkirjastatud digitaalselt) 2