← Eesti

2-19-17531/84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-17531 Tsiviilasi A.A. i ja B.B. i hagi C.C. i vastu elatise väljamõistmiseks C.C. i avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. i nõude osas 540 eurot B.B. i nõude osas 540 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. märtsi 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): C.C. (ik: XXX), esindaja advokaat Olavi Järve Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXX) ja B.B. (ik: XXX), seaduslik esindaja D.D. , lepinguline esindaja Harland Paas RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. märtsi 2021 otsus osaliselt C.C. ilt A.A. i ja B.B. i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C. ilt välja elatis A.A. i kasuks alates
  5. novembrist 2019 kuni
  6. detsembrini
  7. a 193,42 eurot kuus, alates
  8. jaanuarist 2020 kuni
  9. maini
  10. a 210,42 eurot kuus ja alates
  11. juunist 2021 kuni A.A. i täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus ning B.B. i kasuks alates
  12. novembrist 2019 kuni
  13. detsembrini
  14. a 193,42 eurot kuus, alates
  15. jaanuarist 2020 kuni
  16. maini
  17. a 210,42 eurot kuus ja alates
  18. juunist 2021 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus.
  19. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  20. märtsi 2021 otsus muutmata.
  21. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
  22. A.A. i ja B.B. i hagi rahuldada osaliselt. 3.
  23. Välja mõista C.C. ilt elatis A.A. i kasuks alates
  24. novembrist 2019 kuni
  25. detsembrini
  26. a 193,42 eurot kuus, alates
  27. jaanuarist 2020 kuni
  28. maini
  29. a 210,42 eurot kuus ja alates
  30. juunist 2021 kuni A.A. i täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. 3.
  31. Välja mõista C.C. ilt elatis B.B. i kasuks alates
  32. novembrist 2019 kuni
  33. detsembrini
  34. a 193,42 eurot kuus, alates
  35. jaanuarist 2020 kuni
  36. maini
  37. a 210,42 eurot kuus ja alates
  38. juunist 2021 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. 3.
  39. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda D.D. a Eesti krediidiasutuses olevale arvelduskontole. 3.
  40. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. 3.
  41. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid. 3.
  42. Hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.
  43. Kehtestada C.C. i ja A.A. i ning B.B. i suhtluskord alljärgnevalt. * Lapsed on isaga kord kuus reedest kuni pühapäeva kella 14:00-ni. Isa võtab lapsed reedel pärast koolipäeva lõppu koolist ja veedab lastega koos aega isa poolt valitud kohas, arvestades isa töögraafikut ja sellest lähtuvalt võimalusi lastega kohtumiseks, pärast kuue kuu möödumist võib isa lastega kohtuda eelpool märgitud tingimustel kaks korda kuus. * Isa veedab lastega igal suvekuul ehk juunis, juulis ja augustis alternatiivselt kas kuu aega suve jooksul järjest või kaks terviklikku nädalat igal suvekuul. Suvekuudel ja muudel koolivaheaegadel ei kehti eelmises punktis märgitud suhtluskord. Mõlemad vanemad kavandavad suvepuhkuse koos lastega lähtuvalt koolis ettenähtud suvevaheajast. Vanemad kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 20-ndaks maiks, alates maist
  44. a. * Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, sh kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, huvialaringides jne. * Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima laste haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Laste haigestumiste korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, välja arvatud juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib vanem sellest koheselt teist vanemat ning ärajäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. * Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. *Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva või selle tähistamise päeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. 2 * Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.–24.12 ema juures ja 25.–29.12 isa juures ja paaris aastatel vastupidi. * Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse alates 30.12 kuni 01.01 ema juures ja võidupüha, 23.06 ning jaanipäeva ja sellele järgnevad päevad 24.–25.06 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi. * Juhul, kui laste ja ühe vanema jaoks oluline tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale või töö tõttu ei ole võimalik järgida suhtlemiskorras olevaid kokkuleppeid, võivad vanemad selle aja kokkuleppel muu ajaga vahetada, leppides selles enne e-kirja või tekstsõnumi teel kokku. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. * Vanemad võivad lastega väljaspool Eesti Vabariiki reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest, sellisel juhul suhtlemiskorra järgne tavaregulatsioon ei kehti. Vanem on kohustatud andma teisele vanemale reisimiseks vajadusel vastava notariaalse nõusoleku ja teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 14 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega (sh koolikohustustega) ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest. * Isa ja laste/lapse kohtumised ei toimu, kui lapsed/laps ei avalda soovi isaga kohtumiseks või isaga kohtumise takistuseks on lapse/laste tervis. Laste/lapse tervise tõttu ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. * Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste haridusküsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jms võetakse vastu ühiselt e-kirja või tekstsõnumi teel. * Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures lapsed viibivad, peavad tagama, et laste psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud. * Vanemad on kokku leppinud, et laste elukohaks on hagis näidatud ema elukoht. Laste elukoha muutmiseks väljapoole hagis näidatud elukohta on vajalik isa nõusolek. * Vanemad teevad koostööd käesoleva suhtlemiskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.“
  45. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  46. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  47. Võtta asja materjalide juurde A.A. i ja B.B. i
  48. mail 2021 ringkonnakohtule esitatud täiendavad tõendid: Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti (KELA)
  49. aprilli 2021 tõend koos tõlkega ja ortodondi
  50. aprilli 2021 e-kiri. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 3 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  51. A.A. (sünd XXX; hageja I) ja B.B. (sünd XXX; hageja II) esitasid 11.11.2019 maakohtule hagi, milles palusid mõista C.C. ilt (kostja/isa) välja miinimummääras elatise kummagi hageja kasuks ning tagasiulatuva elatise kuue kuu eest enne hagi esitamist. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu
  52. aastal. Hagejad elavad ema ülalpidamisel Eestis. Kostja elab Soomes. Kostja hagejaid materiaalselt ei toeta. Menetluse käigus selgitas hagejate ema muu hulgas, et kostja ei ole hagejaid ülal pidanud alates
  53. a juunist. Hagejate ema saab Soomest kahe lapse toetust ja üksikvanema toetust kokku 326,32 eurot. Hagejad vajavad tervise tõttu erihoolt, millega kaasnevad kulud. Hagejad esitasid kohtu nõudel oma ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt
  54. a märtsi, aprilli ja mai põhjal on minimaalsed kulud lapse kohta 520–580 eurot kuus. Kummagi hageja tegelikud kulud olid
  55. a märtsis, aprillis ja mais vahemikus 1149,80–1328 eurot, millele lisanduvad veel kulud köögimööblile ja tehnikale 1800 eurot hageja kohta.
  56. 16.03.2020 määrusega rahuldas maakohus hagejate hagi tagamise avalduse, kohustades kostjat tasuma miinimummääras elatist alates 16.03.2020 kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.
  57. Kostja esitas 12.12.2019 vastuse hagile ning avalduse isa ja laste suhtluskorra määramiseks. Kostja palus jätta tagasiulatuv elatisenõue rahuldamata ja edasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt. 18.02.2021 kohtuistungil oli kostja nõus maksma elatist 190 eurot lapse kohta. Kostja vastuväidete kohaselt on ta hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Vanemad ja lapsed elasid kuni
  58. a juunini koos Soomes ning kostja kattis kõik hagejate ja nende seadusliku esindaja kulud. Kostja on kandnud hagejate kulusid ka peale seda, kui ema siirdus koos lastega Eestisse. Kostja tehtud kulutusi ja ülekantud raha tuleb elatise määramisel arvestada. Kostja tasub hageja I telefoniarve igakuiselt 23,90 eurot. Hagejate ja nende seadusliku esindaja kasutuses on kostjale kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat (
  59. a). Kostja on tasunud autoremondi eest
  60. a oktoobris 150 eurot ning juulis ja augustis 210,26 eurot, autokindlustuse 38,76 eurot (periood 06.11.2019–05.11.2020) ning automaksu 160,38 eurot (periood 05.10.2019–04.04.2020). Kostja on ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid, kooli- ja hügieenitarbeid 219,77 euro ulatuses ning arvuti maksumusega 468 eurot. Kostja on hagejate pangakontodele kandnud raha järgnevalt:
  61. a 80 eurot,
  62. a 600 eurot,
  63. a 840 eurot, enne
  64. aastat ca 3300 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on raha 4832,04 eurot kontodelt välja võtnud (sh suuremad summad
  65. a juulis, augustis, septembris ja oktoobris). Lisaks on kostja kandnud perioodil 14.06.2018–21.05.2020 hageja I kontole 530 eurot, sh pärast vanemate kooselu lõppemist 510 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on sellest pärast kooselu lõppu välja võtnud 218,58 eurot. Hageja II kontole on kostja kandnud perioodil 28.05.2014–28.08.
  66. a 1160 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on kogu raha välja võtnud, sh pärast kooselu lõppu 1806,05 eurot. Raha oli mõeldud hagejate ülalpidamiseks. Hagejate seadusliku esindaja kontole on kostja perioodil 14.06.–29.08.2019 kandnud 795 eurot. 4 Hagejate kulud on ülepaisutatud. Kostja tunnistas hageja I kulusid suuruses 308,61 eurot ja hageja II kulusid suuruses 287,65 eurot. Kuludest tuleb maha arvestada riiklikud peretoetused ning arvestada aega, kui hagejad viibivad koos kostjaga. MAAKOHTU LAHEND
  67. Viru Maakohus rahuldas
  68. märtsi 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis C.C. ilt alates
  69. novembrist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise A.A. i kasuks 250 eurot ja B.B. i kasuks 250 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. Tagasiulatuva elatisenõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus tühistas hagi tagamise määruse alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus kehtestas isa ja laste suhtluskorra, kus on ette nähtud, et lapsed on isaga kord kuus reedest kuni pühapäeva kella 14.00-ni. Pärast kuue kuu möödumist võib isa lastega kohtuda eelpool märgitud tingimustel kaks korda kuus. Isa veedab lastega suvel alternatiivselt kas kuu aega suve jooksul järjest või kaks nädalat igal suvekuul. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei arvesta kohus poolte esitatud tõenditega, sest tõendid on võõrkeelsed. Kostja ei ole ümber lükanud hagejate väidet, et kostja ei ole alates
  70. a juunist elatist tasunud, v.a hagi tagamise korras tehtud maksed alates
  71. a märtsist. Kohus ei arvesta kostja ja hagejate koosveedetud ajaga, kuivõrd koosveedetud aeg on olnud lühiajaline (
  72. aastal juulis nädal Pärnus, augustis nädal Soomes, septembris üks öö Rakveres ja oktoobris nädal Soomes). Kostja on märkinud, et ta on perioodil juuni 2019 kuni mai 2020 kandnud hagejale I 510 eurot (kui jagada see 12 kuuga, siis keskmine elatisemakse on olnud 42,50 eurot kuus). Hagejale II on ta kandnud 1160 eurot ning peale kooselu lõppemist on hagejate seaduslik esindaja lapse kontolt välja võtnud 1806,05 eurot. Kostja on arvestanud ülekannetega lapse kontole alates 28.05.2014 (s.o viis aastat varem ajast, mil vanemate kooselu lõppes). Kohus seetõttu kostja argumenti õigeks ei pea. Ajavahemikus 14.06.–29.08.2019 hagejate seadusliku esindaja kontole tehtud ülekandeid 795 eurot ei loe kohus elatise maksmiseks, kuivõrd kostja ja hagejate seadusliku esindaja selgitustest tuleneb, et makseid teostas kostja erinevate selgitustega (laen, auto remont, üüri osaline kompenseerimine Soome korteri eest). Kostja taotleb, et kohus arvestaks tasutud elatisena hagejate seadusliku esindaja poolt hagejate kontodelt võetud 4832,04 eurot. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et on kasutanud hagejate kontodelt võetud raha pere ülalpidamiseks, andnud lastele raha, kuna laste konto kasutamise limiit oli väike, ning tasunud Soome üürikorteri eest. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslik esindaja tasus juunis, juulis, augustis ja septembris 2019 Soome korteri üüri (4 × 820 = 3280 eurot), elades ise lastega Eestis, ning üürikorterit kasutas kostja. Seetõttu on küüniline kostja taotlus, et hagejate kontolt üüri maksmist tuleb arvestada makstud elatisena. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et miinimumpalgaga seotud elatis on ülemäära suur ja elatise sidumine miinimumpalgaga ei ole õiglane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors
  73. a veebruaris valminud lapse ülalpidamiskulude uuringu (RAKE uuring) kohaselt on ülalpidamiskulu 7–12-aastastel lastel 359 eurot kuus, ühe vanema kohta 179,50 eurot, ja 13–17-aastastel lastel 412 eurot kuus, ühe vanema kohta 206 eurot. Elatiseks tuleb määrata 250 eurot lapse kohta. Kohus ei pea 190-eurost elatist põhjendatuks, sest arvestada tuleb ka hagejate tervislikust seisundist tingitud kulutustega. 500-eurose elatise maksmine ei ole kostjale kui noorele elujõus mehele liigselt koormav. Kostja on selgitanud, et kui ta uuesti laevale tööle ei saa, on tal olemas varuvariant, kuidas ennast ja lapsi elatada. 5 Kohus nõustub kostjaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks oma eesmärki ja hagejad ei ole tõendanud kahju olemasolu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  74. C.C. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  75. märtsi 2021 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagejate elatisenõue kuni
  76. maini 2021 rahuldamata ja elatisenõue alates
  77. juunist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni jätta rahuldamata 190 eurot kuus lapse kohta ületavas osas. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagejate kulud ülepaisutatud. RAKE uuringu kohaselt on lapse keskmised kulud 388 eurot kuus. Kuna summast tuleb maha arvestada peretoetus 60 eurot, peaks kostja RAKE uuringu järgi tasuma elatist 164 eurot kuus lapse kohta. Vastavalt suhtluskorrale hakkavad hagejad kostjaga aega veetma, mille tulemusel muutuks summa veelgi väiksemaks. Justiitsministeeriumi eelnõu järgi oleks sarnastel asjaoludel elatis 193 eurot kuus, seejuures on arvesse võetud hagejate kostjaga viibimist ja riiklikke toetusi. Kuna kostja on põhistanud, et keskmise lapse põhjendatud elatis on maksimaalselt 193 eurot kuus, pidanuks hagejad tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 (p 17) tõendama, et nende kulud on suuremad kui keskmisel lapsel. Hagejad ei ole seda teinud. Hagejad on 18.02.2021 istungil selgitanud oma terviseprobleeme, kuid ei ole selgitanud nendega kaasnevaid kulusid. Arstiabi, sh hambaravi ja teatud tingimustel ka hambaklambrite paigaldus, on Haigekassa lepingupartnerite juures alaealisele tasuta. Lähtudes kohaliku omavalitsuse esindaja ja hagejate selgitustest, käib hageja II Rakveres logopeedi juures keskmiselt kolm korda kuus. Hagejate elukohast Rakverre ja tagasi on 84 km. Kütusekulu 9 liitrit/100 km ja kütusehinna 1,3 eurot/liiter juures kuluks hageja II logopeedi juures käikudele 29,48 eurot kuus ja 353,81 eurot aastas. Kuna kohalik omavalitsus hüvitab 100 eurot, jääb vanemate kanda 253,81 eurot aastas, 21,15 eurot kuus, sellest kostja kanda 10,58 eurot; 2) ei ole kohus võtnud arvesse hagejatele laekuvaid toetusi. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata hagejate 04.03.2021 esitatud Soome Sotsiaalkindlustusameti (KELA) kirjad, millest tuleneb, et hagejad saavad vähemalt kuni 31.05.2021 KELA-lt toetust 326,32 eurot kuus. Kui ringkonnakohus leiab, et dokument pidanuks olema eestikeelne, on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lg-t 1, kuna ei ole nõudnud tõlget. Lähtudes hagejate ütlustest 18.02.2021 kohtuistungil ning KELA veebilehel ja eestikeelses brošüüris väljatoodust laekus hagejatele vähemalt alates 01.01.2019 kuni 31.12.2020 Soomest toetusi igakuiselt 306,32 eurot ehk 153,16 eurot hageja kohta ning alates 01.01.2021 vähemalt kuni 31.05.2021 igakuiselt 326,32 eurot ehk 163,16 eurot hageja kohta (esimese lapse toetus 94,88 eurot, teise lapse toetus 104,84 eurot ja üksikvanemale veel 63,30 eurot iga lapse eest). Sealjuures üksikvanema toetus on mõeldud kompenseerima teise vanema puudumisest tulenevat rahaliste vahendite vähenemist. Kui toetusi arvesse ei võeta, tekib olukord, kus Soome riik kompenseerib seda, et kostja hagejaid üleval ei pea, kuid samas peab kostja sama raha tasuma ehk ema ei pea hagejate ülalpidamisse panustama. Selline olukord ei ole kooskõlas perekonnaseadusega. Riigikohus on leidnud (3-2-1-124-15, p-d 14, 15), et kui laps saab välisriigist toetust, siis tuleb seda arvesse võtta ja see võib olla aluseks elatise vähendamiseks. Kui arvestada kohtu leitud hagejate kuludest (500 eurot, mida kostja ei tunnista) maha Soomest laekuv toetus, jäi kuni 31.12.2020 järgi 346,84 eurot ja alates 01.01.2021 jääb järgi 336,84 eurot. Järelikult pidi kostja tasuma elatist kuni 31.12.
  78. a 173,42 eurot (346,82 ÷ 2) ning peaks tasuma kuni Soome toetuse maksmiseni 31.05.
  79. a 168,42 eurot (336,84 ÷ 2); 3) ei ole maakohus võtnud arvesse kostja hagejatega veedetud aega ja kostja tehtud kulutusi. 6 Kostja on olnud hagejatega koos
  80. a juulis Pärnus 5–7 päeva, augustis Soomes 5–7 päeva, septembris Rakveres 1 öö, oktoobris Soomes 5–7 päeva, 22.–26.06.2020, 12.–16.07.2020, 17.-18.08.2020 ja 06.–08.11.
  81. Koosveedetud aega tuleb arvesse võtta ka siis, kui see on lühiajaline (vt RKTKo 3-2-1-35-17). Samuti pidanuks arvestama, et suhtluskorra järgi hakkab kostja hagejatega veetma ühe nädalavahetuse kuus reedest pühapäevani ning suvel 1–1,5 kuud. Kostja on teinud kulutusi hagejate ja nende seadusliku esindaja kasutuses olnud sõiduautole, sh tasunud autokindlustuse 38,76 eurot (periood 06.11.2019–05.11.2020) ja automaksu 160,38 eurot (periood 05.10.2019–04.04.2020). Hagejad said kostja sõiduauto kasutamisest kasutuseelist, mida tuleb samuti elatise juures arvesse võtta. Kostja on tasunud hageja I telefoniarve igakuiselt 23,90 eurot. Kostja on kandnud raha hagejate kontodele. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et pidas selle eest hagejaid üleval ja tasus kostja kasutuses olnud korteri üüri. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 teise lause ja § 186 lg 1 järgi puudus alus kasutada hagejate kontodel olnud raha muuks kui hagejate hüvanguks. Seega tuleb seda raha arvestada elatisena. Üürivaidlus ei puutu elatisevaidlusesse. Hagejate seaduslik esindaja sai kostja kantud üürist puudujääva osa kaetud üüritoetusega. Hagejate seaduslik esindaja tunnistas 18.02.2021 istungil, et alates oktoobrist 2019 maksab üüri kostja ja hagejate seaduslik esindaja saab üüritoetust 326 eurot. Seega vähemalt oktoobrist 2019 on hagejate seaduslik esindaja selle summa arvelt rikastunud. Kostja on kandnud raha ka hagejate seadusliku esindaja kontodele. Autoremondiks tasutu on hagejate huvides tehtud kulu, kuna auto oli hagejate ja nende seadusliku esindaja kasutuses.
  82. A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus põhjendatult, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hagejate tervislikust seisundist tingitud kulutustega. Elatise suurust muutva seaduse eelnõust ei ole kohtul võimalik juhinduda. Kostja on kursis hagejate terviseprobleemidega. Kostjale on teada, et hambaarsti juurde tuleb sõita Püssist Tallinna, ning ravi sagedus ja pikaajalisus. Hambaravi on tasuta, kuid igal külastusel tuleb tasuda 5 eurot visiiditasu. Nimetatud asjaolude alusel on keskmine inimene ise võimeline arvutama, millises suurusjärgus kulud tekivad seoses laste raviga (hambaarst, logopeed, kardioloog). Hagejad lisavad ortodondi selgituse ravivajaduse kohta; 2) saab hagejate seaduslik esindaja Soomest toetust kuni 31.05.2021 (lisatud 06.04.2021 tõend); 3) on kostja sissetulekud kohtule esitatust oluliselt suuremad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  83. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 05.03.2021 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise kummagi hageja kasuks alates 11.11.2019 kuni 31.12.
  84. a 193,42 eurot kuus, alates 01.01.2020 kuni 31.05.
  85. a 210,42 eurot kuus ja alates 01.06.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  86. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagejate elatisenõue kuni 31.05.2021 rahuldamata ja elatisenõue alates 01.06.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni jätta rahuldamata 190 eurot kuus lapse kohta ületavas osas. 7 Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust vähendada kostjalt alates 11.11.2019 hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust.
  87. Hagejad on esitanud kohtule hagi kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmiseks, s.o
  88. aastal 270 eurot ja alates 01.01.
  89. a 292 eurot kuus lapse kohta. Kostja tunnistas 18.02.2021 kohtuistungil elatisenõuet suuruses 190 eurot lapse kohta. 9.
  90. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Seega, lähtudes kehtivast PKS § 101 lg-st 1, tuleb eeldada, et mõlema hageja kulud olid
  91. aastal 540 eurot kuus ja on alates 01.01.
  92. a 584 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate kulud on eeltoodust väiksemad. Hagejad on kohtule selgitanud oma terviseprobleeme ja ravivajadust. Hagejad elavad suurematest keskustest eemal, Püssis. Vaidlust ei ole selles, et hageja II käib regulaarselt logopeedi juures ning lähim sobivat teenust osutav logopeed töötab Rakveres (hagejate elukohast 42 km). Transpordikulud hüvitab kohalik omavalitsus osaliselt, 100 euro ulatuses aastas. Hagejad on esitanud ringkonnakohtule ortodondi Katri Hermani 12.04.2021 selgituse (mille ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde). Ortodondi selgitusega on tõendatud, et hagejatele vajalikku spetsiifilist hambaravi on Eestis võimalik saada vaid Tallinnas (Püssist 138 km) või Tartus. Seega kaasnevad ka ortodondi visiitidega (mis aktiivse ravi ajal toimuvad iga kuu, ravietappide vahelisel ajal 6–12 kuu tagant) lisaks visiiditasudele (igakordselt 5 eurot) märkimisväärsed transpordikulud. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud lugeda hagejate vajadusi väiksemaks kui PKS § 101 lg-st 1 tulenev ülalpidamise miinimummäär. 9.
  93. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Maakohus ei ole hagejatele elatise väljamõistmisel riiklike toetustega arvestanud. Siinjuures on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuna jättis poolte esitatud võõrkeelsed tõendid (sh Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti KELA 02.03.2021 tõendi) tähelepanuta. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. TsMS § 33 lg 3 järgi, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Maakohus tõendite esitajatelt tõlkeid ei nõudnud. 8 Hagejad on esitanud ringkonnakohtule KELA 06.04.2021 tõendi koos tõlkega (mille ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde). Nimetatud tõendist nähtub, et hagejate seaduslikule esindajale maksti lasteraha koos üksihooldava vanema lisaga alates 01.06.2019 kuni 31.12.
  94. a 306,32 eurot ja makstakse alates 01.01.2020 kuni 31.05.
  95. a 326,32 eurot. Samad summad on välja toodud ka apellatsioonkaebuses. Seega Soome Vabariik maksis hagejate seaduslikule esindajale lastega seonduvaid riiklikke toetusi alates 01.06.2019 kuni 31.12.
  96. a 153,16 eurot kuus lapse kohta (306,32 ÷ 2) ja maksab alates 01.01.2020 kuni 31.05.
  97. a 163,16 eurot kuus lapse kohta (326,32 ÷ 2). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et alates 01.06.2021 hakkavad hagejad saama riiklikke toetusi Eesti Vabariigis, s.o lapsetoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Lähtudes perehüvitiste seaduse (PHS) §-st 15 on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seoses välisriikides makstavate riiklike toetustega on Riigikohus andnud juhise (28.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16), et kohtutel tuleb selgitada, millisel eesmärgil hagejale toetust makstakse, ning elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Ringkonnakohtu hinnangul täidavad ka Soome Vabariigi poolt lapsi kasvatavale vanemale makstavad toetused (hagejate esitatud tõendi tõlkes nimetatud kui lasteraha ja üksihooldava vanema lisa) PHS §-s 15 sätestatuga sama eesmärki. 05.03.2021 otsusega on maakohus kehtestanud hagejate ja kostja suhtluskorra, mis näeb ette, et hagejad viibivad koos kostjaga üks kord kuus reedest kuni pühapäeva kella 14.00-ni ning suvekuudel pikemalt: kas suve jooksul kuu aega järjest või kaks nädalat igal suvekuul. Ehkki hagejad viibivad kostjaga lühiajaliselt, katab sel ajal kostja hagejate igapäevased vajadused (vähemalt toidule, transpordile, meelelahutusele jms) vahetult. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja tasub hageja I telefoniarve igakuiselt 23,90 eurot. Seega kostja poolt hagejate vajadusteks tehtavad kulud ei piirdu vaid elatise maksmisega. Ringkonnakohus leiab, et on õiglane, kui riiklikud lastega seoses makstavad toetused vähendavad võrdselt mõlema vanema ülalpidamiskoormust. 9.
  98. Arvestades seaduses sätestatud miinimumelatisest maha poole Soome Vabariigi makstavatest lastega seotud toetustest, tuleb mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis alates 11.11.2019 kuni 31.12.
  99. a 193,42 eurot kuus [270 – (153,16 ÷ 2)] ja alates 01.01.2019 kuni 31.05.
  100. a 210,42 eurot kuus [292 – (163,16 ÷ 2)]. Ringkonnakohus märgib, et alates 01.06.2021 oleks sellise põhimõtte järgi elatise suuruseks 262 eurot kuus [292 – (60 ÷ 2)]. Kuivõrd aga hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, siis jääb alates 01.06.2021 elatise suuruseks maakohtu väljamõistetud 250 eurot. Kostja ei ole väitnud, et tema varanduslik olukord ei võimalda hagejatele sellises suuruses ülalpidamist anda. 9.
  101. Kostja ülejäänud väidetega ringkonnakohus ei nõustu. Kostja taotlus, et väljamõistetavat elatist tuleb vähendada, arvestades summasid, mis kostja on kandnud hagejate ja nende seadusliku esindaja pangakontodele, ei ole põhjendatud. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja alates 11.11.
  102. Kostja viidatud ülekanded hagejate seadusliku esindaja kontole (kokku 795 eurot) on tehtud 14.06.–29.08.2019, s.o enne nimetatud kuupäeva (lisaks ei ole maksete selgituste järgi tegemist elatisemaksetega). Enne 11.11.2019 on tehtud ka valdav enamus ülekannetest hagejate kontodele. Kuna kostjalt mõisteti elatis välja alates 11.11.2019, ei ole eelnimetatud ülekannetele tuginemine asjakohane. Hagejate tagasiulatuva elatisenõude kuue kuu eest enne hagi esitamist jättis maakohus rahuldamata ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 9 Tulenevalt Riigikohtu selgitustest (nt 16.01.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11) tuleb elatis maksta vanema, kelle juures laps elab, kontole, kuid juhul kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate seaduslik esindaja on aktsepteerinud, et lapse kontole tasutavate summade näol on tegemist lapsele ülalpidamise andmisega. Hagejate seadusliku esindaja ütlusest 01.10.2020 kohtuistungil (I kd, tl 165 pöördel) nähtub pigem, et menetluse ajal hageja I kontole kantud summade näol oli tegemist kostja poolt hagejale I taskuraha andmisega. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja väidete põhjal on neil lisaks hagejatele elatise tasumise küsimustele ka muid varalisi vaidlusi. Hagejate vanemate omavahelised vaidlused Soome korteri üüri, sõiduauto remondi, kindlustuse, Soome automaksu jms üle ei puutu ringkonnakohtu hinnangul elatisevaidlusesse. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejate vanemad olid leppinud kokku, et kostja täidab hagejatele ülalpidamise andmise kohustust PKS § 100 lg 3 kohaselt muul viisil, sh tasudes autokindlustust, Soome automaksu jms.
  103. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  104. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.