← Eesti

3-21-1343/2

Obsah (4)§ 23§ 15§ 26§ 18

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1343 Määruse kuupäev 21. juuni 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.i kinnipidamiseks ja kin

) § 23 lg-le 1. 21.06.2021 vabanes Tartu Vanglast Venemaa Föderatsiooni kodanik X.X., sünd.12.05.1995.a. Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2019.a otsusega nr 15.3-3.4/742-5 tunnistati isiku pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele peale isiku vanglast vabanemist, ning kohaldati sissesõidukeeld 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt puudub X.X.il peale vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Alates 21.06.2021.a on X.X. registreeritud Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ning on kinni peetud 48 tunniks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi

) alusel. Kuivõrd isiku väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul täide viia, peab PPA 3-21-1343 vajalikuks taotleda isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni lahkumiskohustuse täitmiseni.

  1. Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2019.a otsusega nr 15.3-3.4/742-5 tunnistati isiku pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele peale isiku vanglast vabanemist, ning kohaldati sissesõidukeeld 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. 24.10.2019.a esitas X.X. PPA 21.10.2019.a otsusele vaide, mille PPA jättis 11.11.2019.a vaideotsusega nr 15.3-3.6/87 rahuldamata. 17.11.2019.a esitas X.X. Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.10.2019.a otsuse nr 15.3-3.4/742-5 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus andis haldusasja 19.11.2019.a määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ning Tartu Halduskohtu 06.01.2020.a määrusega haldusasjas nr 3-19-2161 võeti isiku kaebus menetlusse. Tartu Halduskohtu 18.06.2020.a otsusega rahuldati X.X.i kaebus osaliselt. Halduskohtu otsusega tühistati PPA 21.10.2019.a otsusega nr 15.3-3.4/742-5 kohaldatud sissesõidukeeld, muus osas jäeti PPA otsus muutmata. PPA apellatsioonkaebus võeti Tartu Ringkonnakohtu poolt 08.12.2020 haldusasjas nr 3-19-2161 menetlusse ning ringkonnakohus avaldab oma otsuse 22.06.2021.a. Esialgse õiguskaitse korras PPA 21.10.2019.a otsusega nr 15.3-3.4/742-5 koostatud lahkumisettekirjutuse sundtäitmist käesolevaks ajaks peatatud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 4.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

  1. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. PPA esitas tõendid, et puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.
  2. Direktiivi 2008/115 artikli 15 lg 1 punkti b kohaselt kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui asjaomase kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Olukorras, kus tagasipöördumiskohustust ei ole vabatahtlikuks lahkumiseks määratud tähtaja jooksul täidetud, tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 8 lõigetest 1 ja 4, et tagasisaatmismenetluse tulemuslikkuse tagamiseks panevad need sätted liikmesriigile, kes on teinud riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmisotsuse, kohustuse läbi viia väljasaatmine, võttes kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral 2 3-21-1343 sunnimeetmeid, ning tehes need proportsionaalselt ja eelkõige põhiõigusi austades (Euroopa Kohtu otsus asjas C-61/11, punkt 38).

§ 23

lg-st 1 ning § 15 lg 2 punktist 1 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punkti 7 järgi tuleb termin „põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel (vrd ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor jt). Eesti õiguses on need ammendavalt sätestatud

§-s 6

(8). Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu määrused asjades nr 3-3- 1-93-16, punkt 13; 3-3-1-24-17, punkt 12). 7. PPA hinnang puudutatud isiku põgenemisohule on põhjendatud. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine on praegusel juhul lubatav aga

§ 15

lg 2 punkti 2 alusel, st põhjusel, et isik ei ole kaasa aidanud lahkumiskohustuse täitmisele.

§ 26

(4)lg 1 p 3 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Tartu Vangla on PPA-d teavitanud sellest, et isik ei soovi endale ei tagasipöördumist tunnistust, mis väljastatakse saatkonna poolt tunduvalt kiiremini kui pass, ega ka Venemaa Föderatsiooni passi taotleda, ei täida isik väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust, milleks on kaasaaitamine dokumentide hankimisel. Kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu ei ole PPA-l võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul (

§ 18lg 1) ning talle vajalike dokumentide hankimine võtab aega.

Küll aga saab isik oma väljasaatmist kiirendada ise saatkonnalt vajalike dokumentide hankimisega. Ehkki isiku puhul ei esine

§-s 6

(8)sätestatud põgenemisohu aluseid, siis nähtub isiku ütlustest tervikuna, et isik võib asuda vältima enda väljasaatmist ning seda tegevust saab pidada samuti kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks. 8. Eelnevast tulenevalt tuleb PPA taotlus kooskõlas

§ 15

lg-ga 1 ja lg 2 punktiga 2 rahuldada ning anda PPA-le luba pidada puudutatud isik kuni üheks nädalaks kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus annab loa X.X.i kinnipidamiseks alates käesoleva määruse teatavakstegemisest ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.06.2021 (k.a).

  1. Kohus märgib, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning isik täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.