Obsah (7)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 255§ 64§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9694 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg

§ 76lg 5 alusel määrata Sergei Kalkile katseaeg kuni 29.05.2024.

3. Vastavalt

§ 751lg-le 3 määrata Sergei Kalkile elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Sergei Kalki keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Sergei Kalk kuni 24 kuuks käitumiskontrollile ning kohustada teda täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • • 6.

3. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-ide 2, 21, 4, 7, 9 alusel määrata Sergei Kalkile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul vabanemisest arvates; • keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega, va perekonnaliikmed • osalema kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides. • alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni punktis 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud Määrus Sergei Kalki suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning kaitsjale. Vabastada süüdimõistetu Sergei Kalk karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 22.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9694 tunnistati Sergei Kalk süüdi

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p 1,2, § 214 lg 2 p 1,4, § 200 lg 2 p 2,7,8, § 121, § 136 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 263 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 64

lg 1 järgi 11 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Ärakandmisele kuulus seega karistus 10 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning mõisteti Sergei Kalk õigeks

§ 255lg 1, § 263 p 1, § 184 lg 2 p 1 järgi.

Samas jäi ta süüdi 184 lg 2 p 2, 183 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 2,7,8, § 214 lg 2 p 1,4, § 121, § 136 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 koostoimes mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Ärakandmisele kuulus seega karistus 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust alates 02.06.2015. 25.05.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Sergei Kalki isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda ennetähtaegselt, samuti soovib, et kohaldataks vabatahtlikku elektroonilist valvet. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Kalki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Kalki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Kalki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Sergei Kalki kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Kalk on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 5 aasta, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Kinnistusregistri andmetel kuulub nimetatud elamispind kinnipeetava emale N. S., kes on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohustusega. Oma nõusoleku on andnud ka samal aadressil elav kinnipeetava isa G. S. Mõlema vanemaga suheldud kodukülastusel. Elukoha kontrolli käigus nähtus, et korteris on kolm tuba, köök ja pesemisruum. Olemas on püsiv elektri- ja internetiühendus æ koduvalveseadme jaoks oli sobiv koht ning vajaminev levi. Korteris on kinnipeetaval oma tuba, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade, sest kinnipeetav on avaldanud soovi vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamiseks Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kinnipeetav on 7 korda kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on 1, vangistuses on teist korda. Käesolevalt kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, korduva väljapressimise grupis, kehalise väärkohtlemise, röövimise relva taolise esemega, vabaduse võtmise seadusliku aluseta ja süstemaatilise varguse eest. Praeguste kuritegude soodusteguriteks majandusliku kasu saamise eesmärk, sõltuvusprobleemid, kuritegelikud hoiakud, halb probleemide lahendamise oskus, grupi mõju ning suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Kuritegude raskusaste on muutunud suuremaks, vägivallaepisoodid on varasemaga võrreldes raskemad, kuna on kasutatud relvataolist eset. Samuti on varasemate kuritegude võrreldes isik saanud suuremat kriminaalset tulu. Kuritegude muster korduv ning suur osa rikkumistest on ette planeeritud. Seega saab selliselt kirjeldatud isiku vabastada enne tähtaega, kui uute kuritegude toimepanemise risk on vähene. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on tingimus täidetud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Võrreldes märtsis 2020 toimunud ennetähtaegse vabastamise menetlusega on süüdlane aga astunud samme õiguspärase eluviisi saavutamiseks. Kui eelmisel korral positiivsena sai välja tuua üksnes õppima asumise Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, siis nüüd saab välja tuua järgmised rehabiliteerivad tegevused:
3. Ajavahemikul 01.09.2017- 17.06.2020 omandas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis keskhariduse. Avaldati kiitust heade ja väga heade tulemuste eest õppetöös ning silmapaistvalt heade tulemuste eest geograafias, kirjanduses, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Õpilane on vene emakeelega, aga eesti osakonnas õppides on olnud väga motiveeritud suhtumisega ja suutnud alati teha kõik õppeülesanded võimalikult hästi. Lõputunnistusel enamus „viied“, vaid neli „nelja“. Käitunud igati kohaselt.
4. Ajavahemikul 02.09.2019-02.12.2019 osales majandusabitöödel, töötamisega probleeme ei olnud.
5. Ajavahemikul 26.05.2020-19.06.2020 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammi individuaalprogrammis. Isik oli aktiivne osaleja. Kinnipeetav on motiveeritud elama kainet elu, et kontrollida oma käitumist suhetes ja elada seadusekuulekalt. Enim huvi pakkus treeningplaani koostamine ja toimetulek sotsiaalse survega. Muutused – kinnistus tõdemus, et treeningplaani koostamine ja elluviimine on üks võimalus saavutatut hoida.
6. Ajavahemikul 26.08.2020-23.12.2020 läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav osales kõikides programmitundides ja kodused tööd olid õigeaegselt ning põhjalikult tehtud. Kinnipeetav omas sisemist motivatsiooni programmis osalemiseks, väidan seda programmile eelneva vestlusele põhjal. Osalemise aktiivsus oli ja püsis kõrge esimesest tunnist viimaseni. See tähendab – jagas lahkelt oma teadmisi grupikaaslastega, lugemus kinnipeetaval on kõrge ja tahe edasi areneda, sisemise motivatsiooni ajel samuti. Juba esimestest tundidest kujunes S.Kalk positiivseks grupiliidriks ja eestvedajaks tänu oma silmaringile, empaatiavõimele ja sõbralikkusele.
7. Alates 01.09.2020 omandab keevitaja kutseharidust. Praeguse tagasiside põhjal osalenud korralikuilt praktikatundides, teinud aktiivselt tööd, taseme poolest keskmine õpilane. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Ta on kasutanud aega produktiivselt ning enese arendamiseks, omandades hariduse ja elukutse. Need tagavad isiku parema hakkamasaamise nii eluliste kui ka isiklike elus esile kerkivate probleemidega. Samuti on läbitud sotsiaalprogrammide läbiviijad andnud isikule positiivse tagasiside ning on näinud teda motiveerituna. Kohus loodab, et tegu pole näilise, vaid tegelike muutustega isikus. Vangla viitab, et isik otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, samas ei tunnista ka toimepandut täielikult või leiab igale enda teole õigustuse. Samuti peegeldavad toimepandud kuriteod isiku suutmatust elada mittekriminaalset eluviisi. Seetõttu kohus peab vajalikuks suunata isik kriminaalhooldaja poolt määratavatesse sotsiaalprogrammidesse tagasilanguse vältimiseks. Nimelt on S.Kalk kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ning kasutanud vägivalda narkootikumide hankimiseks. Vangistusasutuse iseloomustusest nähtub, et S.Kalk on proovinud amfetamiini, extasyt ja marihuaanat. Vangla iseloomustuses on märgitud, et isik ise ei tunnista, et oleks sõltlane. Samas isikut on ka korduvalt karistatud NPALS alusel, nendest esimene rikkumine narkootikumidega seonduvalt on aastal 2008 ja jätkunud kuni vahistamiseni
8. Siit pigem saab järeldada, et tegemist on siiski sõltlasega, kes vajab nõustamist ja tuge ning tagasilangus võib kiiresti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Senine elukäik on seda näidanud, kuna kinnipeetav pole varasematest karistustest ja talle antud võimalustest järeldusi teinud ning on sattunud taaskord vanglasse. Seega on käitumiskontrolli ajal ülioluline, et isik läbiks sõltuvust ja tagasilangust käsitlevaid sotsiaalprogramme. Et isik on kuritegusid toime pannud ka grupis, siis saab teda pidada mõjutatavaks teiste poolt. Seetõttu tuleb keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega, va perekonnaliikmed. Samuti loodab kohus, et perekonnaliikmete toetus ja nende poolt pakutav tugi, näiteks töökoha näol, aitab kaasa õiguspärase elukorralduse hoidmisel. On tõsi, et varasemalt pole need asjaolud isikut suutnud mõjutada, kuid arvestades isiku püüdlusi seaduskuuleka eluviisi harrastamiseks, tuleb loota, et sedakorda vanemate mõju, töökoht ja legaalne sissetulek suudavad isikut paremini valitud positiivsel rajal hoida. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et arvestades S.Kalki püüdlusi, tuleb võimalus anda. Samas peab ta mõistma, et eksides kehtestatud reeglite vastu, on ta lõplikult ammendanud usalduskrediidi. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, eriti vabatahtlikult rakendatav elektrooniline valve, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik