Obsah (9)

§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 291§ 310§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karista

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  J.

F võrdlusproov ühes karbis – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud;  J. F musta-halliga jope, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel;                     Puuteproov vigastuse juurest voodrilt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Sigaretipakk ja viis pähklit, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; J.

F halli-mustaga fliis, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel; Puuteproov vigastuse juurest siseosalt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; J.

F halli värvi T-särk, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel; J. F püksid, aluspüksid, püksirihm, sokid, jalatsid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel; Puuteproov vigastuse juurest, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Liigendnuga elutoa laua alt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Liigendnuga elutoa sektsioonkapilt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; V.

Si jope Millet, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Võtmekimp 3 võtme ja 1 magnetvõtmega – tagastatud V. Sile; A. Smahtini jope Wrangler, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; A. T dressipüksid Nike, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Tle kohtuotsuse jõustumisel; A. T välgumihkel dressipükste taskust, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Tle kohtuotsuse jõustumisel; A. Smahtini dressipüksid Adler, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; V. Si dressipluus H&M Divided, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon Samsung GT-xxx, aku ja SIM-kaart – tagastatud V. Sile; A. Smahtini polo H&M, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; Sokipaar Nike, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; Musta värvi sokipaar, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2  A.

Smahtini jalatsid Merrell, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel;  V. Si vabaajajalatsid H&M, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  A.

T halli värvi jope koos isiklike esemetega – tagastatud A. Tle;  Sularaha 10-eurone kupüür ja 5-eurone kupüür, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti sularaha tagatiskontole –

§ 126lg 3 p 6 alusel anda riigi omandisse;  A.

Smahtini vanglast vabastamise õiend – saadetud Tallinna Vanglasse A. Smahtini isiklike esemete juurde lisamiseks;  XXX OÜ leping xxx, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel;  Mobiiltelefon Samsung Duos, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Mobiiltelefon Nokia koos Elisa kõnekaardiga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Kaarditasku koos erinevate kliendikaartidega, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Aile kohtuotsuse jõustumisel;  Puuteproov jopeluku kõrvalt – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud;  Puuteproov vasakult varrukalt – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud;  Puuteproov dressipükstelt – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud.

1. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 128 lg 1, lg 3 ja lg 5, § 130 lg 1, § 134 lg 2 ja lg 5 alusel kannatanu J F (isikukood: xxx) tsiviilhagi varalise kahju ja mittevaralise kahju osas. Mõista Andrei Smahtinilt J F kasuks välja 259,57 (kakssada viiskümmend üheksa eurot ja viiskümmend seitse senti) varalise kahju katteks ja 1000 (üks tuhat) eurot mittevaralise kahju katteks. Nimetatud summad tuleb kanda J F Swedbank arvelduskontole nr xxx.
2. Andrei Smahtinilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOI0010 kulu 84 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisi nr 20E-GE0027 teostamise kulust osa (vastavalt RK lahendile nr 3-1-1-120-12 kokku 13 objekti x 57 eurot), s.o 741 eurot; 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 1773,84 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

9.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 4058,84 eurot tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11. kuu jooksul tuleb tasuda 338,24 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 338,20 eurot. 10.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA ekspertiisi nr 20E-GE0027 teostamise kulust osa, s.o 627 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700050438 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-2298“. 3 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 11.12.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 11.12.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Andrei Smahtinit süüdistatakse selles, et tema lõi 18.12.2019 kella 21.00 ajal Tallinnas xxx asuva kortermaja juures J Ft üks kord tahtlikult tervisekahjustuse tekitamiseks noaga kõhu piirkonda, mööndes selliselt mistahes raskusega tagajärgede, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamist. Noalöögiga põhjustas Andrei Smahtin J Fle kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhus koos peensoole vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusega pani Andrei Smahtin tahtlikult toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 18.12.2019 kella 21.00 ajal löönud noaga J Ft kõhu piirkonda ja põhjustanud J Fle eluohtliku tervisekahjustuse, ründas valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil 18.12.2019 ajavahemikul 21.30 kuni 23.29 xxx asuvas korteris teda korrale kutsunud V Lit, lüües V Lit vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda ning üritxxx lüüa V Lit klaasikilluga jalga, kuid klaasikild jalga ei tabanud. Oma tegevusega põhjustas Andrei Smahtin V Lile kriimustused näol ja vasaku silma nurgas, parema silma paistetuse ja hematoomi, vasaku käe välimisele küljele marrastuse ning löögi tagajärjel hakkas V Lil ninast verd jooksma. Oma tegevusega pani Andrei Smahtin tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KOHTU SEISUKOHT 4 Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine A. Smahtini poolt on tõendamist leidnud. 2.
4. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. 02.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 2-6) tõendab, et 18.12.2019.a kell 21:08 helistas kannatanu J. F häirekeskusesse ja teatas, et teda pussitati maksa alla xxx taksopeatuse juures (xxx) ja tal veri jookseb. 03.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 18.12.2019.a ajavahemikul 21:0022:00 xxx asuvate videokaamerate salvestisi, mis on suunatud parklasse (üle tee pink xxx) (II kd tl 47-54). Esimeselt salvestiselt nähtub, et 18.12.2019.a kell 21:02 liiguvad xxx maja poolt kaks isikut xxx maja suunas (isikud menetluse käigus tuvastatud kui A. Smahtin ja V. S). Kell 21:04 on näha, kuidas xxx maja poolt xxx maja suunas kõnnivad kaks isikut (isikud menetluse käigus tuvastatud kui J. F ja P. M). Kell 21:05 peatuvad P. M ja J. F xxx maja lähedal haljasala ja asfalttee juures olevate pinkide lähedal, kus on juba A. Smahtin, V. S ja veel mõned inimesed. Salvestuse aja järgi kell 21:06 tekib seltskonnas rüselus. Kell 21:06-21:07 lahkub seltskonnast 3 inimest ja seejärel veel 2 inimest xxx maja suunas. Teiselt salvestiselt nähtub, kuidas kell 21:04 xxx maja poolt liiguvad kaks isikut xxx maja suunas (mõlemal isikul on käes kilekotid, isikud menetluse käigus tuvastatud kui J. F ja P. M). Kui isikud jõuavad asfaltteele, mis viib xxx maja juurde peatuvad nad enne pinkide juures, kus on rohkem inimesi. Salvestise aja järgi kell 21:06 tekib seltskonnas rüselus ning pärast seda hakkavad osad seltskonnas olnud inimesed lahkuma. Kell 21:07 on näha, kuidas üks isik seltskonnast võtab kätte oma mobiiltelefoni. Salvestise aja järgi kell 21:11 liiguvad isikud, kes on tuvastatud kui J. F ja P. M xxx maja suunas. Eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollid tõendavad kuriteo toimepanemise aega (18.12.2019.a kell 21:06 tekkis videosalvestiste järgi rüselus ja kell 21:08 helistab juba kannatanu häirekeskusesse, sest teda on pussitatud) ja kohta (xxx maja nurk ja haljasala). Kuriteo toimepanemise aeg ja koht leiavad kinnitust ka kannatanu J. F, tunnistajate P. Mi, R. Mi ja V. Si ning süüdistatava A. Smahtini ütlustega. Kannatanu J. Fle tervisekahjustuse tekitamine on esmalt tõendamist leidnud tema läbivaatuse protokollidega. 18.12.2019.a isiku läbivaatuse protokolli (II kd tl 7-17) kohaselt tuvastati kannatanu J. F läbivaatusel tema kõhul alumises osas nähtav lõikehaav. J. Fga kaasas olnud musta värvi jope vasaku hõlma alumises osas taskul tuvastati läbistav vigastus ja jope sisemine vooder oli verekahtlase määrdumisega kaetud. 19.12.2019.a isiku läbivaatuse protokollist (II kd tl 18-24) nähtuvad samuti kannatanu J. Fl fikseeritud vigastused, nende paiknemine (haava asukoht ja suurus) ja kannatanu välimus. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr xxx (II kd tl 29-31) tõendab, et J. F saabus haiglasse 18.12.2019.a kell 21:40 ja lahkus haiglast 23.12.2019.a kell 15:
5. Tema lõplik kliiniline diagnoos oli lahtine kõhu-, selja alaosa ja vaagnahaav, kõhuseina lahtine haav (vasakul ülakõhu piirkonnas umbes 3-4 cm pikkune veritsev haav). Kannatanu oli tarvitanud alkoholi (joove 2,06 g/l). Epikriisi kohaselt lõi tänaval tundmatu noormees kannatanut kõhtu. Epikriisist nähtuvad ka kannatanule teostatud uuringud ja protseduurid, operatsioonid ning soovitused edasiseks raviks. 5 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 64) tõendab, et kannatanul J. Fl tuvastati 18.12.2019.a kell 22:03 alkoholijoove 0,85 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid tal vigastused (torkehaav kõhupiirkonnas), silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, selge ja kiire kõne, rahutu ja ärrituv käitumine ning tal tuli suust alkoholilõhna. Digiloo haigusjuhtum nr xxx (kiirabikaart nr xxx) (II kd tl 32-35) tõendab, et kiirabi jõudis sündmuskohale aadressile xxx 18.12.2019.a kell 21:16:
6. Kiirabikaardi kohaselt sai kannatanu löögi noaga kõhtu, tema keskkõhus vasakult oli lahtine haav 2-3 cm ja kannatanu suust tuli alkoholilõhna. 06.03.2020.a isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx (II kd tl 36-40) nähtub, et J. Fl sedastati 18.12.2019.a. AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo nr xxx väljavõtte andmetel terava vägivalla toimel jämesoole vigastusega kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhus. Tervisekahjustus võib olla tekitatud terava vägivalla toimel ekspertiisimäärusel märgitud ajal ja viisil – s.o 18.12.2019.a löögist üht teravat lõikeserva omava esemega, näiteks noa või mõne muu analoogilise torke-lõikevahendiga vasakule ülakõhu piirkonda. Fotode põhjal ei ole vigastusi tekitanud eseme täpne kirjeldus vigastuse morfoloogiliste iseärasuste kirjelduse pealiskaudsuse tõttu ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav. J. Fle tekitatud kõhuõõnde ulatuv haav on eluohtlik tervisekahjustus, kuna see ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Sellise vigastuse paranemise kestus tüsistumata kulu korral ei ületa 4 nädalat. J. Fl tuvastatud vigastuse tekitamist 09.01.2020.a määruse lisana edastatud DVD-R-plaadil olevate sündmuskoha läbivaatluse käigus pildistatud nugadega ei saa kinnitada ega ka välistada, selline vigastus võib olla tekitatud nii (liigend)noaga nr 2 kui ka (liigend)noaga nr 3, vigastuse tekitamine nn vaibanoaga nr 1 on vähetõenäoline. 02.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 41-45), milles on vaadeldud J. F riideid, tõendab kannatanul tema suhtes kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riideid, nende välimust ja eritunnuseid. Vaatlusega tuvastati jope vasaku hõlma allosa piirkonnas jope materjali läbiv vigastus (vigastuse kõrgus jope allservast mõõdetuna on 26 cm, ava kaugus jope tõmbluku katteliistu välisest servast on 18 cm, vigastuse pikkus jope välisele poole jäävas materjalis on 2,5 cm, jope voodri poolse vigastuse pikkus on 2 cm, välimine jope materjali läbiv vigastus on sisemise vigastuse suhtes allpool – nihe on ülevalt alla). Jope sisemise vigastuse ümber ning suunaga alla on jope voodrimaterjal määrdunud verele sarnaneva ainega. Fliisi vasakpoolsel hõlmal tuvastatakse hõlma allservast 27 cm kõrgusel ja tõmblukust 12 cm kaugusel fliisimaterjali läbiv vigastus, vigastuse ümbrus ja vigastusest allapoole jääv fliisimaterjal on määrdunud verele sarnaneva ainega, vigastuse pikkus on 1,5 cm. T-särgi esiosa alumises piirkonnas tuvastatakse särgi allservast 22 cm kõrgusel ja t-särgi vasakpoolsest küljeõmblusest 21 cm kaugusel riideeseme materjali läbiv vigastus, läbiva vigastuse pikkus materjalis on 1 cm, vigastuse ümbrus ja vigastusest allapoole jääv t-särgi riie on määrdunud verele sarnanevalt. 06.02.2020.a ekspertiisiakt nr xxx (II kd tl 55-60) tõendab, et 02.01.2020.a asitõendi vaatluse käigus (18.12.2019.a sündmuskoha vaatluse käigus pesumasinast kaasa võetud) jopelt võetud puuteproov jope vasakult varrukalt (verepositiivne) saadi DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Smahtini DNA-profiiliga. 18.12.2019.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxx elutoa põrandalt diivanilaua alt kaasa võetud musta värvi käepidemega liigendnoalt võetud proovist (käepideme ja tera ühenduskohalt) eristati peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Smahtini DNA-profiiliga. 6 02.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 131-135), milles on vaadeldud A. Smahtini riideid (jope, dressipüksid ja tossud) tõendab järgmiste verekahtlaste määrdumiste tuvastamise kohti: 1) jope parempoolse esilõike allosas, allservast 4 cm kõrgusel ja lukust 1 cm kaugusel; 2) jope vasaku varruka üleskeeratud kätise otsaõmblusel; 3) dressipükste parempoolse sääre põlvealuses piirkonnas. Eeltoodud tõendid kinnitavad üheselt, et kannatanu J. Fle tekitati tervisekahjustus, mis oli eluohtlik. Lisaks selgub uuritud tõenditest, et kannatanule tekitati tervisekahjustus löögist teravat lõikeserva omava esemega – kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt noaga. Kannatanu riietel tuvastatud kangavigastused on iseloomulikud terariista vigastustele. Noaga vigastuse tekitamine tuleb välja ka kannatanu J. F poolt häirekeskusesse tehtud kõnest, kus ta ütleb häirekeskuse töötajale, et teda pussitati. Kuigi kannatanu on andnud ütlusi, et ta ei näinud täpselt, millega teda löödi, siis pärast lööki kõhust kinni haarates olid tema kõht ja käsi muutunud veriseks, mis viitab noaga löögi tekitamisele (näiteks rusikaga löömisel kõhust verd jooksma ei hakkaks). Tunnistaja P. M on samuti andnud ütlusi noaga löömise kohta, öeldes, et ei näinud küll noaga löömist, kuid kuulis justkui löögiheli – tömpi vastu keha lööki. Lisaks kuulsid tunnistajad P. M ja R. M, kuidas kannatanu küsis süüdistatavalt, kas ta lõi teda noaga. Ka tunnistaja V. S kuulis, kuidas kannatanu ütles, et teda on noaga löödud. Tunnistaja J. K nägi süüdistataval käes nuga kui süüdistatav korterisse tagasi tuli. DNA-ekspertiis kinnitab, et xxx korterist kaasa võetud taskunoa käepidemelt leiti A. Smahtini DNA. Süüdistatav ei eita kannatanu löömist noaga. Kriminaalasjas puudub seega vaidlus selles, et A. Smahtin oli isik, kes lõi kannatanu J. Ft noaga. 18.12.2019.a õhtu sündmuste kulg on võimalik täpselt paika panna kannatanu J. F, tunnistajate P. Mi, R. Mi, V. Si ja J. K ning süüdistatava A. Smahtini ütlustega. Kannatanu J F poolt 10.08.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 18-21) nähtub, et 18.12.2019.a õhtul läks ta xxx tänaval asuvasse baari, kuhu tuli ka tema sõber P. M. Kannatanu jõi baaris viskit. Pärast baari käisid kannatanu ja tema sõber koos poes ning hakkasid koju minema (kannatanu elab xxx). Teel koju kohtasid nad kannatanu naabrit R, kes oli seal koos oma neiuga ning kahe teise mehega (kannatanu viitas kohtusaalis käega süüdistatavale kui ühele meestest). Kannatanu läks Ri juurde ja ütles talle, et ta lõpetaks öösiti jooksmise, kuna ta ei saa lärmi tõttu magada (R paneb pidu, mitte muusikaga vaid trambivad jalgadega). R lubas, et see enam ei kordu, kuid siis sekkus nende jutuajamisse süüdistatav ja astus Ri kaitseks välja. Vahemaa süüdistatavaga võis olla 3-4 meetrit. Kannatanu küsis, miks süüdistatav topib oma nina nende jutuajamisse, mille peale süüdistatav reageeris agressiivselt. Süüdistatav suundus kannatanu poole ja lõi kannatanut ühe korra noaga vasakule poole kõhtu. Kannatanu küsis süüdistatavalt, miks ta seda tegi ja kutsus endale kiirabi. Kannatanu sõnul ei olnud nende vahel füüsilist kontakti, kaklust (kui siis võib-olla mingi väike tõukamine). Kannatanu ise võis võtta süüdistatavalt ühe käega õlast kinni, kui ta hakkas tema suunas liikuma (teises käes oli tal kilekott). Süüdistatava agressiivsus väljendus algselt kõneviisis, sõneluses. Seejärel süüdistatav ja tema sõber jooksid ära xxx suunas. Kohtus ei mäletanud kannatanu, et ülekuulamisel olevat süüdistatav teda pussitades öelnud veel, et „..sa ei ole siin mitte keegi“. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka osas, mille kohaselt olevat kannatanu haaranud käega süüdistatava kaelast kinni ja öelnud talle, et „…ma ei räägi sinuga, rahune maha, see ei puutu sinusse.“ Kohtuistungil väitis kannatanu, et ta võttis kinni üksnes süüdistatava õlast, riietest. Lisaks avaldati kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel öeldud lause, mille kohaselt väikest kasvu noormees tõukas teda. Kohtuistungil väitis kannatanu, et teda ei tõugatud. Kannatanu selgitas vastuolu sellega, et 19.12.2019.a ütlusi andes 7 mäletas ta paremini ja see võis nii olla, et väikest kasvu noormees tõukas teda ja sellepeale haaras kannatanu tal käega kaelast kinni. Tunnistaja P Mi poolt 10.08.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 21-23) nähtub, et 18.12.2019.a kohtus ta kannatanu J. Fga xxx asuvas baaris, kust nad liikusid edasi xxx kauplusesse. Tunnistaja sõnul oli Jl natuke suurem joove kui temal, kuid nad olid mõlemad adekvaatsed. Pärast poodi hakkasid nad kodu poole liikuma, tunnistaja elab xxx ja J elab xxx majas. Teel koju kohtus J xxx ja xxx majade vahel oma naabri Riga, kes elab tema korteri peal. R oli seal koos oma neiu ja kahe noormehega. J andis poekotid tunnistajale ja läks Riga juttu ajama, kuni ende jutuajamisse sekkus noormees. J tegi Rile etteheiteid tema poolt korteris tekitatud müra osas, mille peale R vabandas ja ütles, et rohkem see ei kordu. Noormees, kes nende jutuajamisse sekkus, hakkas J suunas karjuma ja ropendama. J vastas ka ropendamisega. Tunnistaja ei näinud lööki, sest oli seljaga nende poole ja teel kodu suunas. Kui tunnistaja ringi keeras, siis oli löök juba toimunud, Jt pussitati. Tunnistaja kuulis ainult löögiheli, mis oli tömp nagu vastu keha löök. Ringi keerates nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav ja kannatanu seisid teineteise vastas, J eemaldas käed keha küljest ja küsis süüdistatavalt, et kas ta lõi teda noaga. Siis kutsus J välja kiirabi ja politsei. 20.12.2019.a ülekuulamisel ütles tunnistaja, et ta ei näinud nuga, kuid nägi, et noormees lõi järsku ja kiiresti rusikaga Jt kõhupiirkonda. Tunnistaja selgitas vastuolu sellega, et tol õhtul oli pime ja ta kuulis üksnes löögiheli ning temast võidi valesti aru saada, kuid see oli ka väga ammu ja võib-olla ei suuda ta meenutada. Tunnistaja nägi, et kui J võttis käe ära, siis see oli verine. Noormehed põgenesid pärast seda xxx suunas ja löögi teinud noormehe sõber ütles, et tema ei ole sellega seotud. Kohus leiab, et tunnistaja P. Mi ütlused ei ole kohtus esile toodud vastuolu tõttu tervikuna ebausaldusväärsed, kuivõrd A. Smahtin ei eita noaga löömise fakti, mistõttu tunnistaja ütlused selles osas, kas ta löömist ise nägi, ei oma ka tõendina erilist kaalu. Rahvastikuregistri 23.09.2020.a väljavõte tõendab, et R M on surnud (I kd tl 39), mistõttu avaldati

§ 291lg 1 p 1 alusel tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

Tunnistaja R. Mi 19.12.2019.a tunnistajana ülekuulamise protokollist (I kd tl 32-36) nähtub, et 18.12.2019.a tarvitas ta koos oma elukaaslasega terve päev alkoholi nii nende kodus aadressil xxx kui ka sõprade juures. Õhtul peale kella 20:00 oma kodunt välja minnes ja liikudes xxx poole, kohtas ta xxx maja juures endale tuttavat meesterahvast. Tunnistaja teadis seda meesterahvast sellest ajast, kui ta veel narkootikume tarvitas. See meesterahvas oli koos teise meesterahvaga, kes oli väikest kasvu, umbes 25-aastane ja kellel olid seljas tumedad riided. Mõlemad rääkisid vene keeles. Nad hakkasid juttu rääkima ja jõid ka alkoholi. Seejärel tuli sinna tunnistaja naaber J koos oma sõbraga ja hakkas tunnistajale kurjalt ütlema tunnistaja poolt korteris tekitatud lärmi tõttu (J elab tunnistaja all olevas korteris). Seejärel nende seltskonnas olev väikest kasvu meesterahvas ärritus ja hakkas Jga omavahel sõnelema. Siis nägi tunnistaja, kuidas J lõi väikest meesterahvast pea piirkonda ning väikest kasvu meesterahvas lõi käega J suunas. Tunnistaja ei näinud, kas tal oli midagi käes või mitte. Jl olid jope hõlmad lahti, ta lükkas oma käe hõlma alt sisse ja katsus ilmselt oma kõhtu, seejärel tõmbas käe põuest välja ja ta käsi oli verine. Seejärel küsis J väikest kasvu meesterahva käest, et kas ta lõi teda noaga ja hakkas samal ajal võtma taskust telefoni. Väikest kasvu meesterahvas võttis selle peale maast oma Gini pudelid ja ütles sõbrale, et nad läheksid sealt minema. Siis väikest kasvu meesterahvas ja tunnistaja tuttav hakkasid liikuma xxx suunas ning tunnistaja järgnes oma elukaaslasega neile, kuni nad ütlesid, et nad ei läheks enam neile järgi. Pärast seda läks tunnistaja koos oma elukaaslasega tagasi J juurde, kes helistas politseisse. Rahvastikuregistri 10.08.2020.a väljavõte tõendab, et ka V S on kohtumenetluse toimumise ajaks surnud (II kd tl 65), mistõttu avaldati

§ 291lg 1 p 1 alusel ka tema poolt kohtueelsel 8 uurimisel antud ütlused.

Tunnistaja V. Si 08.01.2020.a tunnistajana ülekuulamise protokollist (II kd tl 66-69) nähtub, et tunnistaja tarvitas alates 15.12.2019.a kuni 18.12.2019.a koos seltskonnaga, kuhu kuulusid V. L, A. T, A. Smahtin ja J. K, koos xxx tänava korteris alkoholi. 18.12.2019.a tarvitasid nad alkoholi ja suitsetasid kanepit. Tunnistajale tundus, et Andrei tarvitas WC-s käies ka amfetamiini. 18.12.2019.a kell 21:00 paiku läks tunnistaja koos Andreiga xxx tänava pandimajja, kus nad pantisid 40 euro eest Andrei telefoni. Seejärel käisid nad alkoholipoes ja hakkasid korterisse tagasi minema. Teel korterisse kohtasid nad R koos oma tüdruksõbraga ning nende seltskonna juurde ilmus veel ka kaks teist meesterahvast. Üks meesterahvastest sekkus nende vestlusesse, Andreile see ei meeldinud ja tal tekkis selle mehega kähmlus. Mees haaras Andreid pea piirkonnast. Siis see mees ütles, et teda löödi noaga ja surus käe vastu oma ülakeha ning näitas, et tal on käsi verine. Andrei oli enne seda juba eemale jooksnud ja hõikas tunnistajat ka enda juurde. Tunnistaja läks Andreile järele ja küsis Andreilt, kas ta lõi seda meest noaga. Andrei vastas, et need pole tunnistaja probleemid. Nad läksid korterisse tagasi ning tuppa jõudes võttis Andrei koheselt endal kõik riided seljast, jalanõud jalast ja pani need pesumasinasse. Mõnda aega hiljem pani ka tunnistaja oma riided ja jalanõud pesumasinasse. Seejärel tarvitasid nad edasi alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 151) tõendab, et tunnistajal V. Sil tuvastati 19.12.2019.a kell 00:34 alkoholijoove 1,41 mg/l, tal tuli suust alkoholilõhna. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines tal silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ärrituv käitumine. Lisaks tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 152), et tunnistaja V. Si uriinitest andis 19.12.2019.a kell 00:37 positiivse vastuse sellistele ainetele nagu AMP, MET, MDA ja THC. Narkootilise aine tarvitamise tunnustest esinesid tal silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ärrituv käitumine. V. Si 19.12.2019.a isiku läbivaatuse protokoll (II kd tl 70-75) tõendab, et tal tuvastati parema käe pealmisel osal sõrmenukkide ja sõrmelülide vaheliselt alalt kolmel viimasel sõrmel kriimustused, parema käe keskmise sõrme sõrmenukilt marrastused, parema käe peopesas marrastused, vasaku käe väikese sõrme nukilt marrastused ja vasaku käe peopesast marrastused. Tunnistaja J K poolt 15.10.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 56-59) nähtub, et eelmise aasta detsembris elas ta xxx korteris koos A. Tga. Detsembris (täpset kuupäeva ei mäleta) viibisid tunnistajaga koos kolm päeva korteris ka Andrei, A, S ja V. Nad jõid, tarvitasid amfetamiini ja puhkasid. Kuskil kella üheksa aja õhtul, võib-olla ka kella kaheksa ajal läks Andrei koos Suga telefoni pantima, et raha saada ja edasi pidutseda. Kui nad tagasi tulid, siis S ütles, et Andrei lõikas kedagi. Andrei oli siis heas tujus, aga S oli hirmunud. Andrei ei tahtnud, et S räägiks midagi. Siis riietusid Andrei ja S ümber, sest nende riided olid määrdunud ja nad panid riided pesumasinasse. Tunnistaja pani pesu pesema. Tunnistaja sõnul nägi ta Andreil ka nuga käes, kui Andrei tuli pandimajast tagasi. Nuga oli üleni must, vist metallist. Tunnistaja hinnangul oli Andrei juba enne pandimajja minekut agressiivselt meelestatud, tahtis juba siis füüsiliselt kellegagi kakelda (seda oli näha tema kehahoiakust, kõnest ja näost). Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 153) tõendab, et tunnistaja J. Kl tuvastati 19.12.2019.a kell 00:12 alkoholijoove 0,23 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines tal silmade punetus, silma pupillid olid suured ja ta nuttis. Lisaks tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 154), et tunnistaja J. K süljetest andis 19.12.2019.a kell 00:18 positiivse vastuse sellistele ainetele nagu AMP ja MET. Narkootilise aine tarvitamise tunnustest esinesid tal silmade punetus (silmad olid ka märjad), rahutus ja värisemine. 9 Süüdistatav A. Smahtini poolt 15.10.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 59-64) nähtub, et 18.12.2019.a tarvitas ta xxx korteris koos A. T, K, V. Li ja V. Siga koos alkoholi. Mingil hetkel lahkus süüdistatav koos Siga korterist, et minna pandimajja telefoni pantima. Pärast pandimaja läksid nad poodi ja ostsid alkoholi. Tagasi korterisse kõndides kohtas V tuttavat R Mi koos K, nad hakkasid juttu ajama ja alkoholi tarvitama. Seejärel tulid kaupluse poolt kaks suurt isikut, kellest üks lähenes ja hakkas käituma ebaadekvaatselt, pöördus kõrgendatud toonidel ja ropendades R Mi poole, et miks ta pidevalt valjult muusikat kuulab. Süüdistatav ütles sellele mehele, et ta ei karjuks ja mees vastas, et see teema ei koti süüdistatavat. Süüdistatav ütles, et tal on „pohhui“, ta pole sellest piirkonnast. Mees keeras ennast ringi ja süüdistatav jätkas jutuajamist, kuni mees järsku keeras ennast uuesti ringi ja haaras süüdistataval parema käega kõrist. Süüdistatav üritas enda sõnutsi alguses välja rabeleda, kuid see ei õnnestunud ja siis lõi see mees teda teise käega pea piirkonda. Kuna süüdistataval hakkas silmade eest mustaks minema, ta hakkas lämbuma ja mees võttis hoogu, et teda lüüa veel ka teist korda, siis lõi süüdistatav meest parema käega noaga. Nuga oli süüdistataval paremal pool jope taskus. Nuga oli väike, tera pikkus umbes 5 cm, koos käepidemega umbes 18 cm ja musta värvi, nupuga. Mees lasi süüdistatava lahti, pani haava käega kinni ja kükitas ning küsis süüdistatava käest, et kas ta lõi teda noaga. Süüdistatav vastas jah, et kas kannatanu arvab, et hakkab teda kägistama ja tapma ning tema jääb niisama seisma. Kannatanu vastas, et küsimus tuleb rusikatega lahendada. Sündmust nägid pealt R. M, V. S ja tütarlaps. Isik, kes oli koos kannatanuga, seda sündmust pealt ei näinud, kuna ta keeras ringi ja lahkus koos kottidega. Pärast sündmust läksid süüdistatav ja V tagasi korterisse. Noa pesi süüdistatav ära ja andis selle Jle. Riided panid nad korterisse jõudes pesumasinasse, sest nad nägid korterisse tagasi liikudes politseid, ronisid üle aia, kus oli veeloik ja kukkusid sinna sisse, mitte tõttu läksid riided mustaks. Korteris rääkis süüdistatav kõigile, et lõi inimest noaga, kuna see inimene üritas teda kägistada. Süüdistatava sõnul sai ta selle konflikti tagajärjel ka vigastusi, tema kaelal oli kriimustus ja pea piirkonnas paistetus. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Smahtin lõi kannatanu J. Ft noaga kõhtu pärast seda, kui kannatanu sekkus süüdistatava ja R. Mi vahelisse vestlusesse. Kannatanu sekkus nende vestlusesse, et teha etteheiteid Rile kui naabrile öise lärmamise pärast. Kannatanu ei eita, et ta võis esimesena A. Smahtinil õlast kinni võtta pärast seda, kui too tema vestlusesse sekkus ja võimalik, et nad koos A. Smahtiniga omavahel ka tõuklesid, kuid mingit löömist tema poolt ei olnud. Kui avaldati kannatanu J. F poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, siis tunnistas kannatanu, et ta mäletas ütluste andmise ajal sündmust paremini. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu öelnud, et A. Smahtin tõukas teda ja seepeale haaras ta temal kaelast kinni. Sisuliselt ei välistanud kannatanu kohtus ka seda, et haaras A. Smahtinil kaelast kinni. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja erinevused ütlustes võivadki olla tingitud ajafaktorist. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava versiooni sellest, kuidas kannatanu haaras tal kõrist kinni ja lõi teda teise käega pähe, süüdistataval hakkas sellest silmade ees mustaks minema ja ta hakkas lämbuma ning kannatanu võttis hoogu, et teda uuesti lüüa, mistõttu ei jäänud süüdistataval muud üle kui kannatanut noaga lüüa, ei toeta ükski teine kohtus uuritud tõend. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul A. Smahtini ütlused teo toimepanemise viisi osas usaldusväärsed. Kohus leiab, et A. Smahtin pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Smahtin lõi kannatanut noaga kõhu piirkonda. Tegemist oli tugeva ühekordse löögiga, kuna nuga tungis kannatanu kõhuõõnde. Kehatüvesse noaga löömisel sai A. Smahtin aru, et selline löök võib vigastada kannatanu siseorganeid ja põhjustada muuhulgas kannatanule eluohtlikke tagajärgi. 10 Noaga löömisel on üsna ilmne, et noa tera vigastab kergesti inimese siseorganeid. Tegemist oli sedavõrd tugeva löögiga kannatanu kehasse, et nuga vigastas kannatanu jämesoolt. A. Smahtin põgenes pärast noaga löömist sündmuskohalt, ei osutanud kannatanule abi, ei veendunud selles, kui raskelt kannatanu vigastada sai. Seda, et kannatanu on vigastatud, ta mõistis, kuna kannatanu haaras kohapeal kohe pärast lööki kõhust ja küsis, kas A. Smahtin lõi teda noaga. Pärast sündmuskohalt lahkumist jätkas A. Smahtin xxx asuvas korteris alkoholi tarvitamist, ei olnud vahejuhtumist kannatanu J. Fga vähimalgi määral häiritud, pesi puhtaks oma riided ehk hakkas võimalikke kuriteojälgi hävitama. Korteris olles hakkas uuesti agressiivselt käituma ja tüli provotseerima. Lisaks nähtub tunnistaja J. K ütlustest, et A. Smahtin hakkas juba enne korterist välja minemist seiklusi otsima, oli agressiivselt meelestatud. Lüües noaga elutähtsate organite piirkonda, pidi A. Smahtin oma elukogemuse tasemel möönma mistahes raskusega tagajärje saabumise võimalikkust. Eluohtliku vigastuse põhjustamine noalöögi tagajärjel on tüüpiline, mitte harvaesinev tagajärg. Sellise noalöögi tagajärjel oleks võinud saabuda ka kannatanu surm. A. Smahtinil ei olnud mingit alust loota, et raske tagajärg ei saabu. Kriminaalasjas esineb vaidlus selle üle, kas ja kuidas kannatanu A. Smahtinit esimesena puudutas, kas ta haaras pea piirkonnast nagu väidab tunnistaja V. S, kaela piirkonnast või õlast nagu kirjeldab kannatanu ise või kägistas kaelast nagu kirjeldab A. Smahtin. Vaidlus on seega selle üle, kas A. Smahtin viibis hädakaitseseisundis ja kas ta tegutses hädakaitses. Nagu eelpool öeldud, ei toeta süüdistatav A. Smahtini versiooni sellest, kuidas ta kägistamise tagajärjel lämbuma hakkas, mitte ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend ja seetõttu ei ole A. Smahtini ütlused usaldusväärsed. Tunnistajad kinnitavad, et A. Smahtin sekkus J. F ja tema naabri vestlusesse, ropendades ja väljendades end verbaalselt agressiivselt. Seega oli konflikti algatajaks A. Smahtin. Mitte ükski tunnistaja ei kinnita seda, et J. F oleks A. Smahtinit kaelast kägistanud, kas kätega või küünarvarrega. Tunnistaja R. M kirjeldab olukorda selliselt, et oli sõnelus ja J. F lõi väikest kasvu meesterahvast pea piirkonda. Ta ei löönud tugevalt. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatav, kes enne teist puudutas, kust puudutas ja kuidas puudutas. Kõik ütlused on selles osas erinevad. Tunnistaja V. S kirjelda, kuidas kannatanu haaras A. Smahtinit pea piirkonnast. Kannatanu seevastu ütleb, et haaras süüdistatavast kinni kaela juurest, jopest. Igal juhul ei kinnita mitte üksi tunnistaja seda, et A. Smahtin sattus tõsiseltvõetavasse hätta, kus ei jäänud tal muud üle, kui kannatanut noaga lüüa. Tunnistajad ütlevad, et kõik toimus väga kiiresti. Tunnistaja P. Mi ütluste kohaselt kuulis ta löögi heli, mis oli selline tömp heli nagu vastu keha löök. Tunnistaja P. M kinnitas, et see tömp heli oli ainuke heli, mida ta kuulis ning mingit rüseluse heli ta ei kuulnud. Need tunnistaja ütlused annavad kinnitust sellest, et mingit pikaajalist või rasket vastastikust kaklust või rüselust ei toimunud, vastasel korral polnuks tunnistajal võimalust olnud seda heli kuulda. Usaldusväärsed ei ole A. Smahtini ütlused ka seetõttu, et need ei ole eluliselt usutavad. A. Smahtini sõnul haaras kannatanu teda ühe käega ja tema tegi noalöögi otse enda ette. Järelikult seisid kannatanu ja A. Smahtin vastastikku. Ei ole eluliselt usutav, et sellises asendis ühe käega hetkeks kaelast haaramisel tekib lämbumise tunne. Et inimene hakkaks lämbumise tunnet tundma, selleks läheb aega vaja rohkem kui hetk. Nii kannatanu kui tunnistajad on märkinud, et kõik toimus väga kiiresti ja mitte keegi ei ole kinnitanud, et oleks olnud arusaadav, et kannatanu kägistas A. Smahtinit ja et viimane hakkas justkui lämbuma. Seega ei ole A. Smahtini versioon eluliselt usutav. Tugeval kägistamisel oleks pidanud A. Smahtinil olema mingid vigastused, nt hematoomid kaelal. A. Smahtinil selliseid vigastusi ei ole tuvastatud (20.12.2019.a isiku läbivaatuse protokoll, II kd tl 140-150). Kuigi A. Smahtinil tuvastati tema läbivaatusel vigastused, sealhulgas kriimustused kaelal, siis ei saa unustada, et need vigastused fikseeriti pärast seda, kui A. Smahtin põgenes sündmuskohalt, ronis väidetavalt üle aia ja kukkus ning kakles korteris V. Liga. Lisaks sellele oli talvine aeg ja A. Smahtinil oli seljas 11 kapuutsiga kurguni lukustatav jope (02.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 131-135), mis ilmselgelt oleks kaelast kinni haaramisel takistanud ühe käega tugevat kägistamist. Kohus selgitab, et mitte iga kaelast või riietest haaramine teise isiku poolt ei ole kohe hädakaitseseisund, seda eriti olukorras, kus agressiivsust on esmalt ilmutanud väidetavalt hädakaitseseisundis olev isik ise. Objektiivsele kõrvaltvaatajale on kohtu hinnangul selge see, et A. Smahtin alustas agressiivset käitumist kannatanu suhtes, provotseeris teda, millele järgnes kannatanu reaktsioon, mille käigus ta süüdistatavat kuidagi puudutas ja millele vastas A. Smahtin kohe noalöögiga. Tähelepanu väärib ka see, et noa võtmiseks pidi A. Smahtin käe taskusse panema, et sealt nuga üldse võtta, mis tähendab seda, et ta ei üritanud ennast iga hinna eest kannatanu väidetavast haardest vabastada näiteks oma käte abil. Kuna noalöök järgnes koheselt kannatanu haaramisele, siis on eluliselt usutav, et see oli A. Smahtinil juba taskusse pandud käes valmis siis, kui ta kannatanu ja tema naabri konflikti agressiivselt sekkus. Kohus leiab, et A. Smahtin kirjeldab sündmust selliselt nagu see tegelikult ei toimunud, ta mõistab ise suurepäraselt, et hädakaitseseisundis ta ei tegutsenud, kuid vastutusest vabanemiseks seda siiski väidab. Ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et A. Smahtinit kirjeldatakse agressiivsena juba enne kuriteosündmust. Tunnistaja J. K on seda väitnud, et juba enne pandimajja minekut oli A. Smahtin agressiivne, soovis kakelda ja otsis seiklusi. Ka pärast seda, kui A. Smahtin oli kinni peetud politsei poolt, ilmutas ta erineval moel agressiivsust. 19.12.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II kd tl 138) nähtub, et A. Smahtin keeldus indikaatorvahendisse puhumast, tema suust tuli alkoholilõhna. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et A. Smahtinil olid lõikehaavad vasakul käel ja paremal peopesas, silmade punetus ja suured silma pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane ja arusaamatu, aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, koordinatsioonis esines kergeid häireid ning tema käitumine oli rahutu, ärrituv ja ründav. A. Smahtinil koostöövalmiduse puudumine nähtub ka Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisist nr E37580 (II kd tl 139). Märkimist väärib ka asjaolu, et A. Smahtin ei jäänud sündmuskohale nagu ennast kaitsta soovinud isikule oleks kohane, kui teda on õigusvastaselt rünnatud. Ei oodanud ära politseid ega kiirabi ega jätnud kellelegi oma kontakte. Vastupidi, ta põgenes sündmuskohalt ja korterisse jõudnuna hakkas pesema oma riideid ja nuga, et kuriteo jälgi hävitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Smahtini tegevus kvalifitseerida raske tervisekahjustuse tekitamisena KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A. Smahtin on süüvõimeline ning puuduvad KarS

1. peatükkis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. 2.
3. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. 02.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 77-82) tõendab, et 18.12.2019.a kell 23:26 helistas J K häirekeskusesse ja teatas, et soovib politseid aadressile xxx. Helistaja ütleb, et „Seal on mingi jama. Seal üks, seal lihtsalt inimesi, raisk, tapetakse kõiki järjest.“ Helistaja sõnul on seal neli noormeest ja „ta lööb neid seal kõiki, pussitab, seal on perse.“ Kui häirekeskuse töötaja küsib üle, kas noaga, siis vastab helistaja jaatavalt. Helistaja ütleb veel, et „Seal poiss, nad pussitasid täna xxx inimesi. Nad tulid siia, minu poole ja hakkasid seal kodus jamaga tegelema.“ Helistaja sõnul jooksis ta sealt minema (trepikotta) ja ta teab, et nad löövad seal kõik üksteist, seal kakeldakse ning ta teab, et seal pussitatakse. 12 18.12.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 83-88), milles on vaadeldud xxx asuvat korterit, tõendab, milline näeb välja sündmuskohal asuv kortermaja, korter xxx tubade plaan ja olustik (vannitoas/tualettruumis olevad esemed on segamini, köögiukse dekoratiivklaas katki ning selle tükid on koridori- ja köögipõrandal maas, köögiukse dekoratiivklaasi koridoripoolne liist on lahti), verekahtlase määrdumise tuvastamise asukohti (esiku heledat värvi põrandakattel, vannitoa/tualettruumi uksel ja uksepiidal, vannitoas/tualettruumis, koridori heledat värvi põrandakattel, põrandal oleval vaibal ning koridori seinal, köögiukse koridoripoolsel küljel oleval käepidemel, selle kohal uksel ja katkise dekoratiivklaasi pinnal, köögis oleva valamu seinal, diivanilaua peal). Diivanilaua alt põrandavaiba peal leiti avatud teraga musta värvi metallist liigendnuga, elutoas oleva sektsioonikapi riiulilt televiisori kohal leiti kollane-must kahevärvilise käepidemega vaibanuga ja sektsioonkapi vasakult poolelt keskmiselt riiulilt leiti tumedat värvi metallist kokkupanduna liigendnuga. Vaatlusprotokollist nähtuvad veel lisaks kaasa võetud esemed. 02.01.2020.a täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 89-115), milles on vaadeldud xxx asuvat korterit, tõendab sündmuskoha olustikku, verekahtlaste määrdumiste tuvastamist ja määrdumiste asukohti. Samuti tõendab vaatlusprotokoll asitõendite, sealhulgas A. Smahtini vabastamisõiendi ja pandimaja Xxx OÜ 18.12.2019.a lepingu nr xxx, leidmist. Need asitõendid tõendavad, et A. Smahtin viibis sündmuskohal. Eeltoodud asitõendi vaatlusprotokoll ja sündmuskoha vaatlusprotokollid tõendavad kuriteo toimepanemise aega (18.12.2019.a hilisõhtu, enne kella 23:26) ja kohta (xxx asuv korter). Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendamist leidnud ka kannatanu V. Li, tunnistajate A. T, J. K, V. Si ja D. Sarnavski ning süüdistatava ütlustega. Kannatanu V Li poolt 24.09.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 41-44) nähtub, et 18.12.2019.a oli ta xxx tänaval korteris, kus olid veel lisaks temale J, N, S, noormees, kelle nimi ei meenu ja Andrei. Nad puhkasid, tarvitasid alkoholi ja amfetamiini. Korteris tekkis suures toas tüli kannatanu ja Andrei vahel, sest olid karjed ja kannatanu palus inimesel vaiksem olla, kuna tahtis teises toas magada. Kannatanu ja Andrei karjusid teineteise peale, nad tõukasid teineteist. Kannatanu sõnul on võimalik, et tema tõukas esimesena, kuna oli kuri. Kannatanu tõukas Andreid õlgadesse. Andrei lõi selle peale kannatanule käega näkku. Kuna kannatanu ütles kohtuistungil, et ta ei tundnud löögi tagajärjel valu ja verd ei hakanud jooksma, siis avaldati tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelsel uurimisel öeldu, mille kohaselt lõi Andrei kannatanut rusikaga nina piirkonda, kannatanu ei tundnud füüsilist valu, kuna oli purjus, kuid tema ninas hakkas verd jooksma. Kannatanu selgitas vastuolu sellega, et tema näol oli küll verd, aga see ei olnud tema oma, vaid Andrei veri. Kannatanu sõnul võis löögist hakata verd tulema, aga see ei tekitanud talle ebamugavusi, tal ei olnud valus. Kannatanu proovis Andreid rahustada, hoides teda kätega kinni. Siis koputas keegi välisuksele, Andrei tähelepanu hajus ja kannatanu jooksis kööki, et tüli vältida. Nende tüli jätkus köögis, Andrei soovis kööki siseneda, purustas klaasi ja lõikas ennast. Köögis oli kannatanu koos Aiga. Kui Andrei sai köögiukse klaasi purustades haavata, siis sattus tema veri ka kannatanu peale, sest kannatanu hoidis ust kinni, et Andrei sisse ei saaks. Seejärel juhtisid nad Andrei tähelepanu eemale ja viisid ta tualetti, S või A lukustas Andrei sinna ja kannatanu põgenes korterist. Kannatanu sõnul üritas Andrei teda klaasikilluga ka vastu jalga lüüa, aga see ei õnnestunud (pükste säärele tekkis üksnes auk). Väljas kohtas kannatanu Jt, kes oli samamoodi korterist välja jooksnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 155) tõendab, et kannatanu V. Lil tuvastati 19.12.2019.a kell 00:05 alkoholijoove 0,82 mg/l, tal tuli suust alkoholilõhna. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli tal parem silm paistes, esines silmade 13 punetus ja silma pupillid olid suured, tema reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne arusaamatu ja koordinatsioonis esines kergeid häireid, käitumiselt oli ta ärrituv ja omamehelik. Lisaks tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 156), et kannatanu V. Li uriinitest andis 19.12.2019.a kell 00:18 positiivse vastuse sellistele ainetele nagu AMP, MET, MDA ja THC. Narkootilise aine tarvitamise tunnustest esinesid tal parema silma paistetus, silmade punetus ja suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, arusaamatu kõne, koordinatsioonis kerged häired ning ärrituv ja omamehelik käitumine. Tunnistaja A T poolt 23.09.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 27-30) nähtub, et ta sai süüdistatavaga tuttavaks 12.12.2019.a või 13.12.2019.a, viis päeva enne 18.12.2019.a sündmusi. 18.12.2019.a olid xxx tänava korteris (võis olla xxx) K, V L, tunnistaja, S (S) ja Andrei. Viis päeva, mis nad seal korterid olid, nad jõid ja puhkasid. 18.12.2019.a õhtul käisid S ja Andrei korterist ära alkoholi ostmas. Enne seda käisid nad pandimajas telefoni pantimas, et raha saada. Andrei ja S olid ära umbes poolteist või kaks tundi, nii et tunnistaja ja V läksid neid otsima. Turule lähenedes nägid nad seal palju patrulle, kiirabi ja rahvast. Kuna tunnistaja ja V ei leidnud Andreid ja St, siis läksid nad koju. Kui Andrei ja S korterisse tagasi tulid, siis olid nad mõlemad ehmunud ja hakkasid valjult rääkima, sõimasid teineteist nagu väiksed lapsed ning panid oma riided pessu. Seejärel hakkasid nad viiekesi suures toas alkoholi tarvitama. Alguses oli kõik normaalne, kuid siis läksid V ja Andrei riidu, toimus väikene kaklus, keegi lõi kedagi vastu pead. Tunnistaja, S ja K püüdsid neid rahustada. Andrei käitus ebaadekvaatselt, ropendas ja sõimas ning ründas Vt kätega. Vl oli nina verine ja nina muutus kõveraks. Pärast seda panid nad Andrei tualettruumi lukku ja ootasid politseid. Andrei lõi puruks ka köögiukse klaasi, sest seal seisis V ja ta soovis tema juurde läheneda. Kui Andrei sai kööki V juurde, siis nad kaklesid. Tunnistaja ja Sadvonikov hoidsid vannitoa ust kinni kuni politsei saabumiseni, K ja V jooksid tänavale. Kui nad suures toas kõik koos enne tüli jõid, siis sai tunnistaja teada, et Andrei ja S olid nii kaua ära, sest Andreid hakkas tüütama üks meesterahvas, kes võttis tema kaelast kinni ja Andrei lõi teda. Tunnistaja sõnul olid vist Andreil pärast kaklust korteris ka mingid vigastused, sest ta oli pärast tualetis olemist üleni verine. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ka V agressiivne, rääkis valju häälega ja ropendas, sõimas ja lükkas eemale, et mitte Andreiga kakelda. V oli tunnistaja meelest ka see, kes esimesena hakkas riidlema. Enne Andrei ja V riidlemist andis V tunnistajale ka sõbra moodi löögi kuklasse. Tunnistaja A. T 19.12.2019.a isiku läbivaatuse protokoll (II kd tl 125-130) tõendab, et läbivaatusel tuvastati tal parema käe pealmisel osal kriimustus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 157) tõendab, et tunnistaja A. Tl tuvastati 19.12.2019.a kell 00:04 alkoholijoove 0,28 mg/l, tal tuli suust alkoholilõhna. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines tal silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kiire kõne, rahutu ja omamehelik käitumine. Lisaks tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 158), et tunnistaja A. T uriinitest andis 19.12.2019.a kell 00:23 positiivse vastuse sellistele ainetele nagu AMP, MET, MDA ja THC. Narkootilise aine tarvitamise tunnustest esinesid tal silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kiire kõne, rahutu ja omamehelik käitumine. 07.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 159-166), milles on vaadeldud A. T halli värvi jopet, tõendab narkootilise aine kahtlusega puru leidmist A. T jope taskust. Täpsemini leiti jope sisemisest rinnataskust kokkuvolditud paber, mille avamisel ilmus nähtavale rohekat-pruunikat värvi taimne puru. Tunnistaja D S poolt 23.09.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 30-31) nähtub, et ta elab aadressil xxx. Ühel õhtul (täpset kuupäeva ei oska öelda) tuli neljandalt korruselt taas lärm, tunnistaja helistas politseisse ning politsei tuli ja võttis kõik isikud kaasa. Tunnistaja oli varasemalt ka tema korteri peal asuva korteri ukse taga käinud ja rääkinud noormehega, kes enne teda just kohtusaalist välja läks (A T). Tunnistaja kuulis korterist tulevaid roppsõnu, 14 karjumist ja laamendamist. Karjumine kostus esialgu justkui suurest toast ja kui politsei tuli, siis kostusid karjed vannitoast. Karjumine sarnanes sellele nagu kedagi oleks ukse taha lukku pandud, keegi kartis midagi. Tunnistaja V Si 08.01.2020.a tunnistajana ülekuulamise protokollist (II kd tl 66-69) nähtub, et talle tundus, et Andrei oli mingi ainete mõju all ja magamata, sest ta muutus korterisse tagasi jõudes agressiivseks ja rääkis solvavate sõnadega (solvas Vt ja Ait). Tunnistaja läks siis teise tuppa magama, sest ta oli purjus. Siis kuulis ta, kuidas A kutsub teda appi ning toast välja minnes rääkis A, kuidas Andrei oli tahtnud kakelda. A oli Andrei WC-sse kinni pannud, kus ta juba ust lõhkus ja röökis. J oli siis juba politsei välja kutsunud ja ise korterist välja jooksnud, kuna Andrei oli eelnevalt ka köögi ukseklaasi ära lõhkunud. Seejärel saabus politsei ja viis nad politseijaoskonda. Teises toas magades kuulis tunnistaja lärmi. Andrei jätkas politseijaoskonnas ebaadekvaatset käitumist, sülitas politseinike suunas ning nimetas politseinike „prügiks“ ja saatis neid igale poole. Tunnistaja sõnul tarvitas ta sel õhtul amfetamiini ja kanepit. Tunnistaja J K poolt 15.10.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 56-59) nähtub, et kui Andrei ja V korterisse tagasi jõudsid, siis hakkasid nad suures toas edasi jooma. Mingil hetkel hakkas Andrei valjult teatud agressiooniga rääkima, kuna talle ei meeldinud mingi asi. Kõik üritasid Andreid rahustada, paludes tal vaiksemalt rääkida, kuid ta ei kavatsenud rahuneda. Tunnistaja läks teise tuppa koos Vga magama ja kui nad toast uuesti väljusid, olles seal 5-10 minutit, siis hakkasid V ja Andrei teineteist tõukama. Tunnistaja sõnul alustas tõukamist Andrei, tehes kõik selleks, et talle midagi tehtaks, käitus ebaadekvaatselt ja provotseeris, et keegi alustaks kaklust. Tõuklemine (maadlemine) leidis aset suures toas. Tunnistaja nägi ka, kuidas V haaras Andreist kinni ja viskas ta põrandale. Siis koputas keegi uksele, tunnistaja läks ust avama ja teised läksid kööki, kuna arvati, et politsei saabus. Ukse taga oli naaber. Edasi tunnistaja toimunut ei näinud, kuna ta lukustas ennast hirmu tõttu tualetti. Tunnistaja kuulis vaid, kuidas klaasist uks läks katki, mille peale ta põgenes ilma korteri suunas vaatamata tänavale ja kutsus politsei. Pärast jooksis korterist ka V välja ja tunnistaja nägi, et Vl on nägu ja käed verised. Tunnistaja sõnul võis Vl olla nina katki löödud, sest sealt tuli verd. Süüdistatav Andrei Smahtini poolt 15.10.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 59-64) nähtub, et korterisse tagasi jõudes hakkasid nad jooma, kuni V. L hakkas ebaadekvaatselt käituma. Süüdistatav käis V. Liga väljas rääkimas ja V. L rahunes maha. Korterisse tagasi minnes hakkas V. Lil uuesti agressioon T suhtes ja ta lõi Td elutoas. Kui süüdistatav ütles Lile, et mida ta teeb, siis L lõi teda, lükates süüdistatava põrandale ja hakates teda jalgadega peksma. T üritas nende kaklust lahutada. Süüdistatav ja L kõndisid ja kaklesid, süüdistatav kaitses ennast, taganes ja ründas ning siis V lükkas teda ja köögiukse klaas purunes. Klaas lõikas süüdistataval peopesad katki, tekitas torkehaava käevarrele. Seejärel tahtis süüdistatav Vt maha rahustada ja tegi ettepaneku minna vannituppa, kuid süüdistatav lükati jalahoobiga vannituppa ja uks lukustati. Kuni politsei tulekuni oli süüdistatav vannitoas, sest keegi hoidis ust kinni. Süüdistatava sõnul tarvitasid kõik korteris ka narkootikume. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et Vl oli ka midagi läikivat käes. Kohus leiab, et tunnistajate ja kannatanu ütlused on üldjoontes omavahel kooskõlas, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda nende ütluste tõepärasuses vaatamata sellele, et seltskond tarvitas alkoholi ja narkootilisi aineid. On ilmne, et kui tunnistajad ja kannatanu mäletavad sündmust üldiselt ühetaoliselt, siis ei ole joove nende taju muutnud selliselt, et nad tegelike sündmusi ei mäletaks. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et konflikt xxx korteris leidis aset A. Smahtini ja V. Li vahel. Seda kinnitavad nii tunnistajate ütlused kui ka kannatanu ja süüdistatav ise. 15 Konflikti aset leidmist tõendab ka 19.12.2019.a isiku läbivaatuse protokoll (II kd tl 116-124), millest nähtub, et kannatanu V. Li läbivaatusel olid tema mõlemad käed verega kaetud, tema nägu oli kriimustatud ja verine, ninaalune oli verine, parem silm paistes, vasaku silma nurgas olid kriimustused ja veri ning vasaku käe välimisel küljel marrastus. 19.12.2019.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tl 136-137) tõendab, et A. Smahtin peeti 18.12.2019.a kell 23:39 aadressil xxx kuriteos kahtlustatavana kinni. Kinnipidamisel kandis A. Smahtin musta värvi dressipükse, tema vasakul käel olid lõikehaavad ja lõikehaav oli ka parema käe peopesal. Lisaks oli Andrei Smahtin alkoholjoobes. 20.12.2019.a isiku läbivaatuse protokollist (II kd tl 140-150) nähtub, et A. Smahtini läbivaatusel tuvastati tal parema silma ja nina juures hematoom kollakat-lillakat tooni, vasakul pool põsesarnal kriimustus umbes 1 cm pikkune, paremal pool kaela peal punast värvi marrastus/kriimustus umbes 5 cm pikkune, vasakul pool kaela peal väike kriimustus, vasakul õlal kriimustused, kõhu peal ulatuslikud kriimustused, parema ja vasaku käe küünarvarre siseküljel ulatuslikud kriimustused, mõlema käe randmed olid tal sidemetes, seljal kriimustused, parema jala põlvel marrastus, parema käe randme välisküljel ulatuslik punetus (paistes) ja vasaku käe triitsepsil hematoom, mis oli rohelist/sinakat tooni. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr xxx (II kd tl 139) tõendab, et A. Smahtinil tuvastati 19.12.2019.a kell 00:25 lahtine küünarvarrehaav, lahtised küünarvarre hulgihaavad (paremas peopesas 2 cm pikkune, vasaku küünarliigese alapoolel u 2,5 cm pikkune ja sellest allpool u 1 cm pikkune haav). Andrei Smahtin rääkis kiirabis ebaselget juttu ja oli agressiivne. Kohus leiab, et eelpool toodud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud järgnev sündmuste kulg. Kannatanu V. L on andnud ütlusi, mille kohaselt korteris lärmas A. Smahtin ja kui ta palus tal vaiksemalt olla, siis tekkis nende vahel konflikt. Seda kinnitavad ka tunnistajad J. K, V. S ja A. T, kes on rääkinud sellest, et korteris oli agressiivne just A. Smahtin. Nii tunnistajate kui ka kannatanu ütlustest nähtub, et A. Smahtin justkui provotseeris tüli, ei allunud korduvatele korraldustele või palvetele korteris mitte lärmata, tema käitumismaneer oli agressiivne. Tunnistaja V. Si sõnul solvas A. Smahtin V. Lit. A. T sõnul oli ebaadekvaatse käitumisega just A. Smahtin. Tunnistaja J. K on andnud ütlusi selle kohta, et kaklust alustas A. Smahtin, kes tegi eelnevalt kõik selleks, et seda üldse alustada. V. L andis kohtu ütlusi selle kohta, et ta võis A. Smahtinit küll esimesena tõugata, kuid selle peale A. Smahtin lõi teda rusikaga näkku. V. Lil hakkas ninast verd jooksma, seda kinnitab tunnistaja A. T. Tunnistaja A. T andis ütlusi selle kohta, et kannatanu V. L lükkas A. Smahtinit endast eemale, et mitte kakelda. Edasi „maadlesid“ kannatanu ja süüdistatav elutoa põrandal, mida kinnitavad tunnistajad A. T ja J. K. Edasi jõudis kaklus kööki, kuhu V. L põgenes A. Smahtini eest. A. Smahtin üritas kööki siseneda, lõi puruks köögi ukseklaasi ja üritas V. Lit klaasikilluga haavata (vigastades kannatanu pükse). Nimetatut kinnitab V. L. Klaasi puruks löömist kinnitavad A. Smahtini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja IdaTallinna Keskhaigla epikriis nr xxx, millest nähtub, et A. Smahtini kätel tuvastati klaasi puruks löömisele iseloomulikud vigastused. Kuigi V. Si ja A. T läbivaatusel leiti ka nende kätelt kriimustused ja marrastused, siis ei ole need sellised, mis viitaksid kellegiga kaklemisele või klaasi puruks löömisele, vaid võisid tekkida püüdest A. Smahtini rahustada. Seda, et V. L põgenes A. Smahtini eest kööki kinnitab ka tunnistaja A. T. Lõpuks õnnestus A. Smahtin lukustada vannituppa, V. L ja tunnistaja J. K põgenesid korterist ning J. K kutsus politsei. Seda kinnitab tunnistaja V. S, et tema koos A. Tga hoidis vannitoa ust kinni ja J. K ja V. L põgenesid korterist. Kokkuvõtlikult on nii tunnistajate kui kannatanu ütlustest näha see, et A. Smahtin oli see, kes käitus ebaadekvaatselt, provotseeris tüli ja kaklust, soovis ise kakelda ja kannatanule 16 kehavigastusi tekitada ning kõik ülejäänud seltskonnas viibinud isikud üritasid kaklust lõpetada ja olid ilmselgelt A. Smahtini käitumisest väga häiritud ja ühel meelel selles, et A. Smahtini ründed tuleb lõpetada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhtumi puhul ei ole võimalik rääkida vastastikusest kaklusest A. Smahtini ja V. Li vahel. Tunnistaja J. K ja V. L lausa põgenesid korterist (V. L põgenes korterist ilma jope ja jalatsiteta kuigi oli detsembrikuu ja öine aeg), tunnistaja J. K ütles häirekeskusse tehtud kõnes, et „tapetakse kõiki“ ja A. Smahtinit üritati vannituppa kinni panna, et ta ei saaks kedagi enam rünnata – seega käitusid kõik teised korteris viibijad selliselt, et nad üritasid takistada A. Smahtini ründeid ja nad olid hirmul. A. Smahtini ütlused sündmuste käigu kohta ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja on antud eesmärgiga vähendada oma süüd. Kuigi A. Smahtin kirjeldas, et V. L peksis teda elutoas jalgadega (kui ta elutoa põrandal lamas) ja üritas teda köögiuksega lüüa, mille klaas kukkus temale peale ja sealt sai ta ka oma vigastused, siis ei kinnita A. Smahtini versiooni ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. A. Smahtini enda ütlused ei ole samuti järjepidevad ja on detailides muutuvad (näiteks selles osas, kes esimesena kööki jõudis). Kuigi V. L küll üritas kohtuistungil juhtunut igati pisendada, ei esitanud süüdistatava suhtes mingeid pretensioone, süüdistas ennast ja ütles, et ei tunne end kannatanuna, siis on kohtu hinnangul on V. Li sellised väljendused kantud soovist A. Smahtinit kuidagi „päästa“. Samuti ei ole välistatud, et V. L kardab, mis juhtub siis, kui A. Smahtin peaks vahi alt vabanema. On ju temalegi teada, et enne temaga kaklemist ei kohkunud A. Smahtin tagasi ka teise isiku noaga löömisest. Tõendatud on, et enne V. Li löömist lõi A. Smahtin noaga kannatanu J. Ft, seega on õigustatud kuritegu kvalifitseerida korduva teona KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (ka KarS § 118 koosseisu puhul realiseeritakse KarS § 121 koosseis). Kohus leiab, et A. Smahtin pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Seda kinnitavad kannatanu ning tunnistajate J. K, V. Si ja A. T ütlused, kes väidavad, et A. Smahtin ise provotseeris tüli, ei allunud korraldustele olla korteris vaiksemalt ja mitte karjuda. Tahtlusest räägivad ka A. Smahtini üksikud käitumisaktid, s.o rusikaga löömine ja näiteks püüd haavata kannatanut klaasikilluga, millega võinuks löögi õnnestumise korral tekitada kannatanule raskeid vigastusi. Kohtu hinnangul ei esinenud sündmuse ajal selliseid asjaolusid, mille puhul võiks väita, et A. Smahtin oli see, kes oli hädakaitseseisundis. Rünnet provotseeris ta ise, tegi seda pikema aja vältel (ei allunud korduvatele palvetele mitte lärmata), käitus ebaadekvaatselt (oli agressiivne ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid) ning solvas teisi korteris viibijaid (tunnistaja V. Si ütluste kohaselt solvas sõnadega V. Lit ja A. Td). Eelnevast nähtub, et kuivõrd A. Smahtin sihilikult provotseeris rünnet enda suhtes, et keegi alustaks temaga kaklust ning selline provotseerimine õnnestus, sest tal esines konflikt V. Liga, siis on seetõttu A. Smahtini hädakaitseseisundis viibimine välistatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Smahtini tegevus kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A. Smahtin on süüvõimeline ning puuduvad KarS
4. peatükkis
5. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
6. KARISTUS KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 17 KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel tuleb esmalt arvesse võtta asjaolu, et A. Smahtinil on karistusregistri väljatrüki (II kd tl 167) kohaselt kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 16.05.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-3940 KarS § 424 lg 1 järgi lõpliku karistusega 7 kuud vangistust (II kd tl 168-169). A. Smahtin vabanes karistuse kandmiselt 13.12.2019.a. Tõendamist on leidnud, et A. Smahtin pani uued kuriteod toime 18.12.2019.a, s.o 5 päeva pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Nimetatu näitab kohtu hinnangul, et A. Smahtin ei ole võimeline seadusekuulekalt käituma, varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo puhul hindab kohus A. Smahtini süü suureks. A. Smahtin alustas ise konflikti kannatanuga, tal ei olnud mingit põhjust sekkuda kahe temale võõra inimese kõnelusse (olgugi kohati ebatsensuursesse sõimu). Seega oli A. Smahtin meelestatud agressiivselt, oli valmis mistahes konfliktidesse sekkuma ja ennast neis maksma panema. Selline käitumine näitab, et A. Smahtin on ühiskonnale väga ohtlik. Oluline on, et A. Smahtin kasutas kannatanu ründamiseks nuga, millega võinuks kannatanu tappa ja tegi löögi sellega kannatanu keha piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid. Küll aga peab märkima, et A. Smahtin tegi kannatanu pihta vaid ühe löögi, seega tegemist ei olnud eriliselt intensiivse ründega. Pärast kannatanu löömist noaga põgenes A. Smahtin sündmuskohalt, ta ei jäänud ootama ei politsei ega kiirabi tulekut, vaid läks Pae tänaval asuvasse korterisse, kus jätkas agressiivset käitumist juba teiste isikute suhtes. Samas leiab kohus, et kannatanu ei teinud samuti kõike endast olenevat, et tüli A. Smahtiniga vältida, sest ta oli alkoholijoobes ning sõimles avalikus kohas oma naabriga ebatsensuurselt ja valjult, äratxxx sellega kõrvaliste isikute tähelepanu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Smahtini süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem, arvestades ründe intensiivsuse astet, kannatanu enda käitumist, aga ka seda, et A. Smahtin ei ole kannatanu löömist noaga kunagi eitanud. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo puhul tuleb arvesse võtta, et A. Smahtin lõi kannatanu V. Lit korduvalt ning üritas teda lüüa ka klaasikilluga, millega tabamise korral oleks kannatanu võinud saada raskeid tervisekahjustusi. Süüdistatava tegevust saab eelneva tõttu lugeda keskmisest intensiivsemaks, kuivõrd ta läks rünnaku käigus üle intensiivsemale vahendile (rusikatelt klaasikillule). Tõendamist on leidnud, et süüdistatava käitumine oli nii enne kui ka pärast kuritegu agressiivne. A. Smahtin soovis alustada konflikti, tahtis kellegiga kakelda, tema rahustamine ei andnud tulemusi ja ta jätkas agressiivset käitumist (rammides ust) ka siis kui ta oli juba vannituppa lukustatud. Arvesse tuleb ka võtta, et kannatanul ei ole süüdistatava suhtes pretensioone ja kohtule antud ütlustes leidis ta, et ka tema on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Smahtini süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Tervikuna A. Smahtini süüle hinnangut andes väärib märkimist ka asjaolu, et kohtuistungil ütlusi andes ütles süüdistatav, et on kõik õigesti teinud. Süüdistatava sõnul on tema enda elu kallim, kui kellegi teise oma ning ta üksnes kaitses oma elu ja pole kedagi rünnanud. Süüdistatav leidis, et mõlemal juhul rünnati hoopis teda, tema suhtes ilmutati agressiooni ja teda taheti tappa. Seega süüdistatav ei avalda toimepandud tegude osas kahetsust, vaid üritab oma süüd vähendada. A. Smahtini karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. 18 Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus A. Smahtinile KarS § 118 lg 1 p 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust ja KarS § 121 lg 2 p 3 alusel karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liidab kohus üksikkaristused täies ulatuses ning mõistab A. Smahtinile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd A. Smahtin peeti kahtlustatavana kinni 18.12.2019.a., siis arvestab kohus eelvangistuses viibitud aja KarS § 68 lg 1 alusel tema karistusaja hulka ning arvestab karistusaja algust alates A. Smahtini kinnipidamisest. A. Smahtini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
7. TSIVIILHAGI

§ 310

lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama sätte lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Smahtin pani kannatanu J. F suhtes toime kuriteo, mille tagajärjel tekkis kannatanu töövormiks olevale jopele auk. Kannatanu riiete kahjustamist tõendab 02.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 41-45). Arve-saateleht nr xxx (II kd tl 61) tõendab, et J F jope maksis 99,57 eurot. Lisaks tõendab kannatanu J. F poolt edastatud väljatrükk (II kd tl 62-63), et ta on pärast tema suhtes toimepandud kuriteost paranemist pidanud apteegist ostma erinevaid meditsiinilisi plaastreid ja ravimeid kokku väärtuses 155 eurot ning pidanud ka tasuma Ida-Tallinna Keskhaiglas visiiditasu 5 eurot. Seega on tõendatud, et A. Smahtini tegevuse tagajärjel tekkis kannatanu J. Fle varaline kahju summas 259,57 eurot. Lisaks esitas kannatanu J. F 10.08.2020.a kohtuistungil taotluse, et kohus mõistaks A. Smahtinilt välja mittevaralise kahju katteks 1000 eurot. Kannatanu sõnul soovib ta moraalse kahju hüvitamist, sest tal lõigati maks läbi ning teda on veel ees ootamas üks operatsioon, kuna tal tekkis song. A. Smahtini kaitsja leidis kohtuistungil, et mittevaralise kahju suurusena hüvitatav summa tuleks määrata kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse 19 või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et A. Smahtin pani toime KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitati tervisekahjustused A. Smahtini poolt. Käesoleval juhul ei esine ka mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, mistõttu on A. Smahtin tekitanud kannatanule kahju õigusvastaselt. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuotsuse nr 3-2-1-73-13 punktis 13 leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13). Riigikohtu peaspetsialist Maris Vutti poolt 2017. aasta aprillis koostatud kohtupraktika kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ nähtub, et raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurus oli lühi- ja kokkuleppemenetluse asjades keskmiselt 3200 eurot ja mediaan 2000 eurot, sealhulgas jäid hüvitised vahemikku 420-10 000 eurot. Üldmenetluses mõisteti hüvitis välja ühes kriminaalasjas ja hüvitise suuruseks oli 7000 eurot. Eelneva põhjal hindab kohus mittevaralise kahju suuruseks käesolevas kriminaalasjas 1000 eurot ja rahuldab seega kannatanu nõude tsiviilhagi summa osas täielikult. Kohtu hinnangul on 1000 euro suurune hüvitis eelpool kirjeldatud tervisekahjustusi ja kannatanule põhjustatud kannatusi arvesse võttes mõistliku suurusega. Seega kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 128 lg 1, lg 3 ja lg 5, § 130 lg 1, § 134 lg 2 ja lg 5 alusel kannatanu J. F tsiviilhagi varalise kahju ja mittevaralise kahju osas ning mõistab A. Smahtinilt J. F kasuks välja 259,57 eurot varalise kahju katteks ja 1000 eurot mittevaralise kahju katteks. 5. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1, 2, 4 ja 6 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks. 20 Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat:  6 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  J.

F võrdlusproov ühes karbis – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud;  J. F musta-halliga jope, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel;  Puuteproov vigastuse juurest voodrilt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Sigaretipakk ja viis pähklit, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  J.

F halli-mustaga fliis, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel;  Puuteproov vigastuse juurest siseosalt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  J.

F halli värvi T-särk, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel;  J. F püksid, aluspüksid, püksirihm, sokid, jalatsid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.

Fle kohtuotsuse jõustumisel;  Puuteproov vigastuse juurest, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Liigendnuga elutoa laua alt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Liigendnuga elutoa sektsioonkapilt, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  V.

Si jope Millet, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Võtmekimp 3 võtme ja 1 magnetvõtmega – tagastatud V. Sile;  A. Smahtini jope Wrangler, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel;  A. T dressipüksid Nike, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Tle kohtuotsuse jõustumisel;  A. T välgumihkel dressipükste taskust, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Tle kohtuotsuse jõustumisel;  A. Smahtini dressipüksid Adler, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel;  V. Si dressipluus H&M Divided, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Mobiiltelefon Samsung xxx, aku ja SIM-kaart – tagastatud V. Sile; 21                A. Smahtini polo H&M, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; Sokipaar Nike, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; Musta värvi sokipaar, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; A.

Smahtini jalatsid Merrell, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; V. Si vabaajajalatsid H&M, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; A.

T halli värvi jope koos isiklike esemetega – tagastatud A. Tle; Sularaha 10-eurone kupüür ja 5-eurone kupüür, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti sularaha tagatiskontole –

§ 126lg 3 p 6 alusel anda riigi omandisse; A.

Smahtini vanglast vabastamise õiend – saadetud Tallinna Vanglasse A. Smahtini isiklike esemete juurde lisamiseks; XXX OÜ leping xxx, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Smahtinile kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon Samsung Duos, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon Nokia koos Elisa kõnekaardiga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Kaarditasku koos erinevate kliendikaartidega, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Aile kohtuotsuse jõustumisel; Puuteproov jopeluku kõrvalt – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud; Puuteproov vasakult varrukalt – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud; Puuteproov dressipükstelt – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud. 6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või Jidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2020.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud 06.03.2020.a ekspertiisiakt nr 20E-AOI0010 (II kd tl 36-40) maksumusega 84 eurot; 22 2) DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud 06.02.2020.a ekspertiisiakt nr 20E-GE0027 (II kd tl 55-60) maksumusega 1368 eurot. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt esitatud ekspertiisi maksumuse õiendi alusel on DNAekspertiisi maksumus 1368 eurot. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 13 ekspertiisiobjekti, mida Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-120-12 kohaselt tuleb käsitleda analüüsiobjektina. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Seega DNA-ekspertiisi kogusumma, mis tuleb süüdimõistetult välja mõista, on 741 eurot. Ülejäänud DNA-ekspertiisi maksumus, s.o 627 eurot, jääb riigi kanda. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 528,48 eurot (II kd tl 177-179, 180-181, 182184, 187-189, 190-192, 193-194) ja kohtumenetluses 1245,36 eurot (tl I kd tl 10-11, 12-13, 6869).

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodu põhjal tuleb A. Smahtinilt välja mõista ekspertiisikulud 825 eurot, kaitsekulu 1773,84 eurot ning sundraha 1460 eurot, s.o kokku 4058,84 eurot. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Anne Rebane Kohtunik Anneli Bender Rahvakohtunik Sandra Marran Rahvakohtunik 23