Obsah (10)

§ 46§ 10§ 64§ 61§ 62§ 11§ 12§ 26§ 56§ 50

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-2327 27. mai 2021 Kadri Palm Ahto Kiili

) §-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda, siis tuleb tal enne korralduse täitmise tähtpäeva eelnimetatud õiguse kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest korralduse koostajat teavitada. Kaebaja seda teinud ei ole. 9.5. Vastavalt

§ 46

lg-le 4 peab haldusaktile olema lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Seetõttu on maksuhaldur korralduses vastavad viited esitanud põhjendatult. Kaebusest nähtuv seisukoht, nagu viitaksid need sätted maksumenetluse kriminaalsele ja karistavale iseloomule, pole tõsiseltvõetav. 9.6. Vastustaja hinnangul on kaebaja õigusdogmaatilised arutlused teemadel süüteomenetlus versus maksumenetlus, enese mittesüüstamise privileeg ja selle kaitseala, õigus kaitsjale kriminaalmenetluses ning viited vastavale kohtupraktikale vaidlusaluse korralduse 3 3-20-2327 õiguspärasuse kontrollimise seisukohalt asjassepuutumatud. Kaebaja väited sellest, nagu poleks tegemist maksumenetlusega, vaid süüteomenetlusega

§ 10lg 2 p 3 tähenduses, on vastustaja hinnangul ilmselgelt põhjendamatud.

Kaebaja viidatud Riigikohtu ja EIK lahendite seos käesoleva vaidlusega jääb selgusetuks. 9.7. Kuigi kaebaja on näidetena viidanud paarile kriminaalmenetlusele, ei ole ta sellist süüteomenetlust, millega võiks vaidlusaluse korraldusega küsitaval teabel seos olla, kaebuses ära näidanud. Lähtudes kohtu seisukohtadest haldusasjas nr 3-10-3321 tuleb käesolevas asjas järeldada, et kaebaja ei ole põhistanud ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks kasutada ning tal puudub õigus vabandada teabe andmisest keeldumist

§ 64lg 1 p-le 6 tuginedes.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on esitanud kaebuse MTA
2. septembri
3. a korralduse nr 12.2-3/052343-7 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA kaebajat kui kolmandat isikut: 1) esitama kõik kaebaja valduses olevad dokumendid või nende kinnitatud koopiad, mis on seotud Logos RN OY poolt kaebaja kohustuste katteks Tartu kohtutäituri O. Kutšmei arvelduskontole raha kandmisega, sh volikirjad, lepingud, arved, kokkulepped, e-kirjavahetus ja muud dokumendid, mida kaebaja peab vajalikuks esitada. 2) Andma Kasperwiki Laevaomanikud OÜ poolt Logos RN OY-le kantud rahast tehtud ülekannete kohta kirjalikku teavet, vastates järgmistele küsimustele: a. Kas ja milline seos on kaebajal Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-ga? b. Kas ja milline seos on kaebajal Logos RN OY-ga? c. Mille eest kandis Logos RN OY kaebaja eest Tartu kohtutäituri O. Kutšmei kontole
4. oktoobril 2019 11 600 eurot? Kaebaja peab esitama toimunud ülekannete aluseks olevad dokumendid. d. Mille eest kandis Logos RN OY kaebaja eest Tartu kohtutäituri O. Kutšmei kontole
5. oktoobril 2019 23 200 eurot? Kaebaja peab esitama toimunud ülekannete aluseks olevad dokumendid. e. Kas ja mida kaebaja teab Kasperwiki Laevaomanikud OÜ poolt seadmete soetuse kohta Logos RN OY-lt? Mis seadmetega oli tegemist ning milleks Kasperwiki Laevaomanikud OÜ seadmeid vajas? f. Keda kaebaja nimeliselt teab Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-st? Kaebajal paluti nimetada isikud ja nende kontaktid (telefon, e-post vm). g. Keda kaebaja nimeliselt teab Logos RN OY-st? Kaebajal paluti nimetada isikud ja nende kontaktid (telefon, e-post vm). h. Kas kaebajale on teada-tuntud Anatolii Lunkov? Kui jah, siis mis asjaoludel kaebaja isikut teab? i. Kas kaebajale on teada-tuntud Dmitri Kontratjev ja Yuri Kitashov? Kui jah, siis mis asjaoludel kaebaja isikuid teab?
6. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja

§ 46

mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. 4 3-20-2327

1. Kaebaja on selgitanud, et tal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et MTA kogub informatsiooni süüteomenetluse tarvis, kasutades selleks haldussundi (sunniraha hoiatus). Samuti leiab kaebaja, et MTA ei ole korralduses selgitanud, mismoodi on Logos RN OY poolt sooritatud tehingud seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ menetlusega. MTA ei ole selgitanud, millistele dokumentaalsetele tõenditele tuginedes on MTA teinud järelduse, et kohtutäiturile kantud raha pärineb Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt ning millise menetluse käigus on MTA saanud juurdepääsu Logos RN OY pangaandmetele.
2. Vaidlustatud korraldus on antud

§ 61

lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel.

§ 61

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 61

lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.

§ 62

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. 14. Riigikohus selgitas 26. septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324

§ 61kohaldamisega seonduvat.

Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

§ 61

lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). 15. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas

-ga, kohaldades muu hulgas

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.

§ 11

kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2). 16.

§ 61

lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (33-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et

§ 61

lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet 5 3-20-2327 nõuda (nt Tallinna Halduskohtu

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-11-1341).
5. Maksuhalduri kaalutlusõigus (

§ 12

) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (

§ 46

lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (

§ 26

), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.

1. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maksuhaldur korralduses eraldi välja tooma, millistel konkreetsetel dokumentaalsetel tõenditel põhineb MTA info, et Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt laekunud rahast on Logos RN OY teinud ülekanded kohtutäiturile kaebaja kohustuste täitmiseks. Samuti ei pidanud MTA kaebajale selgitama, mismoodi on Logos RN OY poolt sooritatud tehingud seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetlusega või millise menetluse käigus on MTA saanud juurdepääsu Logos RN OY pangaandmetele.
2. Maksuhaldur on kaebajale selgitanud, et küsib infot Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kontrollimenetluse raames. Täpsemalt kontrollib MTA äriühingu tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes Logos RN OY-ga sõlmitud lepingus alates esmastest tehingutest 2018 kuni tehinguteni 2020 märts (k.a). Kaebajale on selgitatud, et Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-le on samuti saadetud korraldus teabe ja dokumentide saamiseks. Kohtu hinnangul on MTA seega piisavalt selgitanud, miks ta kaebajalt teavet nõuab.
3. Kaebaja on selgitanud, et tal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et MTA kogub informatsiooni süüteomenetluse tarvis, kasutades selleks haldussundi (sunniraha hoiatus). Seejuures on kaebaja viidanud kriminaalasjale nr 1-13-6111, milles kaebaja on väidetavalt just selliste tõendite alusel süüdi mõistetud ning käimasolevale kriminaalasjale nr 1-19-3488, kus kohtumenetlus on jõudnud faasi, kus riiklik süüdistaja esitab kohtule läbi

§ 56

kogutud tõendeid ning Tartu Maakohus võtab kaitsjate ja kohtualuste protestidest hoolimata kohtutoimiku juurde. Esmalt märgib kohus, et

§ 64

lg 1 p 6 sätestab, et

§-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses selgitanud, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on kaebajal õigus keelduda

§-s 64 toodud alustel. Kaebajal paluti eelnimetatud õiguse kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest teavitada korralduse 6 3-20-2327 koostajat enne kohustuste täitmise tähtpäeva, s.o

1. oktoobrit
2. Kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja pole ka kohtule selgitanud, miks ta seda võimalust ei kasutanud.
3. Teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus ei ole piiramatu, vastandudes isiku kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada maksudeklaratsioone (

§ 56

). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid. Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks toimimiseks. Maksukohustuslane saab enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada (vt nt ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-10-33, 9. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-10-3398, 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-11-495). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele (ringkonnakohtu 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-11-495, p 19). 22. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et isegi juhul, kui isikul on

§-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, ei muuda see teabe andmise korraldust õigusvastaseks. Õigusvastane oleks üksnes sunniraha rakendamine korralduse täitmata jätmise eest juhul, kui isik, kellelt teavet nõuti, on teabe andmisest keeldunud õigustatult ning ta on sellest maksuhaldurit õigeaegselt teavitanud. Enese mittesüüstamise privileegile tuginemiseks ei pea korraldusele esitama vaiet, vaid vastava aluse olemasolust tuleb maksuhaldurit üksnes teavitada, nagu korralduses on märgitud. 23. Kuigi maksuhaldur on oma selgituskohustust täitnud ning teavitanud kaebajat

§ 64

sisust, ei ole kaebaja

§ 64lg 1 p-s 6 sätestatud õigust kasutanud.

Samuti ei ole ta põhistanud ohtu, et andmeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada. Kuigi kaebaja on kaebuses näidetena viidanud paarile kriminaalmenetlusele, ei ole ta sellist süüteomenetlust, millega võiks vaidlusaluse korraldusega küsitaval teabel seos olla, haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses ära näidanud.

1. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada kas e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või posti teel tähitud saadetisena hiljemalt
2. oktoobril
3. Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada, et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja kohta. Samuti selgitas MTA, et juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (

§ 50

). Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka

§ 10

lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve. 7 3-20-2327

1. Eeltoodust tulenevalt on MTA
2. septembri
3. a korraldus nr 12.2-3/052343-7 õiguspärane, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus on asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud.
4. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 8