Obsah (4)

§ 477§ 428§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021. a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4835 Tsiviilasi V. M. kohustustest vabastamise m

) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. 3.

§ 477

lg-st 1 tuleneb, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 12 järgi kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat.
2. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära mh võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus andis võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks, võlgniku V. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise suhtes.
3. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et kuna võlausaldajatele ei ole menetluse kestel väljamakseid tehtud, siis ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ning võlgniku kohustustest vabastamine. Võlausaldajate hinnangul ei ole kohustused, millest võlgnik on läbi pankrotimenetluse ning hilisema kohustustest vabastamise menetluse kaudu soovinud vabaneda sellised kohustused, mis peaksid olema lahutamatult pärandajaga seotud. Seega lähevad ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused võlgniku pärijatele üle ning puudub alus lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldajatele teadaolevalt on võlgnikul viis last, kes on kõik potentsiaalsed pärijad, kes võiksid võlgniku kohustusi täitma asuda. Kuivõrd võlgnik ei ole oma eluajal toimunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele miskit tasunud, esitanud kohtule vaid primitiivseid aruandeid, ei ole võlausaldajate hinnangul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine.
4. Praegusel juhul võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ning menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat.
5. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille tulemus on oma olemuselt seotud võlgniku isiku ja tema tegevusega, hindab kohus otsuse tegemisel surnud võlgniku käitumist menetluse ajal, sealhulgas, kas võlgnik täitis oma eluajal menetlusaegseid kohustusi nõuetekohaselt ja millises ulatuses suutis ta rahuldada võlausaldajate nõudeid. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse ajal tasunud võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuded moodustasid võlgadest vabastamise algatamisel, so 16.11.2017, kokku 15 126,98 eurot. Samas on võlgnik alates pankrotiavalduse esitamisest, s.o 20.02.2017 töötu ja töötukassas arvel. 21.02.2020 aruande kohaselt on võlgnik invaliid, töötasu puudub, vara puudub, elab sotsiaalpinnal.
6. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, sh kuna võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ja menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat, samuti võlgniku tervislikku seisundit menetluse ajal, peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 10.

§ 428

lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. 11. Kuivõrd füüsilisest isikust võlgnik V. M. on surnud 6.02.2021.a ning pankrotiseaduse 11.peatükis sätestatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on vahetult seotud isikuga, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, menetlus on isiklikku laadi menetlus ning isiku surma järel ei võimalda õigusjärglust, siis leiab kohus

§ 428lg 1 p 5 alusel, et V.

M. kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. 12.

§ 173

lg 1 ja 2 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 172

lg 1 2 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab käesolevas asjas

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 13. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3