3-21-1308/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1308 Määruse kuupäev

1. juuni 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8 ja HKMS § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maivo Kärt (taotleja) esitas
3. juunil 2021 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja põhjendab, et Tartu Vangla koostas tema kohta armuandmispalve juurde iseloomustuse. Iseloomustuses on esitatud ebaõigeid andmeid, mis rikuvad taotleja õigusi. Taotleja soovib esitada kohtusse tuvastamisnõude, et kohus tuvastaks Tartu Vangla poolt ebaõigete ja eksitavate väidete esitamise iseloomustuses. Tartu Vangla võib ka järgmise armuandmispalve juurde esitada ebaõigete andmetega iseloomustuse, mis tähendab, et armuandmispalve võib jääda rahuldamata. Sellega tekib taotlejale ka kahju.
4. Tartu Maakohus jättis
5. juuni
6. a määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ning edastas taotluse Tartu Halduskohtule, kuna taotleja kirjeldatud vaidlus ei ole eraõiguslik, vaid avalik-õiguslik ning maakohus ei ole antud asjas pädev kohus. KOHTU SEISUKOHT
7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt 3-21-1308 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
8. Taotleja on kohtule esitanud arusaadava riigi õigusabi taotluse, millest nähtuvad taotleja eesmärgid kohtusse pöördumisel ning piisavad põhjendused. Taotlejal on ka ulatuslik halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-20-2433, 3-19-1884, 3-19-1462, 3-17-1366 jne). Eelkirjeldatuga on tõendatud, et taotleja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Haldusasja menetlemiseks selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
9. Eeltoodust on veelgi olulisem asjaolu, et taotleja võimalus halduskohtumenetluses oma õiguste kaitseks riigi õigusabi taotluses kirjeldatud vaidlusega seoses on vähene, kuna taotleja kirjeldatud tuvastamiskaebus kuuluks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele. 5.
10. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 19 kohaselt vabastab Vabariigi President süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Armuandmise otsustamise korda ei ole õigusaktidega täpsemalt reguleeritud. Vabariigi President teostab armuandmist oma põhiseadusliku enesekorraldusõiguse alusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
11. juuni
12. a määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p-d 33 ja 37). 5.
13. Vangla koostatud iseloomustuse puhul on tegemist taotlejale antava hinnanguga, millel puudub vahetu mõju taotleja õigustele ja kohustustele ning mis ei oma regulatiivset toimet. Koostatud iseloomustusel ei ole väljaspool armuandmise menetlust iseseisvat tähendust. Iseloomustus ei ole armuandmise otsustamisel Vabariigi Presidendile siduvaks materjaliks, vaid üheks dokumendiks, mida armuandmise otsustamisel hinnatakse. Seega ei saa iseloomustus taotleja subjektiivseid õigusi HKMS § 44 lg 1 mõttes riivata ning taotlejal puudub iseloomustuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus. Kui taotleja hinnangul on iseloomustuses kajastatud ebaõiget teavet, on tal võimalik ebatäpsustele armuandmise menetluses tähelepanu juhtida ja iseloomustusele selles osas vastu vaielda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
14. märtsi
15. a määrus asjas nr 3-16-2459, p-d 10 ja 11). Tegemist ei ole olukorraga, mil taotlejale tuleb tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid iseloomustuse halduskohtus vaidlustamiseks.
16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2