Obsah (11)

§ 113§ 641§ 647§ 116§ 118§ 188§ 103§ 115§ 127§ 139§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.

jaanuarist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1700 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Oru Kooli tuletõrje veehoidlas pinnasekaitsekile paigaldus-keevitustööde tegemiseks. Pooled ei vaidle, et veehoidla ei olnud pärast kostja tehtud töid vettpidav. Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite (kile paigaldamise akt (tl 17), kostja arve (tl 20),

1. detsembri 2018 kirjavahetus (tl 31-32),
2. jaanuari –
3. veebruari 2019 e-kirjavahetus (tl 22, 25-29), maksekorraldus raha tagasimaksmise kohta (tl 44), hageja kuluakt (tl 19), hageja kulusid kinnitavad tõendid (tl 9-13), leping AS-ga ViaCon Eesti (tl 14), tuletõrjeveemahuti projekt (tl 43)) alusel, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud – kostja poolne oluline lepingurikkumine ja selle tagajärjel hagejale kahju tekkimine, on tõendatud. Kostja ei ole suutnud kohtule usutavaks teha asjaolu, et töö lepingutingimustele mittevastavus (mahuti veetiheduse puudumine) oli tingitud tellija juhistest (projektile mittevastava paksusega kile paigaldamisest). Poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et töö puuduseks oli vee lekkimine kostja poolt paigaldatud kile ühenduskohtades, mida püüti parandada. Kostja ei ole töö puuduste ilmnemisel kordagi viidanud asjaolule, et kile lekkis, kuna oli liiga õhuke, see väide on esitatud alles kohtumenetluses. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija ei taganud kile 3 paigaldamiseks vajalikke tingimusi ning kostja on juhtinud töö tegemise käigus sellele tellija tähelepanu. Kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud. Hageja on kostja poolt teostatud töö lepingule vastavuse (mahuti veepidavuse) kontrollimiseks neljal korral täitma mahuti veega ja tühjaks pumpama, et kilet oleks võimalik uuesti keevitada ja paigaldada. Kostja ei ole vastavaid tegevusi ja sellega seoses tekkinud kulusid vaidlustanud, ta on esitanud vastuväite vaid hageja poolt esitatud lepingujärgse hinna ja asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõudele. Kostja väide, et tulemus saavutati tänu sellele, et kostja poolt paigaldatud kile jäeti eemaldamata, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Usutav on asjaolu, et juba paigaldatud kile eemaldamine oleks tekitanud täiendavaid kulusid, samas ei saanud kile allesjätmine parandada uue paigaldatud kile vettpidavust, kuna varem paigaldatud kile lekkis ühenduskohtadest ja lekkeid ei suudetud töö parandamise käigus kõrvaldada. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hagejal on alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist hagiavalduses taotletud ulatuses, s.o 5562,31 eurot hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks seoses kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega ning 2069 eurot hinnavahe hüvitamiseks (4215-2146), mille hageja pidi tasuma asendustöö eest lepingujärgsest tasust enam. Kohtul puudub alus arvata, et hageja poolt asendustöö eest makstav tasu oleks olnud ülemäära kõrge. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhine maakohtu otsus poole esitatul ning on üllatuslik. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Kostja on selgitanud, et hageja soovis 1,5 mm kattekile paigaldamist, millega kostja nõustus. Hageja asus tegema kostja tööle põhjendamatuid etteheiteid, mille kinnituseks ei ole hageja erapooletut ekspertiisi teinud. Pooled lõpetasid sõlmitud töövõtulepingu kokkuleppel ja kostja tagastas kogu hagejalt tehtud töö eest saadud tasu. Maakohus ei ole kostja nimetatud väidet käsitlenud. Hageja ei ole kunagi väitnud, et kostja töö ebakvaliteetsuse tõttu tulnuks kostja paigaldatud kile eemaldada. Seega oli kostja töö tehtud kohaselt. Maakohus ei ole otsuses kostja eeltoodud argumente käsitlenud, mis on menetlusnormi rikkumine. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja poolt hagejale tasutud summat. Kui maakohus leidis, et kostja tegevus põhjustas hagejale kahju, tulnuks juba kostja poolt hagejale tasutud summat arvestada kui kahju osalist hüvitamist kostja poolt. Vastasel juhul on hageja kostja arvel alusetult rikastunud.
5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastusest nähtub selgelt, et lepiti kokku projektist erineva paksusega kattekile kihi mahutile paigaldamine (3 mm asemel 1,5 mm), millega hageja nõustus. Poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et töö puuduseks oli vee lekkimine kostja poolt paigaldatud kile ühenduskohtades, mida püüti parandada. Kostja ei ole töö puuduste ilmnemisel kordagi viidanud asjaolule, et kile lekkis, kuna oli liiga õhuke, see väide on esitatud alles kohtumenetluses. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija ei taganud kile paigaldamiseks vajalikke tingimusi ning et ta on juhtinud töö tegemise käigus sellele tellija tähelepanu. Kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud. 4 Kostja kinnitab kaebuses, et tema pakkus 1,5 mm paksuse kattekile paigaldamise, millega hageja nõustus. Seega ei ole antud juhul tegemist hageja juhisega. Samas oli kostjal töövõtjana kohustus kontrollida, kas selline lahendus on sobilik (

§ 641lg 3).

Kostja ei ole hagejale selgitanud ega ka tõendanud, et 1,5 mm kattekile ei olnud sobiv lahendus (vt ka Riigikohtu

1. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481). Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett põhjusel, et 1,5 mm paksune kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, mis põhjustas lekkeid. Nimetatud seisukoht on eksitav. Tehniliselt ei sõltu kile veekindlus selle paksusest. Samuti ei parane mahuti veekindlus, kui paigaldatakse eelnevalt vett mittepidav kile. Õhemat kile pakkus kostja, kuna paksemat kile on tehniliselt keeruline paigaldada nurkadesse (vt kostja vastusele lisatud joonis mahutist). Lekkiv kile jäi eemaldamata, kuivõrd sellega oleks kaasnenud lisakulu. Erinevate lekkivate kilekihtide lisamine ei oleks mahutit teinud veetihedaks, vaid paigaldada tuli veetihe kile. Kile paksus ei oma siinkohal tähendust. Asendustöö teostajal ei esinenud takistusi keevitustööde teostamisel. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt maakohus ei ole otsuses kostja poolt hagejale tasutud summat käsitlenud. Maakohus asus otsuses põhjendatult seisukohale, et kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud. Hageja kahjunõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Asendustöö maksumust hindas maakohus põhjendatuks RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendustel.
3. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kostja teostas Oru kooli tuletõrje veehoidlas pinnasekaitsekile paigaldus-keevitustööd. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja poolt paigaldatud kaitsekile ei olnud vettpidav, töö parandamine ei õnnestunud, leping on lõppenud ja kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud tasu 2146 eurot
4. märtsil
5. Hageja väidab, et ta taganes lepingust kostja poolse olulise lepingu rikkumise tõttu ja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja tugineb

§ 641lg 3 alusel kostja kontrolli- ja informatsioonikohustusele.

Kostja eitab lepingu rikkumist ja on seisukohal, et leping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja ei järginud kostjalt töö tellimisel projekti ja võttis ise riski, et õhem kile (1, 5 mm 3 mm asemel) ei taga mahuti veepidavust. Hageja soov peatöövõtjana oli projektilt säästa. Töö täitmist objektil raskendas ka hageja hoolimatu ettevalmistustöö, mistõttu oli takistatud kile servade keevitamine.

1. Menetluse käik maakohtus oli järgmine: -
2. märtsil 2020 esitas hageja hagiavalduse, mille maakohus võttis
3. märtsi 2020 määrusega menetlusse. -
4. mail 2020 esitas kostja hagivastuse, milles vaidles hagile vastu. - Maakohus arutas pooltega eelistungi pidamise aega, mille käigus kinnitasid pooled, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. -
5. detsembril 2020 kirjaliku menetluse määrusega andis maakohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja dokumentide esitamiseks ning määras samas määruses kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 5 - Pooled esitasid oma lõplikud seisukohad
6. detsembril 2020 ning hageja esitas
7. jaanuaril 2021 repliigi kostja seisukohtadele. - Maakohus tegi
8. jaanuaril 2021 otsuse, millega rahuldas hagi täielikult.
9. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus jätnud eelmenetluse täielikult läbi viimata (TsMS § 392) ning pooltele tõendamiskoormise selgitamata (TsMS § 230 lg 2). Maakohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks koos kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaga, mis ei ole kooskõlas TsMS § 237 lg-s 1 ja § 329 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga. Samas on maakohus otsuse p-s 16 heitnud kostjale ette oma väidete tõendamata jätmist. Kostja osales maakohtu menetluses ilma advokaadi või muu õigusteadmisteta esindajata. Maakohus oleks pidanud pooltega arutama vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (TsMS § 351). Ringkonnakohus märgib, et põhjendamiskohustuse rikkumine on ka see, kui maakohus on otsuses küll põhjendused esitanud, kuid ei ole täitnud menetluslikke eeldusi (näiteks asjaolude tuvastamiseks) selleks, et kohaseid põhjendusi saaks pooled esitada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 656, lk-d 1147 ja 1151). Põhjendamiskohustuse rikkumisena saab käsitleda ka olukorda, kui kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude suhtes (Riigikohtu
10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohus leiab, et eelmenetluse puudulikkuse tõttu on jäänud välja selgitamata olulised asjaolud, sh poolte kokkuleppe sõlmimisega seotud täpsed asjaolud, tehtud töö ebakvaliteetsuse põhjused kui ka lepingu lõppemisega seotud asjaolud ja võimalikud kokkulepped.
11. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja ka analüüsima kõiki tõendeid. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. (TsMS § 442 lg 8). Kostja vaidles hageja nõudele vastu mh põhjendustel, et kostjalt tellitud kaitsekile paksus 1,5 mm oli ebapiisav tagamaks veemahuti veekindlust ning et hageja ei taganud keevitustööde ajal sobivaid tingimusi. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks projekti, mille maakohus on jätnud tõendina hindamata. Maakohus ei ole andnud hinnangut poolte väidete osas, mis puudutavad kostja väiteid kile servade keevitamiseks sobivate tingimuste puudumise kohta. Maakohus leidis, et asjakohane ei ole kostja väide, et veemahuti veekindlus võidi saavutada AS ViaCon Eesti töödega seetõttu, et 1,5 mm kaitsekile paigaldati juba kostja poolt eelnevalt paigaldatud 1,5 mm kile peale. Millistele tõenditele tuginedes maakohus sellisele järeldusele jõudis, otsusest ei nähtu. Pooltel on selles osas vaidlus, kuid maakohus ei ole selgitanud pooltele kohustust oma väiteid tõendada.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud õigusliku ärakuulamise ja otsuse põhjendamiskohustuse põhimõtteid ning rikkumise ulatust arvestades ei saa asja apellatsioonimenetluses lõplikult lahendada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Uute tõendite kogumine ja esmane hindamine ringkonnakohtus piiraks poolte võimalust tõendite hindamist vaidlustada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus pooltega arutama õiguslikku olukorda ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, samuti selgitama pooltele nende tõendamiskoormist. Maakohus peab võtma seisukoha kokkulepitud lepingutingimuste osas, kas töö vastab lepingutingimustele (

§ 641

lg 1) ja kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud (

§ 647lg 1).

12. Kostja tugineb oma vastuväidetes hageja juhistele töö tegemisel. Kostja väidab mh ka seda, et kile õmblusi ei õnnestunud keevitada seepärast, et hageja tellijana ei taganud objekti kuivust. 6 Maakohus leidis, et kostja ei ole neid vastuväiteid usutavaks teinud ega tõendanud, et ta on töö tegemise käigus sellele hageja kui tellija tähelepanu pööranud.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest kui töövõtja juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on selgitanud, et juhise andmiseks

§ 641

lg 3 järgi saab pidada ka olukorda, kus tellija valib erinevate töövõtja pakutud variantide vahel. Samas kui tellija valib sellisel juhul variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest

§ 641

lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide välja pakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (tsiviilasi nr 2-16-16481/77 p 20). Selgituste andmise tõendamiskoormus on töövõtjal. Maakohus kostjale seda ei selgitanud. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist ning hinnata, kas praegusel juhul vabaneb kostja töövõtjana võimalikust vastutusest

§ 641lg 3 alusel.

Tellija juhiste kontrollikohustus ja informatsioonikohustused lasuvad töövõtjal tema eeldatava professionaalsuse tõttu ja seda eelkõige juhul, kui tellija on vastaval tegevusalal eriteadmisi mitteomav isik. Käesoleval juhul on tellijaks peatöövõtja ja kostja on töid teostanud alltöövõtu korras. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas nimetatud asjaolu võib avaldada mõju kostja kui töövõtja selgitamiskohustusele. Kostja saab tõendada, et hageja on antud tegevusalal eriteadmisi omav isik. 13. Kui asjas leiab tuvastamist, et töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja ei vabane vastutusest

§ 641

lg 3 alusel, oli hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ja mh lepingust taganeda (

§ 647lg 3).

Taganemisõiguse teostamise eelduste osas kehtivad

§ 116

-118 koos

§ 647sätestatud erisustega.

Maakohus nõustudes hageja seisukohaga, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, on jätnud nimetatud eeldused kontrollimata. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Lisaks sellele, et tegemist peab olema olulise lepingurikkumisega (

§ 116

lg 2), peab taganemisavaldus olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (

§ 118lg 1).

Lepingupool saab lepingust taganeda taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (

§ 188lg 1). Taganemisavaldus on ühepoolne tehing Ts

ÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab seega olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Konkludentne on seejuures selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115 p-d 12 ja 14). Maakohus taganemise eeldusi ei tuvastanud (seejuures ei võtnud maakohus seisukohta, kas tegemist võis olla konkludentse tahteavaldusega). Otsuses puudub selles osas tõendite analüüs (maakohus viitab üksnes poolte e-kirjavahetusele) ja hindamata on nii kostja

1. märtsi 2019 e- kiri hagejale kui ka kostja väide, et leping lõppes poolte kokkuleppel.
2. Maakohtul tuleb tuvastada lepingu lõppemise alus (sh kas leping lõppes hageja poolse lepingust taganemisega) ja poolte võimalikud kokkulepped lepingu lõpetamisel. Hageja kahju hüvitamise nõue võib olla välistatud, kui see oli lepingu lõpetamise kokkuleppe üheks tingimuseks. Kostja esindaja
3. veebruari 2020 e-kirjas hageja esindajale väidab kostja, et leping lõppes kostja poolse ülesütlemisega. Maakohus peab kostja seisukohta lepingu lõppemise aluse osas täpsustama. 7
4. Ringkonnakohus märgib, et nii kahju hüvitamise nõudmiseks kui ka lepingust taganemiseks peavad olema täidetud omad eeldused ja kahju hüvitamise nõude saab esitada ka siis, kui hageja on lepingust taganemise õiguse kaotanud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 p 27). Kui asjas ei leia tuvastamist, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, jääb kostjale ka võimalus tõendada, et rikkumine oli vabandatav

§ 103alusel.

1. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.
2. detsembri 2020 menetlusdokumendile on lisatud kostja esindaja e-kiri hageja esindajale, milles on vaidlustatud nii asendustöö tasu kui ka muude kulude suurus. Kostja märkis, et kõik hageja täiendavad kulud, mis tekkisid kostja tehtud töödest, olid hageja enda risk, kuivõrd hageja soovis projektis märgitust õhema kaitsekile paigaldamist. Maakohus ei ole neile kostja väidetele vastanud.
3. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kui hageja on tõendid kahju suuruse kohta esitanud ja kostja vaidleb kahju suurusele vastu, peab ta oma vastuväiteid tõendama, näiteks esitama tõendid tehtud kulutuste mittevajalikkuse või makstud tasu ülepaisutatuse kohta. Hageja (tellija) võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); tellijale (võlausaldajale) on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kahjuhüvitist võivad vähendada nii kahjustatud isiku saadav kasu (

§ 127

lg 5) kui ka tema enda osa kahju tekkimisel või suurenemisel (

§ 139

), samuti võib kahju hüvitist piirata kohus

§ 140lg 1 alusel. 18. Ts

MS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks