Obsah (6)

§ 68§ 249§ 109§ 108§ 118§ 175

3-21-1229 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1229 Määruse kuupäev 14. juuni 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.A. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 2.06.2021

) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse muu hulgas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse esitamisel tasutakse riigilõivu summas 15 eurot. 5.1. A.A. esitas kohtule taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kontrollides taotleja majanduslikku seisundit, tegi kohus kindlaks, et tal oli Viru Vanglas vanglasisene isikuarve ning igakuised laekumised. Taotleja edastas vangla kaudu kohtule menetlusabi taotluse 2.06.2021 (

§ 68lg 4).

Seega, arvestades § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, on taotleja majanduslikku seisundit kontrollitav periood 2.02.2021-1.06.

1. Sellel perioodil oli taotleja sissetulek kokku 435 eurot. Taotlejal olid tehtud ka väljamaksed kinnipidamis- ja vabanemisfondidesse ning tasud elektriseadmete kasutamise eest summas 312,09 eurot. Sellest tulenevalt on taotleja keskmine kahekuine sissetulek 3,05 eurot (s.o 435-312,09-116,8)/4x
2. Järelikult ei ole taotleja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot. 5.
3. Sellest tulenevalt rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab A.A.i esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. II
4. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud.

§ 249

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 3.06.2021 vaide Viru Vangla 2.06.2021 käskkirja nr 6-3/429-1 kehtetuks tunnistamiseks ning vaie on hetkel menetluses. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud. Esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõue, peatada vaidemenetluse ajaks 2.06.2021 käskkirja nr 6-3/429 täitmine, on lubatud. Seega, tegemist on formaalselt lubatud taotlusega. III 7.

§ 249

esimene lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguse kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.

249 lg 3 esimese lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastandavaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldustest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 7.

1. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla 2.06.2021 käskkirjaga nr 6-3/429-1, mille täitmise peatamist taotleja soovib, määrati taotlejale 2 3-21-1229 distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 9-ks ööpäevaks. Karistuse määramise põhjuseks oli asjaolu, et taotleja ei allunud vanglaametniku poolt antud korraldusele asuda tööle väidetavalt tervislikul põhjusel. Kohus märgib, et õiguskaitse taotluses on küll esitatud põhjendused selle kohta, et taotlejal esineb tugev tolmuallergia, mistõttu ei saanud ta teha majandustöid, kuid puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks just talle määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine oleks talle niivõrd kahjulik, et selle kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine oleks võimatu või tõsiselt raskendatud. Ilmselgelt ei pea taotleja silmas olukorda, kus distsiplinaarkaristuse täideviimise tagajärjel paigutatakse ta tolmusesse kambrisse jne. Seega, isegi siis, kui taotleja väide vastaks tõele, ei saaks taotlejale määratud karistuse täideviimine tekitada talle selliseid negatiivseid tagajärgi, mille hilisem heastamine oleks raskendatud. Muid eluliselt usutavaid või vastavate tõenditega kinnitatud väiteid selle kohta, et taotlejal oleks kartseris viibimine meditsiiniliselt vastunäidustatud, ei ole ta kohtule esitanud. Kohus selgitab, et juhul, kui vaidemenetluse lõpetamise ajaks viiakse taotlejale määratud distsiplinaarkaristus lõplikult täide, kuid muul põhjusel tunnistatakse 2.06.2021 käskkiri nr 6-3/429-1 kehtetuks, on taotlejal õigus pöörduda vangla poole kahjunõudega. 7.
2. Kohus märgib täiendavalt, et suhtub kriitiliselt ka vaide eduväljavaadetesse. Taotleja tervisekaardi väljavõttest on näha, et taotlejale olid tehtud 10.05.2021 muu hulgas tolmuallergia olemasolu väljaselgitamiseks vereanalüüs. 22.05.2021 tervisekaardis fikseeritud analüüsi tulemus näitab, et taotlejal ei esine tolmuallergiat. Lisatud on ka arsti kommentaar, et taotlejal ei ole tööle vastunäidustust. Selles valguses ei ole võimalik asuda seisukohale, et 2.05.2021 taotleja tööst keeldumine oleks olnud meditsiiniliselt põhjendatud, kuna tõendid seda ei kinnita. Järelikult oleks ta pidanud asuma tööle. See, et analüüsi tulemuse oote ajaks vabastati taotleja üheks nädalaks töökohustusest, ei ole antud juhul asjakohane asjaolu, kuna hiljem selgus, et taotlejal tolmuallergiat ei ole ja vanglaarst kinnitas tema töökohustust. 7.
3. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse rahuldamata. IV
4. Käesoleva määruse näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Seega, tulenevalt

§ 109

lg 2 , esineb kohtul menetluskulude jagamise kohustus.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vabastas taotleja menetlusabi andmisel esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. 9. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga A.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3