) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxx-aastane poeg, kes elab ema juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. 2 Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude
lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Veelgi enam: kostja on teatanud, et kui DNA-analüüsi tulemuste kohaselt osutub kostja hageja isaks, asub kostja alates DNA-analüüsi tulemuste saamise päevast tasuma hagejale igakuiselt elatist miinimummääras, kuid kostja sissetulek on vahepealse eriolukorra tõttu vähenenud ning kostjal ei ole võimalik enam miinimummääras elatist tasuda, vaid kostja saab tasuda hagejale elatist 200.00 eurot kuus (vt tl 43-43 pöördel). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane
Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Maksu- ja Tolliameti 13.11.2020 tõendist nähtuvalt töötab kostja xxx ja xxx OÜ-s ning kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (tl 88-90). Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. Kohtu kogutud tõenditest, sh pangakonto väljavõtetest, Maksu- ja Tolliameti tõenditest, Liiklusregistri väljavõttest (tl 61-82, tl 88-90, tl 102) nähtub, et kostjal on vara, mille arvel hagejale elatist tasuda. Kostja tugineb asjaolule, et tal puudub majanduslik võimekus hagejale taotletud summas elatise tasumiseks, kuna tema sissetulek on COVID-19 pandeemia tõttu vähenenud. Kostja on esitanud tõendina Maksu- ja Tolliameti 18.03.2021 maksuandmete tõendi, mille kohaselt on kostja tööandjateks jätkuvalt xxx ja xxx OÜ, kes teevad kostjale igakuiselt väljamakseid (tl 132-133). Kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund oleks halvenenud või tema töövõime oleks piiratud. Kostja on teinud ettepaneku elatise ja elatise võlgnevuse tasumiseks kokku summas 300.00 eurot kuus ning on 2021. aasta aprilli eest nimetatud summas elatist juba tasunud (tl 148 pöördel). Eelnevast nähtub samuti, et kostja on võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma. Kostja vaidleb hagile vastu muu hulgas põhjusel, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et suudab anda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus juhib tähelepanu, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on
lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära põhjusel, et hageja vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega. Kohus selgitab, et ainuüksi riikliku peretoetuse 3 maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada, vaid riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Antud juhul aga pole tõendatud muude asjaolude esinemine elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja on teatanud, et on menetluse kestel alates 01.12.2020 tasunud hagejale elatist 200.00 eurot kuus ning teinud ettepaneku elatise tasumiseks summas 300.00 eurot kuus alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.