1-20-1628/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2021 1-20-1628 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Toomas Piirma (isikukood 36804025232) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur Toomas Piirma RESOLUTSIOON Jätta Toomas Piirma kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
4. mai
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Toomas Piirma on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu
7. oktoobri 2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 329 järgi. Ta kannab alates
8. oktoobrist
9. a vangistust, mille pikkuseks on 9 kuud ja 18 päeva. Karistusaeg lõpeb
10. augustil
12. Viru Vangla esitas materjalid T. Piirma vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla ja prokuratuur T. Piirma tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta.
13. Maakohus leidis, et T. Piirma vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused T. Piirma vabastamiseks. Materiaalsed alused ei ole täidetud. T. Piirmal on hetkel kolm kehtivat karistust. Ta kannab esimest vangistust. Viimase kuriteo pani T. Piirma toime katseajal. Eeltoodust järeldas kohus, et kinnipeetav ei teinud peale eelmist karistust sellest järeldusi ega parandanud oma käitumist.
14. Ehkki T. Piirma käitumine vangistuses väärib tunnustust, peab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid arvestama kogumis. T. Piirma elukohaks oleks Tallinna kodutute öömaja. See elukoht mingilgi määral isiku resotsialiseerumist ei toeta. Päevasel ajal ei ole seal võimalik ka viibida, mis võib viia tegevusetuseni ning suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Lähedastest suhtleb T. Piirma pojaga telefonitsi. Hea on see, et T. Piirmal ei ole riigi ees märkimisväärselt suuri nõudeid, tal on lähedaste toetus ning võimalus asuda tööle, ent vabastamise välistab isiku varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja kinnipeetava isik. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusprobleemid. T. Piirmal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ka kriminaalhooldusel olles rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt, jättis tegemata ÜKT ega ilmunud registreerimisele.
15. Maakohus ei pidanud isiku retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid silmas pidades T. Piirma tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Veendumus puudus kohtul selleski, et järjekordne kriminaalhooldusele allutamine oleks tulemuslik. Kohtul puudus veendumus, et T. Piirma suudaks kaineks jääda ning tema lubadusi minna alkoholivastasele ravile pidas kohus paljasõnaliseks. Kriminaalhooldusel olles ei läinud T. Piirma ravile, ehkki tal olid selleks võimalused. See näitab, et kinnipeetav probleemi ei tunnista ega ole valmis sellega tegelema. Alkoholi tarvitamine viib uute kuritegude toimepanemiseni. Kohtu arvates andis T. Piirma lubadusi eesmärgiga tingimisi enne tähtaega vanglast vabaneda, sest varem ei ole ta midagi probleemi lahendamiseks teinud. Kohus oli veendumusel, et kinnipeetav võib taas hakata alkoholi kuritarvitama ning panna toime uue kuriteo. Reaalse vangistuse kandmine võib küll panna isiku oma käitumise üle järele mõtlema, ent ei taga tema edasist õiguskuulekat käitumist.
16. Riskihinnangu protsente kohus ei arvestanud, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Samuti ei arvestanud kohus prokuratuuri kirjaliku seisukohaga, kuna see on sisuliselt põhjendamata. MÄÄRUSKAEBUS
17. Määruskaebuses palub kaitsja maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega T. Piirma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
18. Kohus leidis kokkuvõtvalt, et T. Piirma retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus ning et kohtuistungil antud lubadused ei veena kohut isiku õiguskuulekas käitumises. Kohus ei uskunud, et T. Piirma suudab edaspidi kainet eluviisi harrastada. Alkoholivastasele ravile minemise lubadust pidas kohus paljasõnaliseks, kuivõrd T. Piirma ei ole varem seda teinud. Kaitsja märgib siiski, et kohtumääruses toodud asjaolud sellist järeldust tegelikult ei võimalda, sest neist ilmneb vaid kriminaalhooldaja arvamus, ent ilmselt on jäetud arvestamata hilisem sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine.
19. T. Piirma lähisuhtevõrgustikku kuuluvad vend ja poeg, kes on lubanud teda materiaalselt toetada. Kriminaalse taustaga isikud tema suhtlusringkonnas puuduvad. Kuriteo pani ta toime hädakaitsepiiride ületamisel, mistõttu ei saa järeldada tulevikus vägivaldsete kuritegude toimepanemist.
20. Nõustuda ei saa kohtu järeldustega selles, et T. Piirma ei võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. T. Piirma soovib ka peale vabanemist kuritegevusest ja alkoholist hoiduda. Samuti on ta lubanud läbida kriminaalhooldusega määratud sõltuvusravi. T. Piirma soovib täita kontrollnõudeid. T. Piirmat iseloomustavad positiivsed asjaolud, tema pingutused ning vajadused on jäetud arvestamata. T. Piirma on teinud kõik, et kuritegusid mitte enam toime panna: käitunud korralikult ning soovinud osa võtta sotsiaalprogrammidest. Alkoholikeeld tagab kontrolli ning rikkumise korral paigutatakse ta tagasi vanglasse. Kaitsja arvates tuleks T. Piirma käitumiskontrolli nõuetega vabastada ning suunata tema õiguskuulekat käitumist kriminaalhooldaja toel. 2