Obsah (8)

§ 55§ 28§ 27§ 203§ 47§ 152§ 2§ 13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebaja ületas kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega. Hiliseim kohtueelse menetluse dokumentidel põhinev kaebuse esitamise tähtaeg oleks olnud

1. märts
2. Kaebaja esitas kaebuse kohtule
3. septembril
4. Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu kaebaja ei saanud kaebust tähtaegselt esitada. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja tuginemist sellele, et tema poolt veebruaris 2019 oma esindajal O. Zakusilole saadetud kaebuse dokumendid ei jõudnud adressaadini ja läksid kaduma. Dokumentide väidetav kadumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistas kaebuse esitamist. Toimiku materjalidest võib järeldada, et märtsis 2019 oli kaebajale teada, et dokumendid ei jõudnud adressaadini. O. Zakusilo pöördus
5. märtsil 2019 Eesti Posti ja
6. märtsil 2019 vangla poole järelpärimisega kaduma läinud saadetise kohta. Kaebaja ei ole välja toonud põhjust, mis takistas tal koostada kaebus uuesti ja esitada kohtule, kui selgus dokumentide kadumine. O. Zakusilol kui kaebaja esindajal oli ülesanne seista kaebaja huvide eest ning tagada kaebaja teavitamine ja kaebuse uuesti esitamine esimesel võimalusel. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta ei olnud kaebetähtajast teadlik ning vastustaja otsused ei olnud talle arusaadavad. Kaebajal on pikaajaline kogemus halduskohtule kaebuste esitamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja esimese kaebuse kohtule
7. juunil 2014 ja sellest ajast kuni tänaseni on esitanud kokku 32 kaebust. Kohus on varasemas menetluses selgitanud kaebajale vene keelde tõlgitud määruses, milline on kaebetähtaeg kahju hüvitamise kaebuse esitamisel vangla vastu. Kaebaja väite lükkab ümber ka see, et veebruaris 2019 saatis kaebaja dokumendid kaebuse esitamise eesmärgil O. Zakusilole. Kaebaja korduvad taotlused riigi õigusabi saamiseks jäävad

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

Kohus jättis riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata

1. aprilli
2. a määrusega, mis on jõustunud. Kaebaja ei ole korduvates taotlustes välja toonud uusi asjaolusid. Tuginedes

§ 28

lg 2 ja § 88 koostoimele ei rahulda halduskohus kaebaja taotlust saada esitatud avaldustest ärakirju. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et menetlusosalisel puudub reeglina põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, kuna niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on võimalik enne dokumendi esitamist teha sellest endale ärakiri.

1. V. Viira esitas Tartu Ringkonnakohtule
2. septembril
3. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kohtunik ei vaadanud kaebust läbi ja ei viinud läbi menetlustoiminguid, millest tulenevalt on ära võetud võimalus ligipääsuks kohtule ja õiglasele 2 erapooletule menetlusele. Kohtunik rikkus kaebaja õigusi sellega, et ei teinud õigesti kindlaks vaidluse eset (ülerahvastatus) ning ei ennistanud kaebetähtaega, kuigi kaebaja esitas oma põhjendused. Ebaseaduslik on see, et kohtuniku väited tuginevad tema veendumusel ja soovil olukorda näha. Kuigi kaebaja ei teadnud tähtaegu, tegi ta juhuslikult kõik tähtaegselt. Ta saatis dokumendid oma esindajale O. Zakusilole selleks, et ta teeks ärakirjad ja saadaks kohtule, kuna vangla ärakirju ei tee. Kuid kiri O. Zakusilole läks kaduma. Halduskohus rikkus

§ 27

kõiki punkte kaebaja õiguste kohta ning kohtuniku keeldumine tähtaja ennistamisest on alusetu. Määruskaebuses palub kaebaja anda asi lahendamiseks halduskohtule teises koosseisus. Kaebaja jäeti ilma juriidilisest abist (advokaadist) vaatamata sellele, et kaebaja on juriidiliselt harimatu ja kohus peab tagama menetlusosaliste huvide kaitse. Määruskaebuses palub kaebaja anda juristi abi, kuna kohtul on kohustus aidata inimest, kellel pole juriidilist haridust. Kaebaja palub kontrollida halduskohtu kohtuniku ametisse sobivust ning anda teada, kuhu ta võib pöörduda kaebusega kohtuniku tegevuse ja tegevusetuse peale, kuna halduskohtu

1. augusti
2. a määrus tekitas talle vaimse ja füüsilise trauma. Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuse ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse ärakirjade saamist. Kaebajal endal puudub võimalus ärakirja teha. Vangla administratsioon ei võta vastu venekeelseid avaldusi, kuid kaebaja ei oska riigikeelt. Suuliselt ei saa pöörduda vangla poole, kuna kontaktisik ei lähe kaebaja juurde. Kaebaja soovib ringkonnakohtu otsust vene keeles. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus leiab, et V. Viira määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

7. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kaebuse menetlusse võtmise eelduseks on kaebuse tähtaegsus lähtudes

§ 47lg-st 2.

Enne kaebuse sisu täpsustamist tuvastas halduskohus, et kaebaja esitas kaebuse selleks seadusega ettenähtud tähtaega ületades.

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja ületamine üks menetluse lõpetamise alustest. Halduskohus ei pidanudki kaebaja esitatud kaebust sisuliselt läbi ega täpsustama kaebuse eset, kuna kaebus oli kohtu hinnangul esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades. 8. Tallinna Vangla tagastas 13. aprilli 2018. a ja 4. veebruari 2019. a otsustega kohtueelses menetluses kaebaja kahju hüvitamise taotlused läbi vaatamata.

§ 47

lg 2 alusel tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohustuslikku kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastustest hiliseima kätte

1. veebruaril
2. a. Seega viimane päev halduskohtule kaebuse esitamiseks oli
3. märts
4. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule
5. septembril 2019, st enam kui kuus kuud hiljem seadusega ette nähtud kaebuse esitamise tähtajast. Asjaoludest on selge, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvaid põhjuseid. Samuti ei sisalda määruskaebus uusi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kaalumiseks.
6. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et menetluse lõpetamiseks on

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

1. V. Viira on määruskaebuses esitanud taotluse riigi õigusabi (juristi) saamiseks ning seda taotlust käsitleb ringkonnakohus kui määruskaebust Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse resolutsiooni punkt 3 peale, millega jäeti korduvad taotlused riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kaebaja on korduvalt taotlenud riigi õigusabi saamist, kuid ei ole esitanud menetluse käigus uusi asjaolusid taotluse rahuldamise põhjendamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on

§ 55

lg 3 alusel õigesti jätnud läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse. Kaebaja on rõhutanud enda juriidilist harimatust, kuid 3 halduskohtumenetluses ei ole kaebaja juriidilised teadmised olulised.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus oma selgitustega igas menetlusstaadiumis menetlusosaliste huvide kaitse. Kaebajal on eelnev halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on iseseisvalt esitanud kaebuse ja määruskaebuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi ise ning ei vaja selleks juriidiliste teadmisetega esindaja abi. 11. Määruskaebus sisaldab emotsionaalseid väiteid halduskohtu kohtuniku ebakompetentsuse kohta, mida võib tõlgendada lugupidamatuse väljendamisena kohtu suhtes. Täiendavalt on kaebaja soovinud esitada kaebust kohtuniku tegevuse ja tegevusetuse peale ning taotlenud asja saatmist halduskohtule lahendamiseks teises koosseisus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

§ 28

lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret või võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuses halduskohtu kohtuniku kohta käivaid väiteid kohtuniku taandamise soovina käesolevas menetluses.

§ 13lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-e 23-

1. Kohtuniku taandamise avaldus tuleb TsMS § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada kaebaja
2. septembri
3. a määruskaebuses esitatud halduskohtu kohtuniku taandamise taotlust, vaid kaebaja peaks selle esitama halduskohtule. Kaebajal on võimalik esitada kohtuniku taandamise taotlus halduskohtule käesolevas menetluses juhul, kui kõrgema astme kohus saadab kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning menetlus jätkub halduskohtus. Käesoleval hetkel on menetlus halduskohtus lõppenud ning ringkonnakohus jätab menetluse lõpetamise vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse rahuldamata. Eelneva tõttu on kohtuasja menetlus, milles saaks taotleda halduskohtu kohtuniku taandamist, lõppenud.
4. V. Viira palub määruskaebuses, et talle saadetaks koopia halduskohtule esitatud kaebusest ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest, mille ta esitas ringkonnakohtule halduskohtu
5. augusti
6. a määruse peale. Ringkonnakohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt, millele viitas juba halduskohus
7. augusti
8. a määruse põhjendava osa p-s 17, ei tulene menetlusseadustikust isikule õigust saada koopiaid tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Ringkonnakohus jätab seetõttu esitatud taotluse rahuldamata.
9. Eeltoodu alusel jääb V. Viira määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
10. augusti
11. a määrus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata V. Viira taotluse halduskohtule esitatud kaebusest ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest koopia saamiseks. Käesolev määrus saata kaebajale vene keelde tõlgituna. (allkirjastatud digitaalselt) 4