Obsah (8)

§ 654§ 651§ 456§ 652§ 53§ 329§ 163§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13332

) §-s 49 sätestatud nõuetele. Kuigi maakohus edastas hagejate esindajale kohtuistungi salvestise, siis ei ole tema tehnilistel põhjustel saanud ise salvestisega tutvuda, kuna see ei avane.

1. Maakohus ei ole hagi osaliselt rahuldamata jättes järginud perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-te 1 ja 2 põhimõtet ega Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-69-13 väljendatud seisukohti. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.
2. Hagejad on hagiavalduses summas 250 eurot hageja kohta nõuet esitades arvestanud sellega, et lastetoetused laekuvad hagejate esindaja arveldusarvele. Seejuures ei ole hagejad kohustatud peretoetusi maha arvama. Samuti on arvestatud sellega, et hagejad veedavad kostjaga aega kahel korral nädala sees. Kostja läheb hagejatele lasteaeda järgi kella 17.30-18.00 vahel ning toob nad koju tagasi kell 20.00-20.
3. Samuti on hagejad kostjaga ühel päeval nädalavahetusel - kostja võtab nad kodust kell 10.00 ja toob koju kell 20.00-20.
4. Kokku veedab kostja hagejatega umbes 16 tundi nädalas. Hagejatele jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on maakohus leidnud, et lapsed veedavad isaga 12 päeva.
5. Hageja I kulu on 512,91 eurot kuus ja hageja II kulu 403,89 eurot kuus ehk kahe hageja kohta kokku 916,80 eurot kuus. Nimetatud summast lastetoetused maha arvates (lastetoetused kokku 177,54) jääb kulu 739,26 eurot kahe hageja peale kokku ehk 369,63 eurot hageja kohta. Ühe hageja kulu lapsevanemale on kuus 184,82 eurot.
6. Hagejad nõustuvad maakohtu poolt tuvastatud järgmiste kuludega: toidukulu 70 eurot; transpordikulu 30 eurot; sidekulu 50 eurot; tervishoiukulu 10 eurot; hügieenikulu 10 eurot; lasteaia kulu 0 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus. Hagejad ei nõustu 4 2-20-133326 maakohtu järeldustega eluasemekulu osas. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas on kujunenud summa 86 eurot kuus. Hagejad liigitavad eluaseme kulude alla eluaseme laenuga seotud kulu, ühe hageja osas 87,84 eurot kuus ja kommunaalmaksete kulu, ühe hageja osas 43,33 eurot kuus. Kokku peab eluasemega seotud kulu olema 131,17 eurot kuus.
7. Samuti ei nõustu hagejad maakohtu käsitlusega muude vältimatute kuludega seoses. Kohus luges muu kuluna põhjendatuks 50 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, mis osas ja mis kulutusi ei ole ta pidanud muudeks vältimatuteks püsikuludeks. Muud vältimatud kulud on hageja I osas 46,10 eurot ja hageja II osas 89,08 eurot.
8. Kohus on leidnud, et suurema lapse trennikulud ei ole tõendatud (tantsutrenn 28 eurot ja ujumistrenn 35 eurot). Maakohus ei juhtinud hagejate tähelepanu sellele, et hagejad peavad tõendeid esitama. Käesolevaks hetkeks on hagejate esindaja tasunud trennide eest kokku 88,32 eurot. Hagejad paluvad ringkonnakohtul vastu võtta kaebusele lisatud tõendid selle asjaolu tõendamiseks. Ühtlasi juhivad hagejad tähelepanu sellele, et kostja ei ole olnud vastu laste trennidele ja on väljendanud nõusolekut trennikulusid tasuda.
9. Hagejate viibimisel kostja juures kostjal täiendavaid kulutusi ei ole. Ta ei osta hagejatele riideid, mänguasju, jalatseid, ei tasu nende trennikulusid, ei käi nendega mängutubades jne. Kõik hagejate ülalpidamisega seotud põhikulud - kulud eluasemele, lasteaiale, trennidele, riietele, jalatsitele, toidule, kannab hagejate ema. Hagejate esindaja ei ole näinud ühtegi kostja tõendit, et tema oleks kohtuotsuses märgitud kulusid (juuksurile, kingitustele jne) kandnud.
10. Hagejad leiavad, et PKS § 102 lg 2 mõttes ei ole kostja juures sedavõrd lühiajaline viibimine põhjendatud aluseks elatusmiinimumist väiksema elatise välja mõistmiseks. Seda enam, et kõik püsikulud hagejatega seoses kannab hagejate ema. Hagejate esindaja teada ei ole kostjal hagejate tema juures viibimisel muid kulusid, kui minimaalne söögikulu kahel õhtul ja nädalavahetuse ühel päeval 2-3 toidukorra kulu (mida on arvesse võetud hagi esitamisel). Samuti on märgitud aeg sedavõrd lühiajaline, et ei ole võimalik rääkida arvestatavast elektritarbimisest või interneti/TV teenuse tarbimisest.
11. Hagejate esindajale jääb arusaamatuks, miks peab tema alla miinimummääras elatise nõude puhul põhjendama ja tõendama tekkivaid kulutusi ning samal ajal kostja ei pea tõendama, et tal ei ole võimalik rohkem töötasu teenida ja/või vähemate elamiskuludega elada. Tegemist on täiealise töövõimelise mehega. Hagejate poolt nõutav elatis kahe lapse peale kokku 500 eurot ei ole kostja sissetulekut arvestades tema jaoks ebamõistlikult koormav. Vastustaja seisukoht
12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise täiendavalt 68,82 euro ulatuses ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt mõlema hageja kasuks välja täiendavalt 68,82 eurot. Muuta tuleb maakohtu poolt määratud tsiviilasjas hinda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada. Samuti tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 5 2-20-133326 26. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kummagi hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise 116 eurot ületavas osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Maakohtu otsus on seega osas, milles maakohus rahuldas hagi igakuiselt hagejate kasuks 116 euro suuruse elatise välja mõistmiseks,

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

1. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt esitatud täiendavate tõendite osas. Kostja esitas lisana apellatsioonkaebuse vastusele täiendava tõendi (pangakonto väljavõtte elatise maksmise kohta
2. a jaanuaris) ja 21.04.2021 täiendava seisukoha koos täiendavate tõenditega (väljavõtted poolte vahelisest suhtlemisest).

§ 652

lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud pangakonto väljavõte kostja poolt elatise tasumise kohta on käesolevas asjas asjakohane ning seda ei ole saanud varem esitada, mistõttu võtab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud täiendava tõendi vastu. Seevastu ei ole aga põhjendatud kostja poolt 21.04.2021 täiendavale seisukoha lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmine. Ringkonnakohus ei ole andnud pooltele tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks ja kostja on need tõendid esitanud omaalgatuslikult vastusena hagejate 19.04.2021 päringule kohtuotsuse kuulutamise aja kohta. Selles päringus teatasid hagejad ühtlasi, et hagejad olid märtsikuus haiged ja hagejate ema kulud täiendavate tervishoiukulude tõttu suuremad ning taotlevad ringkonnakohtul selle asjaoluga arvestamist. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus tuleb tähelepanuta jätta. Hagejad ei ole maakohtu poolt tuvastatud tervishoiukulusid vaidlustanud, mille tõttu ei saa hagejad enam apellatsioonimenetluses tugineda sellele, et need kulud on teistsugused. Pealegi on tegemist ajutise ravikulude suuruse muutumisega. Kuna hagejate sellekohast seisukohta ringkonnakohus arvestada ei saa, puudub alus ka kostja vastuväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite arvestamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja poolt 21.04.2021 esitatud täiendavad tõendid vastu võtmata. 28. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis hagejate taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis Harju Maakohtu 17.11.2020 kohtuistungi salvestust osas, milles see hagejate väitel on ebaõigesti koostatud. Hagejate poolt apellatsioonkaebuses viidatud lausetele ei ole kohtuistungi protokollis kajastatud hagejate esindaja vastuseid seetõttu, et hagejate esindaja ei esitanudki mingeid vastuväiteid. Kostja esindaja lausele „pooled allkirjastasid eile suhtluskorra, lapsed hakkavad viibima 1 öö isa juures“ vastas hagejate esindaja „jah“. Seega on hagejate esindaja nõustunud kostja väitega suhtlemise korra kokkuleppe sõlmimise kohta. Kostja väitele, et „mina veedan lastega koos aega 13 päeval kuus“ hagejate esindaja vastuväiteid ei esitanud. Samuti on põhjendamatu hagejate väide, et lauset „üle nädalavahetuse lapsed viibivad isaga“ ei ole istungil keegi öelnud. Sellise sisuga lause ütles kostja lepinguline esindaja istungi 16. minutil. Seega vastab maakohtu 17.11.2020 kohtuistungi protokoll selle salvestisele.

§ 53

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda protokolli parandamist, mitte selle täiendamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud hagejate taotluse istungiprotokolli parandamiseks rahuldamata. Alusetu on hagejate etteheide maakohtule, et kohus oleks pidanud hagejate esindajale selgitama seisukohtade esitamise õigust kohtuistungil. Hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungile eelnevalt esitanud maakohtule mitmeid kirjalikke seisukohti, millest ringkonnakohus järeldab, et õigus seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks 6 2-20-133326 ka istungil on hagejate seaduslikule esindajale olnud teada. Seejuures on ta ka kohtuistungil vaielnud vastu kostja seisukohtadele seoses hagejate kuludega.

1. Hagejate väitel on maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis hagejate 23.11.2020 menetlusdokumendi tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja on põhjendatult jätnud nimetatud dokumendi tähelepanuta. Maakohus andis 17.11.2020 kohtuistungil pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks, mitte täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus teatas, et kui pooled kompromissi ei sõlmi, teeb kohus otsuse. Kohtuistungile eelnevalt andis maakohus pooltele võimaluse seisukohtade ja tõendite esitamiseks, selgitades seejuures tõendamiskoormust. Maakohus selgitas 01.10.2020 pooltele, et miinimummäärast väiksema elatise välja mõistmine on väga erandlik ja neid asjaolusid peab tõendama kostja. Samuti andis kohus 01.10.2020 pooltele võimaluse esitada tõendid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta hiljemalt 16.10.
2. Ehkki maakohus selgesõnaliselt ei andnud pooltele teada, millal kohus eelmenetluse lõpetab, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist menetlusnormi rikkumisega, kuna eelmenetluse lõppemine nähtub sellest, et kohus määras kohtuistungi, mitte korraldava istungi. Kohus arutas istungil asja sisuliselt ning seejuures ei avaldanud hagejad, et soovivad veel mingeid asjaolusid või tõendeid esitada. Arvestades seda, et kohus andis kohtuistungile eelnevalt pooltele võimaluse tõendeid esitada ja täitis selgitamiskohustust, ei olnud kohtul seda vajalik enam istungil või sellele järgnevalt teha.

§ 329

lg 1 kohaselt saab kohus hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet menetleda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul oleks hagejate täiendava menetlusdokumendi arvestamine põhjustanud menetluse viibimise. Kohus teatas kohtuistungil, et kompromissi sõlmimata jäämisel teeb kohus otsuse, mistõttu oleks hagejate täiendavate seisukohtade ja tõendite menetlemine toonud kaasa otsuse tegemise edasilükkamise. Eeltoodust tulenevalt ei olnud menetlusosalistel enam võimalik uusi menetlusdokumente ega tõendeid kohtuistungi järgselt esitada ning maakohus jättis need põhjendatult tähelepanuta.

1. Kuna maakohus hagejate 23.11.2020 menetlusdokumenti arvesse ei võtnud, lähtus kohus hagiavalduses märgitud kuludest, milleks on hageja I osas 498 eurot ja hageja II osas 398 eurot. Selline lähenemine ei ole kolleegiumi hinnangul õige. Maakohus jättis tähelepanuta, et 12.11.2020 esitasid hagejad täpsustava seisukoha, mille kohaselt on hagejate ülalpidamise igakuised vajadused 510,81 eurot. Hagejad märkisid selles menetlusdokumendis, et nimetatud summast lastetoetused maha arvates (lastetoetused kokku 177,54) jääb kulu 844,08 eurot kahe lapse peale kokku ehk 422,04 eurot hageja kohta (kostja kanda on sellest ühe lapse kohta 211,02 eurot kuus). Nimetatud summadest oleks pidanud maakohus lähtuma.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, kui hindas hagejate ülalpidamise vajaduse ulatuse väiksemaks kui hagejate poolt esile toodud vajaduste ulatus ühes kuus. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 22; Riigikohtu 25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Käesolevas asjas paluvad hagejad kostjalt välja mõista miinimummäärast väiksema elatise. Seetõttu tuleb üldjuhul kohaldada samuti eeltoodud põhimõtteid. Hagejad lähtuvad kuludest, mis on väiksemad kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis (sellest on maha arvatud peretoetused ja kostja poolt vahetult 7 2-20-133326 hagejate ülalpidamisega tekkivad kulud). Sellises olukorras peaks hindama hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust juhul, kui kostjal on tekkinud omakorda täiendavalt hagejate vahetu ülalpidamisega kulud, mis koos hagejate ema poolt kantavate kuludega ületab kahekordset miinimumelatist. Riigikohus on selgitanud, et pooltel on vajalik tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus, kui last peavad vahetult ülal mõlemad vanemad ning lapse vajadused kokku ületavad märgitud miinimumi (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selline olukord ei esine ja kolleegium põhjendab seda järgnevalt. 31.
3. Kõigepealt vajab selgitamist hagejate kostja juures igakuiselt viibimise aeg. Maakohus leidis, et hagejad viibivad 12 päeva kuus kostja juures. Hagejad ei ole sellega nõus ja märgivad, et maakohtu põhjendustest ei nähtu, mille alusel maakohus sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohus nõustub hagejate etteheitega. Hagejad on seisukohal, et hagejad viibivad kostja juures umbes 16 tundi nädalas. Nimelt läheb kostja hagejatele esmaspäeval ja teisipäeval lasteaeda järgi kella 17.30-18.00 vahel ning toob nad koju kell 20.00-20.
4. Samuti on hagejate väitel nad kostjaga ühel päeval nädalavahetusel - kostja võtab hagejad kodust kell 10.00 ja toob koju kell 20.00-20.
5. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid väitis maakohtu istungil, et tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest lisandub 1 öö. Sellele ei ole omakorda hagejad vastu vaielnud. Samuti lisas kostja istungil, et hagejad viibivad tema juures 13-l päeval. Nimetatust on maakohus teinud ebaõige järelduse, et hagejad viibivad kostja juures 12 päeva tervikuna. Kui lähtuda vaidluse all mitteolevatest tundide arvust ja kostja väidetud ühest lisanduvast ööst, ei saa hagejad kuidagi kostja juures viibida 12 tervet päeva (ööpäeva), vaid 27-28 tundi nädalas, s.o ligikaudu 4,5 ööpäeva kuus. 31.
6. Hagejate väitel kannab kostja üksnes toidukulu ajal, mil hagejad on kostja juures. Vaidlustamata asjaoludel on ühe hageja toidukulu vajadus 70 eurot kuus. Samas on hagejad lähtunud toidukulu osas sellest, kui palju aega on hagejad emaga (arvestades, et hagejate poolt märgitud toidukulu moodustub 22 päeva eest – vt hagiavalduse 12.11.2020 täienduse lk 2 viimane lõik). Seega moodustub 70 eurot 22 päeva eest (ühe päeva keskmine kulu on 3,18 eurot). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et hagejad viibivad kostja juures 4,5 ööpäeva kuus. Kostja kannab seega selle aja eest ühe lapse ülalpidamise kulusid kokku 14,31 eurot. Kostja ei ole esile toonud, mis ulatuses ta kannab muid kulusid. Seega moodustab ühe hageja ülalpidamiseks vajalik kulu ühes kuus kokku 525,12 eurot, mis ei ületa kahekordset miinimumelatise määra ja seetõttu ei ole vajalik hagejate vajadusi hinnata, veel vähem neid tõendada. Riigikohus on leidnud, et lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui hageja on soovinud kostjalt välja mõista miinimumelatise, kuid kohus soovib lähtudes PKS § 102 lõikest 2 välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 216-118651). Selliseid asjaolusid, mis annaksid PKS § 102 lõikest 2 tulenevalt aluse hagejate poolt esile toodud vajaduste ulatusest väiksema elatise välja mõistmiseks, ei ole käesolevas asjas esile toodud, mistõttu puudus maakohtul ka sellest tulenevalt vajadus asuda hindama hagejate vajaduste suurust. Seaduses sätestatud miinimumelatise määrast väiksemate vajaduste tuvastamise eesmärgiks on see, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu 9.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Eelnevat arvestades puudub ringkonnakohtu arvates kohtul vajadus asuda hageja vajadusi hindama ka olukorras, kus hageja tugineb sellele, et nende vajadused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis, kuid kohus ei tuvasta PKS § 102 lõikes 2 sätestatud asjaolusid. Sellises olukorras tuleb arvestada hagejate poolt esile toodud vajaduste suurusega. Kohus saanuks hagejate põhjendatud kulude suurust vähendada antud juhul üksnes siis, kui kostja oleks tõendanud, et tegelikud kulud on väiksemad. Seda kostja teinud ei ole. 8 2-20-133326
7. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata hagejate väidetele seoses hagejate eluaseme ja muude püsikulude põhjendatuse kohta ning ringkonnakohus leiab, et ka hagejate täiendavad tõendid hagejate ema poolt kulude kandmise kohta ei ole käesolevas asjas asjakohased ja taotlus nende vastu võtmiseks tuleb rahuldamata jätta ning tõendid jätta vastu võtmata.
8. Kostja kanda jääva osana on hagejad maakohtus esile toonud 211,02 eurot hageja kohta, kuid ringkonnakohus saab lähtuda hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiksemast summast, milleks on 184,82 eurot.
9. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesolevas asjas alus kostjalt väiksema, kui 184,82 euro suuruse elatise väljamõistmiseks ning põhjendatud ei ole kostjalt hagejate kasuks välja mõista nimetatud summast suuremat elatist. Hagejate väitel on eelduslikult tegemist hagejate ülalpidamiseks vajaliku summaga, mistõttu suurema summa välja mõistmine kostjalt ei vastaks PKS § 99 lõikes 1 sätestatud põhimõttele. Väiksema elatise, kui 184,82 euro välja mõistmiseks puudub alus seetõttu, et tegemist on hagejate ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mille puhul on juba arvesse võetud hagejate viibimist kostja juures ning kostja ei ole tõendanud, et kulud on väiksemad. Hagejad on esile toonud, et kostja juures olles kannab kostja üksnes toidukulu. Teistsuguste kulude kandmist ei ole kostja maakohtus esile toonud. Maakohus oleks pidanud märkama, et hagejad arvestasid toidukulu üksnes osas, mida kannab hagejate ema kui hagejad on ema juures. Sellises olukorras arvestada kostja poolt kandmisele kuuluvatest kuludest veelkord maha kulud lähtudes kostja juures viibitud ajast, on ebaõiglane hagejate ema suhtes, kes peab selliselt kandma suuremat kulu kui kostja. See ei vastaks põhimõttele, et eelduslikult kannavad mõlemad vanemad võrdse osa laste ülalpidamiskuludest. Võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid ei ole käesolevas asjas esile toodud.
10. Maakohtu menetluskulude jaotuse muutumist hagide suuremas ulatuses rahuldamine kaasa ei too, kuna maakohtus ei ole kumbki pool taotlenud menetluskulude vastaspoole kanda jätmist. Kostja oli maakohtus nõus sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejad oma seisukohta ei väljendanud. Küll aga on ringkonnakohtus pooled soovinud menetluskulude vastaspoole kanda jätmist. Hagejad esitasid apellatsioonkaebused kostjalt igakuise elatise suuremas ulatuses välja mõistmiseks (250 eurot), kui seda tegi maakohus (116 eurot). Seega soovisid hagejad täiendavalt 134 euro suuruse elatise välja mõistmist. Ringkonnakohus rahuldab hagid täiendavalt 68,82 euro ulatuses. Seega on tegemist apellatsioonkaebuste rahuldamisega 51% ulatuses. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel seetõttu jätta poolte endi kanda.

36. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas märkinud tsiviilasja hinnaks 2x2628 eurot. Maakohus on ekslikult arvestanud mõlema hagi hinna elatise miinimummäära järgi, jättes arvesse võtmata, et hagejad nõudsid elatist kumbki 250 eurot kuus. Seega oleks õige olnud mõlema hagi hind 2250 eurot (= 250 × 9).

§ 137

lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagide hinda ja määrab mõlema hagi hinnaks 2250 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 9