KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-4918 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M. I. hagi D. I. ja S. I. vastu

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. D. ja S. on M. I. lapsed. Viru Maakohtu 08.01.
2. a otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti M. I.lt D. I. ja S. I. kasuks välja alates 08.12.
3. a igakuise elatusrahana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamääras, so käesoleval ajal kahele lapsele kokku 584 eurot kuus.
4. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis D. I. ülalpidamiseks 150 eurot kuus ja S. I. ülalpidamiseks 150 eurot kuus.
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
6. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
7. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
8. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused.
9. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 12.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

1. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töötus. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja.
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102lg 2 2.

ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

15.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

1. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 08.01.
2. a tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse (õigeksvõtuotsus) jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
2. Eesti Töötukassa 08.10.
3. a otsusega nr XXXXX on hageja M. I.le määratud töövõimetoetus 8,4873 eurot päevas, hagejal on osaline töövõime. Töövõimetoetuse maksmise perioodiks on 01.10.
4. a kuni 08.10.
5. a. 3
6. Kohus möönab, et töökoha puudumine mõjutab nii vanema varalist seisundit ja arvestades hetkelist riigis valitsevat ajutist olukorda tema võimalusi tööturul kui selle kaudu ülalpidamisvõimet ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele.
7. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 150 eurole kuus, kahele lapsele kokku 300 eurot. Hageja pangaväljavõtte kohaselt on hagejale Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetust (sh koolituse stipendium, sõidukulu, karjäärinõustamise SMT)
8. a aprillist kuni
9. a märts kokku 2 265,88 eurot.
10. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 21.

Hageja igakuine sissetulek ei ole tema töötasu, vaid töövõimetoetus kuus 254,61 eurot (neto, oktoobrist

1. a). 08.01.
2. a rahuldati elatise nõue õigeksvõtuotsusega. Kuna tsiviilasjas (xxx) tunnistas kostja esitatud nõuet siis ei ole menetlusosalised esitanud andmeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 01.10.
3. a kuni 31.03.
4. a tehtud hagejale väljamakseid 1 300 eurot (töötuskindlustushüvitis, kuus ca 216,66 eurot). Swedbank AS teate kohaselt omab M. I. blokeeritud arvelduskontot xxxxxxx, mille jääk on 6,89 eurot, kontol on broneering 55,04 eurot kaardi kuutasudest. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt ei kuulu hagejale kinnisvara/korteromandit. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub hagejale 2 sõidukit: • Volkswagen Golf registreerimisnumber xxxxxx (esmane registreerimise kuupäev 1997). Hageja on sõiduki omandanud 11.10.
5. a. • Opel Omega registreerimisnumber xxxxxx (esmane registreerimise kuupäev 1996). Hageja on nimetatud sõiduki omandanud 26.08.
6. a ja kasutajaks on märgitud kostjate seaduslik esindaja A. G. Sõidukitele on seatud keelumärge.
7. Maksu – ja Tolliameti andmetel on kostjate seaduslikule esindajale A. G.le tehtud perioodil 01.10.
8. a kuni 31.03.
9. a väljamakseid 1 618,35 eurot (sh palgatulu 447,83 eurot, 1 116 eurot töötukindlustushüvitis, 54,52 eurot ajutise töövõime hüvitis, kuus ca 269,72 eurot). Swedbank AS teate kohaselt omab A. G. arvelduskontot nr xxxxxxx; limiidikontot nr xxxxxxx, mille jääk on -702,38 eurot ja limiidikontot nr xxxxxxx. TÖR andmetel töötab A. G. alates 03.03.2021 ripsmetehnikuna xxx xxx. Maanteeameti liiklusregistri andmetel A. G.le sõidukeid ei kuulu. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt kuulub A. G.le alates 19.02.
10. a xxx linnas korteriomand xxx xx-xx ja alates 12.01.
11. a korteriomand xxx xx-xx.
12. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse kostjatele määratud toetusi. Hageja leiab, et osaliselt on laste vajadused kaetud ka riiklike toetustega. Hageja on seisukohal, et kui arvestada mõlema vanema võrdset panust ja riiklikuid peretoetuseid kokku, 4 peaks kostjate ülalpidamiseks laste ema igakuiselt kulutama ligi 700 eurot. Hageja märgib, et see ei ole reaalne.
13. Esitatud tõendite kohaselt on hageja ja kostjate seadusliku esindaja sissetulekud ja varaline seisund enam-vähem võrdsed. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvestades vanemate võrdset panust siis peaks kostjate esindaja samuti kummagi lapse ülalpidamiseks panustama kuus 584 eurot ilma peretoetuseta. Arvestades vanema sissetulekut, tuleb märkida, et reaalselt ei ole vanemal võimalik laste vajaduseks kulutada kuus 584 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse reaalseid vajadusi ja lapsevanema varalist seisundit ja võimalusi.
14. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 09.06.
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, punkt 28.2)
16. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Peretoetused on mõeldud lapse kulude katmiseks, leevendab see vanemate koormust nende kandmisel ning kuna vanemate osa kulude kandmisel peaks olema võrdne, peaks ka toetustest saadav abi selles osas olema võrdselt jaotatud. Kohus arvestab käesoleval juhul nii hageja ülalpidamisvõimet ning alaealiste laste huve ning leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud. Igakuine elatis ühele lapsele tuleb arvutada lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust ja peretoetustest.
17. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja sissetuleku vähenemist ehk mõjuvat põhjust

§ 102lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla sätestatud miinimummäära.

1. Riigikohus on leidnud, et ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, punkt 12). Hageja sissetuleksuks on kuus ca 269,72 eurot töötuskindlustushüvitis. 08.01.
4. a otsusega on hagejalt välja mõistetus elatis seadusega kehtestatud miinimummääras mis moodustab käesoleval aastas 292 eurot lapse kohta kahele lapsele 584 eurot kuus. Hageja sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär on hageja jaoks liiga kõrge. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hagejal puudub kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 5
5. Mõistlik ei ole kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul toime tulla.
6. Kohus selgitab, et isegi töökoha ning sissetuleku puudumine ei vabasta automaatselt vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
7. Kohus möönab, et hetkeline valitsev olukord riigis võib raskendada töökoha leidmist, kuid ei ole kindlasti takistuseks ja piiranguteks töökoha valikute tegemisel. Hagejale on määratud osaline töövõime.
8. Riigikohus on oma 06.12.
9. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, punkt 15; nr 3-2-1-6913, punkt 18). Eeltoodust tulenevalt peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erineva (vastavalt vanema majanduslikule võimekusele).

1. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on kostjate vanuses laste ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 206 eurot kuus.
2. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M. I.lt välja elatise tütre D. I. ülalpidamiseks igakuiselt 180 eurot ja tütre S. I. ülalpidamiseks igakuiselt 180 eurot alates hagi esitamisest ja kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 6
5. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7