KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra
imägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4741 Tsiviilasi A.A. kinnistamisavaldus 18431202150 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
- märtsi
- a määrus nr 273492021 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindaja Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.A. (isikukood XXX) kinnistamisasjas nr RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi
- märtsi
- a määrus nr 273492021 muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta A.A. kanda. Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. 1 Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
- A.A. (avaldaja) ja B.B. esitasid
- märtsil 2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (avaldus), milles palusid teha kinnistusraamatu registriossa nr X kantud kinnisasja (asukoht XXX ) suhtes kinnistusraamatus järgnevad muudatused: Kustutada teisest jaost senine kanne ühisomanike kohta; korteriomandi omanikuna sisse kanda A.A. (avaldaja).
- Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis
- märtsi
- a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt kuulus vaidlusalune kinnisasi
- augustil 2017 surnud C.C. pärandvara hulka. Kinnisasja omanikena olid teise jakku sisse kantud C.C. pärijad ühisomanikud B.B. ja D.D. . Kinnistusosakonnale esitati vaidlusaluse kinnisasja notariaalselt tõestatud müügileping, mille poolteks olid müüjana B.B. ja ostjana A.A. . Teist ühisomanikku D.D. it lepingu pooleks ei olnud, tema käsutustehingut kinnistusosakonnale ei esitatud, mis oli aga asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4, § 68 lg 1 ja § 641 järgi nõutav. Kinnistamisavaldusele lisati Viru Maakohtu
- septembri
- a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-10210, mille resolutsiooni punktis 3 määras kohus C.C. ¼ pärandi hooldajaks B.B. i ja resolutsiooni punktis 7 jäeti rahuldamata pärandvara võõrandamise nõue. Määruses selgitas maakohus mh, et pärandi võõrandamise nõude rahuldamiseks on alust, kui välja on selgitatud D.D. i võimalik surma aeg ning seejärel tema pärijad või nende puudumine. Eeltoodut materjalidest ei nähtunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Avaldaja palub
- märtsi
- a määruskaebuses kohtunikuabi kandemääruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudusid alused kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks. Viru Maakohtu määrusega määrati B.B. C.C. ¼ pärandi hooldajaks, kuna D.D. i kohta puudusid mistahes andmed, teada polnud tema viibimiskoht, kontaktid ega ka see, kas ta oli elus või mitte. Täidetud olid pärimisseaduse (
) § 112 lg 7 eeldused, mistõttu sai pärandi hooldaja kohtu nõusolekut küsimata pärandvara müüa. Pärandvara inventuur on läbi viidud ning rahasumma, mis vastas D.D. i mõttelisele osale pärandvara ühisusest, hoiustatakse. Vale kandemääruse tegemisega tekitati kahju korteriühistule, kuivõrd korteril on võlg ühistu ees, mis igakuiselt kasvab.
- Kohtunikuabi jättis
- märtsi
- a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Viru Maakohtu kohtunikule.
- Viru Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Asja materjalidest nähtuvalt esitati kinnistusosakonnale kandemääruse aluseks olev notariaalselt tõestatud müügileping (lepingudokument), kus puuduvad kinnisasja ühe ühisomaniku (D.D. i) tahteavaldused asja võõrandamiseks ja selle omandi üleandmiseks. Ühisomanikku ei ole tehingusse ei kaasatud. Kohtunikuabi viited AÕS § 70 lg-le 4, § 68 lg-le 1 ja §-le 641 on seega asjakohased, kuivõrd ühisomandit saab käsutada üksnes tervikuna ning ühisomandi käsutamine eeldab kõikide ühisomanike poolset käsutust. Asjaolud, et teise ühisomaniku asukoht ja kontaktandmed ei olnud müüjale ja ostjale teada, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja avaldaja soovitud kannete tegemiseks. 7.
- Avaldaja on tuginenud
§ 112
lg-le 7, mis näeb mh ette, et kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
§ 112
lg 4 esimese lause kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Sama lõike teise lause järgi ei ole hooldajal õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. 7.2. Avaldaja leiab, et kuivõrd pärandi hoiumeetmete rakendamisest oli kandeavalduse esitamise aja seisuga möödas rohkem kui kuus kuud, sai pärandvara hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning seda ilma kohtu loata. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja seisukoht ekslik.
§ 112
lg 7 teisel lause sõnastusest võib tõepoolest jääda mulje, et hooldaja võiks käsutada kinnisasja kohtu loata. Selline tõlgendus ei oleks siiski kooskõlas pärimisseaduse pärandvara valitsemise regulatsiooni mõttega. Ainuvõimalik on vaid selline
§ 112
lg 7 tõlgendus, mille kohaselt ei kuulu kohaldamisele lg 4 esimene lause, mis näeb ette, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvaraga seonduvate kulude katmiseks.
§ 112
lg 7 viimane lause ei laiene
§ 112
lg 4 viimasele lausele ning ei kaota ära hooldaja kohustust küsida pärandvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamisel kohtu luba. Kui hooldaja soovib pärandvara müüa ning pärandvara hulka kuulub kinnisasi, on
§ 112lg 7 alusel müügiks seega vajalik kohtu luba.
Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks käesoleval juhul sellise loa andnud. 7.
- Eelmärgitut arvestades on kohtunikuabi põhjendatult otsustanud jätta avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
- Kuna määruskaebust ei rahuldata, jääavad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna avaldaja on asjas ainus menetlusosaline, puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
- TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Andra
imägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest