Obsah (9)

§ 177§ 172§ 465§ 657§ 654§ 651§ 466§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-20-18609 Tsiviilasi ARKAA

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

4.

1. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. 4.
2. Määruse jõustumisel edastada see Tartu Maakohtu registriosakonnale korteriühistute registris kande parandamiseks, millega kustutatakse korteriühistu Valga Pikk 20 juhatuse liikmete kohta
3. oktoobril 2020 kinnitatud muutmiskanne.
4. Jätta määruskaebemenetluse kulud korteriühistu Valga Pikk 20 kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
5. ARKAADIA HALDUSE AS (avaldaja) esitas
6. detsembril 2020 avalduse Valga Pikk 20 korteriühistu (puudutatud isik; edaspidi korteriühistu)
7. septembri 2020 üldkoosoleku ja kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja registrikande parandamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldajale kuulus Pikk tn 20, Valga linn hoones mitteeluruum.
8. septembril 2020 toimusid korteriomanike üldkoosolekud, mille kokku kutsumise korda rikuti avaldaja hinnangul oluliselt, seejuures rikuti üheaegselt mitut seaduse nõuet ning avaldaja otsuseid heaks ei kiitnud. Koosolekutel tehtud otsused olid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt tühised. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Tartu Maakohus rahuldas
10. aprilli 2021 määrusega avalduse ning tunnistas, et korteriühistu
11. septembri 2020 üldkoosoleku ja
12. septembri 2020 kordusüldkoosoleku otsused olid tühised. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt oli menetluskulude poolte endi kanda jätmine antud asjas õiglane. 2 MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti

§ 172

lg-t 1 ning rikkus oluliselt

§ 465

lg 2 p-i 8.

§ 172

lg 1 kohaldamine on kohtu diskretsioonotsus, mis peab

§ 465lg 2 p 8 kohaselt olema põhjendatud.

Maakohus jättis menetluskulusid jaotades olulised asjaolud kaalumata ning ei põhjendanud ega selgitanud, miks oli praeguses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vajaduse kohtusse pöördumiseks tingis korteriühistu tegevus, kes eiras korteriomanike üldkoosolekute kokku kutsumisel seaduses sätestatud nõudeid. Ilma kohtuvaidluseta ei saanud avaldaja oma õigusi kaitsta. Kuna asja lahendamisel tuvastas maakohus avalduse põhjendatuse ja rahuldas avaldaja põhinõude, olnuks õiglane jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18 ja 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). Seega tuli menetluskulude poolte endi kanda jätmist maakohtul täiendavalt põhjendada, tuues esile üldjuhust erineva menetluskulude jaotuse tinginud asjaolud. Selliseid asjaolusid ei esinenud. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tuleb

§ 172lg 1 teise lause alusel jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätmist. Maakohus ei ole õigusnormide kohaldamisega eksinud. Kuivõrd asjas tehti lahend avaldaja kasuks, oli menetluskulude osaliselt avaldaja kanda jätmine

§ 172

lg 1 esimese lause järgi põhjendatud.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule õiguse jaotada menetluskulud vastavalt sellele, kuidas asjaolusid arvestades tundub õiglane. Riigikohtu lahendite puhul tuleb silmas pidada, et Riigikohus ei ole seadusandja, vaid ainult seaduse tõlgendaja. Põhiseaduse §-st 146 tulenevalt peab kohus õiguse mõistmisel lähtuma eelkõige kehtivast seadusandlusest, mitte Riigikohtu seisukohtadest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 6. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

7. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult TMS § 172 lg 1 teise lause tähelepanuta ning menetluskulud tuleb jätta korteriühistu kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja poolt määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud.

§ 172

lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel. Õige on ka avaldaja viide, et diskretsiooniotsus peab

§ 465lg 2 p 8 kohaselt 3 olema põhjendatud.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud ning rikkunud seadusest tulenevat põhjendamiskohustust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda põhjendades seda õiglusega. On tõsi, et menetluskulude jaotamisel peaks peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel olema just õigluse põhimõte ning eeltoodust tuleb kohtul lähtuda (Riigikohtu 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-87-14, p 29), ent õiglus kui selline ei saa olla põhjendus omaette. Määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb esitada põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Praegusel juhul on maakohus jätnud menetluskulude jaotuse täielikult põhjendamata ning järelduseni jõudmist pole võimalik jälgida. Seega pole määrus menetluskulude jaotuse osas ringkonnakohtule ka kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt ei vasta maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele.

8. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine pole ka õiglane. Vastuseks korteriühistule märgib ringkonnakohus esmalt, et

§ 172

lg 1 esimest lauset, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, tuleks vaadata eelkõige selliste hagita menetluste kontekstis, kus peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd käesolevas asjas on menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu, pole tuginemine

§ 172lg 1 esimesele lausele hetkel asjakohane.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul kohaldada

§ 172lg 1 teist lauset.

Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ka on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuses toodud seisukoht, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu

1. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Maakohus tuvastas korteriühistu üldkoosoleku ja kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse ning avaldaja saavutas avaldusega taotletud eesmärgi. Seetõttu on põhjendatud väita, et kohtulahend on tehtud korteriühistu kahjuks. Maakohus ei põhjendanud, miks kohus pidas õiglaseks mitte jätta menetluskulusid avaldaja vastaspoole ehk korteriühistu kanda.
2. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.

10. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi jätta korteriühistu kanda.

Tulenevalt

§ 174lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.

Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse, määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4