← Eesti

1-19-11/300

Obsah (5)§ 182§ 175§ 40§ 1542§ 187

1-19-11 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-11 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Vaidlust

§ 182

lg 5 alusel hüvitada OÜ-le Vilsandi Lammas lepingulise kaitsja kulud summas 960,50+300=1260,50 eurot. Maakohus märkis, et avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei puuduta süüdistatavaid Robin Kovaljovi ja Imbi Lampi. Nende osas avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlus jätkub. Seega puudub vajadus ja alus R. Kovaljovi ja I. Lambi kaitsjate kulude hüvitamise otsustamiseks. Kolmas isik V.K on menetlusse kaasatud, sest Pärnu Maakohtu 21.12.

  1. a määrusega nr 1-1510649 on arestitud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks V.K`u (ik 38408314214) kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 eurot, millega on koormatud OÜ Vilsandi Lammas kuuluv kinnistu Ninavärava, Atla küla, Lümanda vald registriosanumbriga 684534, katastritunnus 44001:001:0068 ja OÜ Vilsandi Lammas kuuluv hoonestusõigus Ninavärava, Atla küla, Lümanda vald registriosa numbriga 4011434, katastritunnus 44001:001:0068 ning seati hüpoteegile Eesti Vabariigi kasuks täielik käsutamise keelumärge. Märgitust järeldub, et kolmas isik ei oma puutumust avalik-õigusliku nõudeavaldusega. Kolmas isik on menetlusse kaastatud, kuna tema vara on arestitud, mistõttu esineb kriminaalasjas võimalus, et võidakse teha tema vara puudutav otsustus. Seega käesolevas menetlusetapis puudub vajadus ja alus kolmanda isiku valitud esindaja kulude hüvitamise otsustamiseks seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega. Käesolevas kriminaalasjas on Pärnu Maakohtu 21.12.
  2. a määrusega nr 1-15-10649 19.11.
  3. a määrusega nr 1-15-9660, 18.11.
  4. a määrusega nr 1-15-9665 ning 17.11.
  5. a määrusega nr 1-15-9633 kohaldatud areste ning seatud kohtulikke hüpoteeke konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Süüdistatav Vilsandi Lammas OÜ kaitsja on 06.05.
  6. a kohtule esitatud avalduses märkinud, et käesolevas kriminaalasjas ja olukorras on ilmselge, et vara arestimise ainsaks eesmärgiks on kannatanu avalik-õigusliku nõude tagamine. Vastasel korral oleks riigil süüdistatava vastu kaks nõuet, esimene 17.11.2015 nimetatud on ära tarvitatud kriminaaltulu ja sellele lisaks siis veel avalik-õiguslik nõue. Kannatanu nõude tagasivõtmise tõttu oleks aga äärmiselt kummaline kui arest ja seega riigi võimalik konfiskeerimise nõue jääks püsima. Kaitsja leiab, et avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleks jätta läbi vaatamata ning seetõttu ka tühistada vara arestimine. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et prokuröril tuleb esitada seisukoht käesolevas kriminaalasjas kohaldatud kriminaalmenetluse tagamise vahendite jätkuva kohaldamise vajalikkuse osas. Prokuröril tuleb kohtule selgitada, kas ta peab vajalikus menetluse tagamise vahendite edasist kohaldamist või on võimalik need tühistada. Määruskaebus
  7. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse V.K esindaja Armand Reinmaa, kes palub maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

§ 175

lg 1 p 1 ja § 182 lg 5 alusel riigituludest välja mõistmata V.K valitud esindaja kulu ning teha uus lahend, millega mõista riigituludest välja V.K valitud esindaja kulu. Kaebuse esitaja märgib, et Raimo Lõbu, Margo Berensi ja Vilsandi Lammas OÜ lepingulise kaitsja kulud mõistis maakohus 17.05.2021 määruses välja. Seejuures Vilsandi Lammas OÜ menetluskulude suuruse ja väljamõistmise otsustamisel tugines maakohus oma 23.11.2020 määrusele ning Vilsandi Lammas OÜ poolt esitatud menetluskulude nimekirjadele. Kolmas isik 3

(6)1-19-11 on seisukohal, et samad kaalutlused on asjakohased ka kolmanda isiku suhtes ning maakohus pidi 17.05.2021 määruses

§ 182

lg 5 järgi riigituludest välja mõistma ka kolmanda isiku valitud esindaja menetluskulud, mis on seotud avalik-õigusliku nõudega. Kolmanda isiku menetluskulud oli võimalik samamoodi kindlaks määrata kolmanda isiku menetluskulud nimekirjade ja kohtu 23.11.2020 määruse põhjal. Kolmas isik on algusest peale osalenud kriminaalasja (sh avalik-õigusliku nõude) menetluses, kohus on küsinud kolmandalt isikult seisukohti, kolmas isik on esitanud seisukohti, osalenud istungitel jms. Maakohtul oli võimalik juhinduda samuti 23.11.2020 määrusest, kus kohus oli varasemalt leidnud, et riigituludest tuleb hüvitada kolmanda isiku valitud esindaja kulu summas 2460 eurot. Lisaks esitas kolmas isik 06.05.2021 menetluskulude taotluse, mille kohus sai ja pidi samuti aluseks võtma. Maakohus oleks pidanud määrama kindlaks, mis osa kolmanda isiku poolt kantud menetluskuludest on seotud avalik-õigusliku nõude menetlemisega ning selle järgi mõistma

§ 182lg 5 alusel riigituludest välja kolmanda isiku valitud esindaja kulu.

Ebaõige on maakohtu 17.05.2021 määruses esitatud põhjendus, et kuna kolmas isik on menetlusse kaasatud tema vara arestimise tõttu, siis võidakse teha tema vara puudutav otsus ning vajadus ja alus tema kulude hüvitamise otsustamiseks seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega. Kolmas isik on käesolevas kriminaalmenetluses ainult põhjusel, et 21.12.2015 kohtumäärusega arestis kohus konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku kasuks OÜ-le Vilsandi Lammas kuuluvale kinnistule ja hoonestusõigusele seatud hüpoteegi ning seadis Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegile käsutamise keelumärke. Kolmas isik esitas määrusele määruskaebuse, mis jäi rahuldamata. Eelnevalt 17.11.2015 kohtumääruse alusel oli seatud käsutamise keelumärge OÜ-le Vilsandi Lammas kuuluvatele kinnisasjadele (kinnisasi ja hoonestusõigus). Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et 17.11.2015 ja 21.12.2015 määruste tegemise ajal ei eksisteerinud kriminaalmenetluses sellist asja nagu avalik-õiguslik nõue. Samas käesolevas kriminaalasjas on asjaolusid arvestades ilmselge, et vara arestimise ainsaks eesmärgiks on kannatanu ehk riigi avalik-õigusliku nõude tagamine. Väidetav kriminaaltulu ongi see mida kannatanu avalik-õigusliku nõudega tahab saada. Vastsel juhul oleks riigil olnud OÜ Vilsandi Lammas vastu sama summa osas topeltnõue, s.o sama nõude esitaja (riik), samas suuruses ja samadel alustel arvutatud nõuded – 17.11.2015 ja 21.12.2015 määrustes nimetatud ära tarvitatud kriminaaltulu ja lisaks PRIA avalik-õiguslik nõue. Muutunud seadusandluse ja asjaolude tõttu on selge, et täna käib jutt samast nõudest – väidetav kriminaaltulu ongi see, mida kannatanu avalikõigusliku nõudega tahab saada. Vastupidine tähendaks, et sama summat nõutaks OÜ-lt Vilsandi Lammas topelt, mis ei saa aga õiguspärane olla. Eeltoodud põhjendustel esitasid Vilsandi Lammas OÜ ja kolmas isik 06.05.2021 taotlused varade arestimise tühistamiseks. Kokkuvõtlikult kuna 17.11.2015 ja 21.12.2015 määruste aluseks oli sama riigi nõue (seonduvalt toetustaotlusega nr 310011741061), millest riik nüüd loobus (maakohtu 17.05.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2), siis ei ole OÜ Vilsandi Lammas ja kolmanda isiku vara aresti all hoidmine enam põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kolmanda isiku kriminaalasja menetluses hoidmine enam põhjendatud. Eelneva arvestamata jätmise tõttu on maakohus jõudnud 17.05.2021 määruses ebaõige järelduseni, et kolmanda isiku vara arestimise tõttu ei ole avalik-õigusliku nõude menetlemisega seotud menetluskulu väljamõistmine põhjendatud. Kolmas isik kordab, et vara arestimise aluseks oleva kriminaaltulu ja avalik-õigusliku nõude puhul tegemist on sama nõudega, millest riik loobus ja mille kohus jättis läbi vaatamata. Maakohus pidi 17.05.2021 määruses vastavalt

§ 175lg 1 p-le 1 ja § 182 lg-le 5 määrama kindlaks ja välja mõistma kolmanda isiku menetluskulud. 4

(6)1-19-11 Menetlus ringkonnakohtus
  1. 16.06.
  2. a esitas määruskaebusele omapoolse seisukoha prokurör, kes palub jätta V.Ku esindaja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Prokuratuur on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud kolmanda isiku õiguseid jättes tegemata lepingulisele esindajale menetluskulude väljamõistmise otsustuse. Nimelt on V.K kriminaalasjas tunnistatud 22.12.
  3. a kolmandaks isikuks seoses OÜ Vilsandi Lammas süüdistusega seoses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetustaotlusega nr
  4. Menetluses on kolmanda isiku varana konfiskeerimise tagamiseks arestitud OÜ Vilsandi Lammas kinnisasjale seatud hüpoteek. Samal päeval on V.Kule allkirja vastu määrust tutvustatud. Alates sellest ajast teab V.K, et tema vara arestimine ei ole seotud mitte kannatanu nõudega, vaid riigi konfiskeerimisnõudega. Pärnu Maakohtule 04.06.
  5. a nr 1-11/18/67-2 esitatud täiendatud avalik-õiguslikus nõudes ei ole V.K vastu kannatanu ühtegi nõuet esitanud. Tulenevalt selles ei sõltu V.K menetlusseisund ega varale seatud arest toetustaotluses nr 310011741061 nõudest loobumisest.

§ 40

² lg 2 alusel otsustab kohus lõpliku lahendiga kolmanda isiku vara konfiskeerimise küsimuse. Erinevalt määruskaebuses toodust, et kolmas isik on menetlusosaline seoses avalik-õigusliku nõudeavaldusega märgib prokurör, et kolmandal isikul saab tekkida seoses kannatanu nõudega alles siis, kui ta on avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitud poolena. Kannatanu kolmandat isikut poolena märkinud pole. Seega ei saa kolmandal isikul tekkida ettekujutust, et ta on avalikõigusliku nõudeavalduse pooleks ega selles, et tal saaks tekkida õigus nõuda kannatanu nõudest loobumisel menetluskulusid, mis oleks seotud avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega. Kohtuistungitel osalemise ja menetlusega üldisemalt seotud kulude osas võtab kohus seisukoha menetluse lõpus. See, mis mahus soovib kolmas isik osaleda kohtuistungitel, on tema enda valik ja õigus, sest erinevalt süüdistatavatest, ei ole kolmanda isiku osavõtt kohtuistungitest kohustuslik. Ilmselgelt osalevad kõik menetlusosalised kõikide menetluslike küsimuste lahendamise juures, sh ka nende juures, mis neid otseselt ei puuduta, kuid neil ei teki õigust nõuda kohtult menetluskulude väljaarvutamist menetluse keskel nõude loobumisel, kui nad ei ole nõude pool. Määruskaebuses on ekslikult võrdsustatud kriminaaltulu avalik-õigusliku nõudega. Kriminaaltulu on laiem mõiste, kui avalik-õiguslik nõue, sest konfiskeerimine ega konfiskeerimise asendamine ei ole käsitletav avalik-õigusliku rahalise kohustusena, vaid on karistusõiguslik mõjutusvahend. 17.05.

  1. a määrusega lahendas maakohus üksnes avalik-õiguslikust nõudeavaldusest osalise loobumisega seotud küsimusi, kuid ei teinud ühtki lõplikku otsustust OÜ Vilsandi Lammas süüdistuse osas, millega seostub kolmas isik. Maakohtu määrus ei puuduta vara konfiskeerimise tagamiseks seatud aresti, seega ei pidanud maakohus määrama kindlaks kolmanda isiku menetluskulusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja matrjalidega, leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
  3. Maakohus on oma määruses toonud välja, et V.K on menetlusse kaastatud, kuna Pärnu Maakohtu 21.12.
  4. a määrusega nr 1-15-10649 on arestitud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks V.K kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 eurot, millega on koormatud OÜ Vilsandi Lammas kuuluv kinnistu Ninavärava, Atla küla, Lümanda vald registriosanumbriga 684534, katastritunnus 44001:001:0068 ja OÜ Vilsandi Lammas kuuluv hoonestusõigus Ninavärava, Atla küla, Lümanda vald registriosa numbriga 4011434, katastritunnus 44001:001:0068 ning seati hüpoteegile Eesti Vabariigi kasuks täielik käsutamise keelumärge. 5

(6)1-19-11 Kolmas isik on menetlusse kaastatud, kuna tema vara on arestitud, mistõttu esineb kriminaalasjas võimalus, et võidakse teha tema vara puudutav otsustus. Sellist maakohtu järeldust ka esitatud määruskaebuses ei vaidlustata. Märkida tuleb, et nimetatud vara on endiselt arestitud. Sellest tulenevalt saab pidada põhjendatuks ka maakohtu järeldust sellest, et kriminaalasjas esineb võimalus, et võidakse teha kolmanda isiku vara puudutav otsustus, millest tulenevalt võetakse seisukoht isikul tekkinud menetluskulude osas lõpplahendis, kuivõrd ka vara konfiskeerimise küsimus otsustatakse lõpliku lahendiga ning seda ei ole tehtud vaidlustatud määrusega. Kriminaalasjas esitatud avalik-õiguslikus nõudeavalduses on märgitud, keda loeb vastavalt

§ 1542

p-le 2 ja tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele PRIA kriminaalasjas nr 15221000135 isikuteks, kelle vastu nõudeavaldus esitatakse. Nende hulgas ei ole märgitud V.Kut, mistõttu tuleb nõustuda maakohtu ja ka prokuröri poolt avaldatuga selles, et kolmas isik ei oma puutumust avalik-õigusliku nõudeavaldusega. Seega ei ole ka põhjendatud võtta seisukohta kolmandal isikul tekkinud menetluskulude osas olukorras, kus maakohus võttis vastu osalise loobumise avalikõiguslikust nõudeavaldusest. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et käesolevas menetlusetapis puudub vajadus ja alus kolmanda isiku valitud esindaja kulude hüvitamise otsustamiseks seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega, kuivõrd kolmas isik ei oma puutumust avalik-õigusliku nõudeavaldusega. Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebuses toodu sellest, et väidetav kriminaaltulu ongi see, mida kannatanu avalik-õigusliku nõudega saada tahab. Siinkohal on asjakohane viidata prokuratuuri poolt märgitud Riigikohtu lahendis nr 1-18-5732 selgitatule, et konfiskeerimine ja selle asendamine (KarS §-d 83-84) on karistusõiguslikud mõjutusvahendid. Avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul on tegemist n-ö mittekaristusõigusliku rahalise kohustusega, mis muidu määratakse kindlaks haldusmenetluses. 10. Asjakohatu on määruskaebuse väide sellest, et tegelikkuses tuleks kolmanda isiku vara aresti alt vabastada, kuivõrd maakohus ei lahendanud vaidlustatud määrusega vara aresti alt vabastamise küsimust, seega ei ole selline väide ka aluseks maakohtu määrust menetluskulude väljamõistmise osas tühistada. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 17.05.

  1. a määruse muutmata ja V.Ku esindaja Armand Reinmaa esitatud määruskaebuse rahuldamata.
  2. 17.06.
  3. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule V.Ku lepingulise esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt 280 eurot (2 h 48 minutit) (tunnihinnaks 100 eurot). Taotluse kohaselt on taotluses märgitud aeg 2 h ja 48 min kulunud esindajal määruskaebuse koostamiseks. Kuna määruskaebust ei rahuldata, siis puudub

§ 187

lg 1 kohaselt alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt.

§ 175

lg 1 p 1 sätestab, on kriminaalmenetluse kulude hulka võimalik arvestada vaid valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu. Tasu mõistlikkuse hindamisel arvestatakse muu hulgas seda, mis ulatuses on kaebaja argumendid põhjendatud, samuti õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda ja osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt nt RKKK nr 1-18-5023/12, p 31). Ringkonnakohus peab mõistlikuks esindaja tunnihinda. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd sisulisi põhjendusi on määruskaebuses esitanud vähem kui kahel leheküljel, on põhjendatud kaebuse koostamise eest tasu hüvitamine 2 tunni ulatuses. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et mõistlikuks valitud kaitsja õigusabi osutamisega tekkinud menetluskuluks saab lugeda 200 eurot. Vastav summa tuleb arvata

§ 187lg 2 alusel menetluskulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.