lg 5 alusel hüvitada OÜ-le Vilsandi Lammas lepingulise kaitsja kulud summas 960,50+300=1260,50 eurot. Maakohus märkis, et avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei puuduta süüdistatavaid Robin Kovaljovi ja Imbi Lampi. Nende osas avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlus jätkub. Seega puudub vajadus ja alus R. Kovaljovi ja I. Lambi kaitsjate kulude hüvitamise otsustamiseks. Kolmas isik V.K on menetlusse kaasatud, sest Pärnu Maakohtu 21.12.
lg 1 p 1 ja § 182 lg 5 alusel riigituludest välja mõistmata V.K valitud esindaja kulu ning teha uus lahend, millega mõista riigituludest välja V.K valitud esindaja kulu. Kaebuse esitaja märgib, et Raimo Lõbu, Margo Berensi ja Vilsandi Lammas OÜ lepingulise kaitsja kulud mõistis maakohus 17.05.2021 määruses välja. Seejuures Vilsandi Lammas OÜ menetluskulude suuruse ja väljamõistmise otsustamisel tugines maakohus oma 23.11.2020 määrusele ning Vilsandi Lammas OÜ poolt esitatud menetluskulude nimekirjadele. Kolmas isik 3
lg 5 järgi riigituludest välja mõistma ka kolmanda isiku valitud esindaja menetluskulud, mis on seotud avalik-õigusliku nõudega. Kolmanda isiku menetluskulud oli võimalik samamoodi kindlaks määrata kolmanda isiku menetluskulud nimekirjade ja kohtu 23.11.2020 määruse põhjal. Kolmas isik on algusest peale osalenud kriminaalasja (sh avalik-õigusliku nõude) menetluses, kohus on küsinud kolmandalt isikult seisukohti, kolmas isik on esitanud seisukohti, osalenud istungitel jms. Maakohtul oli võimalik juhinduda samuti 23.11.2020 määrusest, kus kohus oli varasemalt leidnud, et riigituludest tuleb hüvitada kolmanda isiku valitud esindaja kulu summas 2460 eurot. Lisaks esitas kolmas isik 06.05.2021 menetluskulude taotluse, mille kohus sai ja pidi samuti aluseks võtma. Maakohus oleks pidanud määrama kindlaks, mis osa kolmanda isiku poolt kantud menetluskuludest on seotud avalik-õigusliku nõude menetlemisega ning selle järgi mõistma
Ebaõige on maakohtu 17.05.2021 määruses esitatud põhjendus, et kuna kolmas isik on menetlusse kaasatud tema vara arestimise tõttu, siis võidakse teha tema vara puudutav otsus ning vajadus ja alus tema kulude hüvitamise otsustamiseks seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega. Kolmas isik on käesolevas kriminaalmenetluses ainult põhjusel, et 21.12.2015 kohtumäärusega arestis kohus konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku kasuks OÜ-le Vilsandi Lammas kuuluvale kinnistule ja hoonestusõigusele seatud hüpoteegi ning seadis Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegile käsutamise keelumärke. Kolmas isik esitas määrusele määruskaebuse, mis jäi rahuldamata. Eelnevalt 17.11.2015 kohtumääruse alusel oli seatud käsutamise keelumärge OÜ-le Vilsandi Lammas kuuluvatele kinnisasjadele (kinnisasi ja hoonestusõigus). Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et 17.11.2015 ja 21.12.2015 määruste tegemise ajal ei eksisteerinud kriminaalmenetluses sellist asja nagu avalik-õiguslik nõue. Samas käesolevas kriminaalasjas on asjaolusid arvestades ilmselge, et vara arestimise ainsaks eesmärgiks on kannatanu ehk riigi avalik-õigusliku nõude tagamine. Väidetav kriminaaltulu ongi see mida kannatanu avalik-õigusliku nõudega tahab saada. Vastsel juhul oleks riigil olnud OÜ Vilsandi Lammas vastu sama summa osas topeltnõue, s.o sama nõude esitaja (riik), samas suuruses ja samadel alustel arvutatud nõuded – 17.11.2015 ja 21.12.2015 määrustes nimetatud ära tarvitatud kriminaaltulu ja lisaks PRIA avalik-õiguslik nõue. Muutunud seadusandluse ja asjaolude tõttu on selge, et täna käib jutt samast nõudest – väidetav kriminaaltulu ongi see, mida kannatanu avalikõigusliku nõudega tahab saada. Vastupidine tähendaks, et sama summat nõutaks OÜ-lt Vilsandi Lammas topelt, mis ei saa aga õiguspärane olla. Eeltoodud põhjendustel esitasid Vilsandi Lammas OÜ ja kolmas isik 06.05.2021 taotlused varade arestimise tühistamiseks. Kokkuvõtlikult kuna 17.11.2015 ja 21.12.2015 määruste aluseks oli sama riigi nõue (seonduvalt toetustaotlusega nr 310011741061), millest riik nüüd loobus (maakohtu 17.05.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2), siis ei ole OÜ Vilsandi Lammas ja kolmanda isiku vara aresti all hoidmine enam põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kolmanda isiku kriminaalasja menetluses hoidmine enam põhjendatud. Eelneva arvestamata jätmise tõttu on maakohus jõudnud 17.05.2021 määruses ebaõige järelduseni, et kolmanda isiku vara arestimise tõttu ei ole avalik-õigusliku nõude menetlemisega seotud menetluskulu väljamõistmine põhjendatud. Kolmas isik kordab, et vara arestimise aluseks oleva kriminaaltulu ja avalik-õigusliku nõude puhul tegemist on sama nõudega, millest riik loobus ja mille kohus jättis läbi vaatamata. Maakohus pidi 17.05.2021 määruses vastavalt
² lg 2 alusel otsustab kohus lõpliku lahendiga kolmanda isiku vara konfiskeerimise küsimuse. Erinevalt määruskaebuses toodust, et kolmas isik on menetlusosaline seoses avalik-õigusliku nõudeavaldusega märgib prokurör, et kolmandal isikul saab tekkida seoses kannatanu nõudega alles siis, kui ta on avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitud poolena. Kannatanu kolmandat isikut poolena märkinud pole. Seega ei saa kolmandal isikul tekkida ettekujutust, et ta on avalikõigusliku nõudeavalduse pooleks ega selles, et tal saaks tekkida õigus nõuda kannatanu nõudest loobumisel menetluskulusid, mis oleks seotud avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega. Kohtuistungitel osalemise ja menetlusega üldisemalt seotud kulude osas võtab kohus seisukoha menetluse lõpus. See, mis mahus soovib kolmas isik osaleda kohtuistungitel, on tema enda valik ja õigus, sest erinevalt süüdistatavatest, ei ole kolmanda isiku osavõtt kohtuistungitest kohustuslik. Ilmselgelt osalevad kõik menetlusosalised kõikide menetluslike küsimuste lahendamise juures, sh ka nende juures, mis neid otseselt ei puuduta, kuid neil ei teki õigust nõuda kohtult menetluskulude väljaarvutamist menetluse keskel nõude loobumisel, kui nad ei ole nõude pool. Määruskaebuses on ekslikult võrdsustatud kriminaaltulu avalik-õigusliku nõudega. Kriminaaltulu on laiem mõiste, kui avalik-õiguslik nõue, sest konfiskeerimine ega konfiskeerimise asendamine ei ole käsitletav avalik-õigusliku rahalise kohustusena, vaid on karistusõiguslik mõjutusvahend. 17.05.
p-le 2 ja tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele PRIA kriminaalasjas nr 15221000135 isikuteks, kelle vastu nõudeavaldus esitatakse. Nende hulgas ei ole märgitud V.Kut, mistõttu tuleb nõustuda maakohtu ja ka prokuröri poolt avaldatuga selles, et kolmas isik ei oma puutumust avalik-õigusliku nõudeavaldusega. Seega ei ole ka põhjendatud võtta seisukohta kolmandal isikul tekkinud menetluskulude osas olukorras, kus maakohus võttis vastu osalise loobumise avalikõiguslikust nõudeavaldusest. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et käesolevas menetlusetapis puudub vajadus ja alus kolmanda isiku valitud esindaja kulude hüvitamise otsustamiseks seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega, kuivõrd kolmas isik ei oma puutumust avalik-õigusliku nõudeavaldusega. Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebuses toodu sellest, et väidetav kriminaaltulu ongi see, mida kannatanu avalik-õigusliku nõudega saada tahab. Siinkohal on asjakohane viidata prokuratuuri poolt märgitud Riigikohtu lahendis nr 1-18-5732 selgitatule, et konfiskeerimine ja selle asendamine (KarS §-d 83-84) on karistusõiguslikud mõjutusvahendid. Avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul on tegemist n-ö mittekaristusõigusliku rahalise kohustusega, mis muidu määratakse kindlaks haldusmenetluses. 10. Asjakohatu on määruskaebuse väide sellest, et tegelikkuses tuleks kolmanda isiku vara aresti alt vabastada, kuivõrd maakohus ei lahendanud vaidlustatud määrusega vara aresti alt vabastamise küsimust, seega ei ole selline väide ka aluseks maakohtu määrust menetluskulude väljamõistmise osas tühistada. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 17.05.
lg 1 kohaselt alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt.
lg 1 p 1 sätestab, on kriminaalmenetluse kulude hulka võimalik arvestada vaid valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu. Tasu mõistlikkuse hindamisel arvestatakse muu hulgas seda, mis ulatuses on kaebaja argumendid põhjendatud, samuti õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda ja osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt nt RKKK nr 1-18-5023/12, p 31). Ringkonnakohus peab mõistlikuks esindaja tunnihinda. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd sisulisi põhjendusi on määruskaebuses esitanud vähem kui kahel leheküljel, on põhjendatud kaebuse koostamise eest tasu hüvitamine 2 tunni ulatuses. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et mõistlikuks valitud kaitsja õigusabi osutamisega tekkinud menetluskuluks saab lugeda 200 eurot. Vastav summa tuleb arvata
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.