) § 95 lg 4 p-dest 8 ja 9 lähtudes (otsuses on ilmselgelt ekslikult märgitud lg 4 asemel lg 1) riigihanke I osa hankemenetlusest. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Ühispakkujad AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ esitasid hankijale hankepassid, milles kinnitasid nende puhul hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolude puudumist. ATG Bussipark OÜ on äriregistris registreeritud 03.09.2020 ehk üks nädal enne hankemenetluse alustamist ning tal puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Ka AS ATKO Bussiliinid kinnitas hankepassis muu hulgas, et tal puuduvad varasemad lepingurikkumised, mille raames on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid. Kui lähtuda hankepassis esitatud tekstist, siis kinnitas AS ATKO Bussiliinid lisaks seda, et varasemates lepingutes ei ole alandatud hinda, kahju hüvitatud ega makstud leppetrahvi. Samuti kinnitas AS ATKO Bussiliinid, et ta ei ole hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid ega jätnud sellist teavet esitamata. Hankijale teadaolevalt ei vasta eeltoodud kinnitused tõele ning ta esitas AS-le ATKO Bussiliinid täpsustavad küsimused. AS ATKO Bussiliinid jäi täpsustavatele küsimustele vastamisel oma vastuse juurde, kinnitades samas talle esitatud leppetrahvi nõudeid, mis sisuliselt tähendab, et hankepassis esitatud informatsioon ei ole tõene. 2) Majandustegevuse Registrist ilmneb, et AS-le ATKO Bussiliinid on asjassepuutuval perioodil tehtud kokku 15 ettekirjutust. Eeltoodu viitab üheselt, et AS ATKO Bussiliinid poolne avaliku teenindamise lepingu täitmine ei ole korrektne ja lepingukohane. Kui ainuüksi ühel ATKO kontserni liikmel on sedavõrd palju rikkumisi, mida ettevõte muu hulgas hankepassis kajastatud info kohaselt eitab, ei ole tegemist usaldusväärse lepingupartneriga. Lisaks nähtub Majandustegevuse Registrist erinevaid ettekirjutusi ATKO kontserni kuuluvale OÜ-le ATKO Liinid. Tellija MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus poolt avaldatud avaliku info ja hankija päringule esitatud vastuse kohaselt on MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus rakendanud AS-le ATKO Bussiliinid
alusel sõlmitud hankelepingu alusel sanktsioone. Ka tellijalt MTÜ-lt Pärnu Ühistranspordikeskus saadud info järgi on MTÜ Pärnu Ühistranspordikeskus rakendanud AS-le ATKO Bussiliinid
alusel sõlmitud hankelepingu alusel sanktsioone. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on vastanud hankijale, et kuigi AS-ga ATKO Bussiliinid sõlmitud lepingute alusel ei ole vedaja suhtes ühtegi sanktsiooni rakendatud, on lepingurikkumisi esinenud teiste ATKO gruppi kuuluvate ettevõtete puhul. 3) Ainuüksi valeinfo on hankepassis esitatud kinnitus, et varasemad sanktsioneeritavad rikkumised puuduvad. Ei ole eluliselt usutav, et AS ATKO Bussiliinid ei olnud teadlik varasematest rikkumistest. Samuti ei ole usutav, et tähelepanuta jäi hankepassis esitatud viide
Tegemist on teadvalt valeandmete esitamisega. Hankija tasub osutatud teenuste eest avalike rahaliste vahenditega ning kui hankija sõlmiks hankelepingu ettevõtjaga, kelle puhul on teadaolevalt probleeme lepingu täitmisega ning kes on hankijale esitanud valeandmeid, oleks tegemist avalike vahendite väärkasutamisega.
lg 4 p 8 alusel, kuna seadus ega hankija poolt viidatud Euroopa Kohtu praktika ei võimalda käsitada pakkujaga seotud ettevõtjaid „sama pakkujana“ ning kõrvaldada pakkujat mitte tema enda, vaid temaga seotud isikute varasemate 2 3-21-320 hankelepingute täitmise tõttu. Samas leidis VAKO, et hankija võis kõrvaldada ühispakkujad hankemenetlusest
lg 4 p 9 alusel, kuna AS ATKO Bussiliinid esitas hankijale hankepassis varasemate sanktsioneeritud rikkumiste puudumise kohta valeandmeid.
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele selliselt, et palutakse „jah/ei“ vastusena kinnitust kõrvaldamise aluse esinemise või mitte esinemise kohta ehk küsitakse üksnes tõsiste ja pidevate rikkumiste esinemise kohta, mille osas on varasemate lepingute puhul rakendatud õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist, leppetrahvi tasumist, hinna alandamist jne. Kuna kaebajal ei ole esinenud selliseid tõsiseid või järjepidevaid rikkumisi, mis võiks kasvõi teoreetiliseltki anda vastustajale aluse kaaluda tema hankemenetlusest kõrvaldamist, ei saanud kaebaja ka oma parima teadmise kohaselt kõrvaldamise alust puudutavale küsimusele (st hankepassis
Samuti on kaebaja alati teadnud seda, et hankepassis kõrvaldamise aluse puhul „jaatavalt“ vastamisel pidanuks ta täitma ka selle kõrval oleva lahtri, kus kirjeldama hankepassis rikkumise osas rakendatud heastamise meetmeid (inglise keeles self-cleaning) ning taotlema vastustajalt vastava kõrvaldamise aluse osas heastamise kohaldamist (
). VAKO otsuses viidatud kohtupraktika seisukohad ei ole asjakohased avaliku liiniveo sektoris, kus mõnel ettevõtjal on korraga täitmises mõnikümmend lepingut ning kus paratamatult ja valdkonnale omaselt esineb väiksemaid rikkumisi alati. Saades aru, et vastustaja näeb probleemi hankepassis
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust puudutava kinnituse osas, esitas kaebaja vastuseks vastustaja teisele pöördumisele omal algatusel ja igaks juhuks ülevaate AS ATKO Bussiliinid poolt viimase kolme aasta jooksul täidetud hankelepingutest ning selgitas, et varasemate lepingute kohta on AS-le ATKO Bussiliinid teadaolevalt esitatud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt vaid 1– 4 väiksemat leppetrahvinõuet, mida ei saa ühelgi viisil käsitada olulise või pideva rikkumisena
Kuna AS-l ATKO Bussiliinid ei esine varasemate hankelepingute täitmisel tõsiseltvõetavaid rikkumisi ja sanktsioone, mille puhul esineks tõsiseltvõetav oht
lg 4 p 8 sätestatud diskretsiooni rakendamiseks, puuduks kaebaja poolt nende ebaoluliste rikkumiste varjamisel ja sellega valeandmete esitamise tõttu kõrvaldamisega riskimisel igasugune loogiline eesmärk ja eluline usutavus. 2) Puudub raske eksimus valeandmete esitamisel.
lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alust tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga h tõlgendada selliselt, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes valeandmete esitamise faktist, vaid pakkuja peab seejuures olema „süüdi raskes eksimuses“. Senise kohtupraktika järgi saab
lg 4 p 9 sisuks oleva raske eksimusena valeandmete esitamisel käsitada vaid juhtumit, kus n-ö varjatud või ebaõiged andmed võinuks teoreetiliselt tingida kõrvaldamise aluse rakendamise pakkuja suhtes ehk kus andmetel võinuks olla tegelik mõju hankemenetluse tulemustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-80, p-d 22–23) ning kus varjamise eesmärk oli eksitada hankijat kvalifikatsiooni olemasolus või kõrvaldamise aluse puudumises (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-631, p 14). Praegusel juhul ei ole hankija vaidlustatud otsuses isegi väitnud, et AS ATKO Bussiliinid varasem hankelepingute täitmine 3 3-21-320 võiks iseseisvalt täita
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse koosseisu, rääkimata siis veel selliste rikkumiste esinemisest, millest tulenevalt oleks kaebaja varasem tegevus muutnud ta vastustaja jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Seda, et AS ATKO Bussiliinid varasem hankelepingute täitmine on olnud korrektne ja mõne üksiku väiksema leppetrahvinõude olemasolu kahe avaliku teenindamise lepingu puhul viimasel kolmel aastal ei kvalifitseeru tõsiseltvõetava alusena
lg 4 punktis 8 sätestatud olulise või pidevate lepingurikkumistena, näitab ka see, et AS ATKO Bussiliinid on viimasel 3 aastal osutanud liiniveoteenuseid Eestis 6 maakonnas kogumahus u 24 miljoni liinikilomeetri ning tasude arvestusena u 28 miljoni euro eest. Bussiveo valdkonnas esineb nii bussijuhist kui ka liiklusest ja teistest välistest mõjudest tingituna paratamatult vahest mõningaid rikkumisi. Ettevõtja poolt toime pandud hankelepingu rikkumised peavad olema tavapärasest erakordsemad ning sedavõrd olulised, et need õigustaksid ettevõtja suhtes niivõrd kahjuliku tagajärjega otsuse vastuvõtmist kui riigihankest kõrvaldamine. Praegusel juhul on ilmne, et
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse koosseisu täitvaid asjaolusid kaebaja puhul ei esine (mida ei ole ka vastustaja ise vaidlustatud otsuses väitnud), mistõttu ei saanud nende asjaolude varjamine või vastustaja poolt mitteteadmine reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust. 3) Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid ka hankijale antud täiendavate selgituste käigus. Kaebaja 11.11.
lg 4 p 8 alusel menetlusest kõrvaldamisel AS ATKO Bussiliinid rikkumistele vastavalt MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus ja MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus poolt väljastatud tõenditele. Kontsern ehk ATKO ettevõtete grupp puutub asjasse niivõrd, et annab üheselt arusaadava ignorantse käitumismustri. Kontserniga seonduva teemakäsitluse esitas hankijale Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), mille vastustaja pidas oluliseks lisada. 2) AS ATKO Bussiliinid on esitanud hankepassis valeandmeid. Hankepassis sisalduvale 4 3-21-320 küsimusele, kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga, on kaebaja vastanud eitavalt. See on fakt ning kaebaja ei eita ega saagi seda eitada. Eeltoodud hankepassi küsimuses ei küsita pakkuja arvamust ega hinnangut, vaid faktikinnitust „jah/ei“ vormis, ning seda ei sisusta uus ega vana kohtupraktika. Samuti puudub sellel küsimusel igasugune tõlgendamisruum. „Jah“ vastus tähendanuks selgitusi ja enda varasemate eksimuste tunnistamist ning oleks sisustanud paremini vastustaja kaalutlemiskohustust, vääramata siiski diskretsiooniõigust. Kaebaja esitatud „ei“ vastus tähendab aga sisuliselt varasemate lepingurikkumiste eitamist, vastustaja eksitamist ja valetamist. Kui huvitatud isikule jääb hanke alusdokumentides midagi ebaselgeks, näeb
ette võimaluse esitada täpsustav küsimus. Kaebaja seda ei teinud. 3) Kaebajate kõrvaldamine on olnud kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kõrvaldamise otsus vastab kaalutlusõiguse teostamise nõuetele. Vastustaja on otsuses üheselt avaldanud, et ei sõlmi hankelepingut pakkujaga, kes hankemenetluse raames ignoreerib oma varasemate hankelepingute rikkumisi, ei tunnista oma vigu ning esitab valeandmeid. Kui ainuüksi pakkumuse esitamisega näitab kaebaja üles arrogantset suhtumist õigusaktidesse ja lepingu täitmisesse, siis puudub igasugune loogika sellise pakkujaga lepingu sõlmimiseks. Vastustaja on kaalunud kõiki asjaolusid ning leidnud, et AS ATKO Bussiliinid rikkumiste, nende eitamise ja ebaoluliseks pidamise tulem on pikaajaline käitumismuster. Selline käitumismuster ei võimalda mingil juhul sõlmida hankelepingut. 4) Nii nagu hankija hankemenetluses, ei saa ka kohus hakata hindama pakkuja varasemate lepingurikkumiste tähendust, eriti veel olukorras, kus neid ei kajastu hankepassis. Kui rikkumine on fikseeritud, seda ei ole vaidlustatud, siis järelikult on pakkuja lepingut rikkunud ja sellega nõustunud. Antud juhul ei ole rikkumised leidnud kajastamist ka Riigihangete Registris ning need on tuvastatud vastustaja valvsuse ja kontrolli tulemusel. 5) Sisuliselt ei oma tähendust, kas valeandmete esitamine oli teadlik või ekslik – tulemus on igal juhul sama ning pakkuja vastutab pakkumuse sisu eest igal juhul. 8. Kaebajad esitasid 15.03.2021 kohtule seisukohad vastustaja vastusele. Kaebajate hinnangul on vastustaja kohaldanud ebaõigesti
lg 4 p-i 8 ning on kohaldanud temale
lg-st 4 tulenevat diskretsiooni mitte objektiivsetest, vaid subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. KOHTU SEISUKOHT
10. Vastavalt
lg 4 p-le 8 võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sama lõike p 9 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid
§-s 95 sätestatud või
§-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Tegemist on hankija kaalutlusõiguse alusel tehtavate otsustega ning hankijal tuleb nende sätete kohaldamisel hinnata, kas sätetes nimetatud aluste 5 3-21-320 esinemisel on pakkuja kõrvaldamine konkreetsel juhul põhjendatud või mitte. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb hankijal teha sellekohane põhjendatud kirjalik otsus (
11. Kohtumenetluses on peaasjalikult poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebajad on esitanud hankemenetluses valeandmeid ning kas kaebajate kõrvaldamine hankemenetlusest
12.
lg 4 p 9 tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktile h, millest tulenevalt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja on hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole suuteline esitama artikli 59 kohaselt nõutavaid täiendavaid dokumente. 13. Praegusel juhul on hankija leidnud, et kaebaja AS ATKO Bussiliinid on esitanud pakkumuse esitamisel hankepassis valeandmeid tema suhtes hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise kohta ehk selle kohta, kas AS ATKO Bussiliinid on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi (
14. Vaidlus puudub menetlusosaliste vahel selles, et hankepassis esitatud küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ on AS ATKO Bussiliinid vastanud (raadionupu valikud „Jah/Ei“) eitavalt (hankija otsuse lk 1–2, dtl 45–46). Samuti on AS ATKO Bussiliinid vastanud eitavalt küsimusele, kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav. Samade küsimuste juures on hankepassis tehtud viide
lg 4 p 8 sõnastusele ning täpsustav info, et alates 01.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot Riigihangete Registrist.
a otsus nr 3-20-334, p 16). Kaebajate väidetest kohtule saab järeldada, et nad on olnud sellisest heastamise võimalusest ka teadlikud. 18.
lg 1 järgi kohaldatakse kõrvaldamise aluste kontrollimisel
§-s 104 sätestatud korda, kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg-st 1 tulenevalt saab pidada hankepassi esialgseks tõendiks pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kohta.
lg 2 p 1 järgi peab hankepass sisaldama pakkuja või taotleja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi
Komisjoni 05.01.2016. a rakendusmääruses (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi (s.o
tähenduses hankepassi) standardvorm, on sätestatud järgmist: „Euroopa ühtne hankedokument on ettevõtjate endi kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Nagu direktiivi 2014/24/EL artiklis 59 sätestatud, on tegemist ettevõtja ametliku kinnitusega selle kohta, et ta ei ole üheski olukorras, mille puhul ettevõtjad jäetakse või võidakse jätta menetlusest kõrvale; et ta vastab asjakohastele kvalifitseerimise tingimustele, täidab objektiivseid reegleid ja kriteeriume, mille kehtestamise eesmärk on piirata muidu nõuetele vastavate ja osalema kutsutavate taotlejate arvu. Selle eesmärk on vähendada halduskoormust, mis tuleneb nõudest esitada suur hulk tõendeid või muid menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja kvalifitseerimise tingimustega seotud dokumente.“ Ka direktiivi 2014/24/EL art 59 käsitleb Euroopa ühtset hankedokumenti kui esialgset tõendit ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel, mis peab sisaldama pakkujate endi ajakohastatud kinnitust näiteks selle kohta, et asjaomane ettevõtja ei ole üheski artiklis 57 osutatud olukorras, mille puhul nad jäetakse või neid võidakse jätta menetlusest kõrvale (art 59 lg 1 p a). Kohus leiab, et eeltoodud sätetest saab mõistlikult järeldada, et pakkujal tuleb hankepassis muu hulgas märkida, kas ta on tulenevalt faktilistest asjaoludest
lg lg 4 p-s 8 (või mõnes muus
lg 4 punktis) kirjeldatud olukorras, misjärel saab hankija hinnata, kas konkreetsel juhul on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine põhjendatud või mitte. 19. Kuigi direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punkti h eestikeelne redaktsioon (ega ka
lg 4 p 9) ei sisalda viidet pakkuja käitumises esinevale süü vormile, sisaldavad seda näiteks nii sama sätte inglisekeelne kui ka saksakeelne redaktsioon (vastavalt guilty of serious misrepresentation in supplying the information ja einer schwerwiegenden Täuschung schuldig gemacht). Ka enne direktiivi 2014/24/EL kehtinud direktiivis 2004/18/EÜ sisaldunud sarnase sisuga art 45 lg 2 p g kohaselt pidi ettevõtja olema temalt nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses. Viimati nimetatud sättele Euroopa Kohtu praktikas antud tõlgenduse kohaselt võib selle sätte tähenduses hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on vastutav teatava raskusega hooletuse eest, millel on otsustav mõju riigihankemenetlusest kõrvaldamise, valiku ja riigihankelepingu sõlmimise otsusele, olenemata sellest, kas on tuvastatud selle pakkuja tahtlik üleastumine (Euroopa Kohtu 04.05.
lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (vt ka kohtujurist M. Campos Sánchez-Bordona 08.05.2019 ettepanek kohtuasjas C-267/18, p-d 56–57). Siiski ei ole nõutav, et
lg 4 p 9 kohaldamisel tuleks hankijal üheselt ära näidata, et õigete andmete esitamise korral oleks pakkuja ka tegelikkuses hankemenetlusest kõrvaldatud, vaid piisavaks võib pidada, kui hankija põhistab, et pakkuja käitumist ja tema varjatud andmete iseloomu arvestades ei oleks see olnud ilmselgelt välistatud (s.o varjatud andmed võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust). (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus nr 3-20-80, p 22.) 21. Praegusel juhul on leidnud tuvastamist (vt käesoleva otsuse p 15), et kahe riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise raames on AS ATKO Bussiliinid suhtes kohaldatud
Kuigi vähemalt ühe neist on AS ATKO Bussiliinid vaidlustanud (MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus teatis nr 1-1/2019/149-2), ei saa asja materjalidest järeldada, et kõik või enamus nendest sanktsioonidest oleksid selgelt põhjendamatud ja sellest tulenevalt ei oleks saanud need mingil põhjusel tingida ühispakkujate hankemenetluse I osast kõrvaldamise
Seega tuleb asuda seisukohale, et ühispakkujad on esitanud valeandmeid asjaolu kohta, mis saanuks mõjutada hankemenetluse tulemust. 22. Kohus ei nõustu kaebajatega, et hankija otsus nende menetlusest kõrvaldamise kohta ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Arvestades muu hulgas hankija poolt kindlaks tehtud ja AS-le AKTO Bussiliinid kohaldatud sanktsioonide kogust, ei saanud olla AS-le ATKO Bussiliinid hankepassis hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid puudutavate asjaolude esinemise kohta täpse ja tõese informatsiooni avaldamine ning seejärel vajadusel nende olulisuse hindamiseks hankijale täiendavate selgituste andmine ka avalikku liiniveo sektorit arvestades ülemäära koormav. Küll aga ei saa pidada asjakohatuks hankija kaalutlusi sellest, et kaebajad on hankepassis valeandmete esitamise tõttu muutunud hankija silmis ebausaldusväärseteks ning nendega hankelepingu sõlmimine ei oleks seetõtu avalike vahendite arvelt põhjendatud. Hankija otsuses toodud kaalutlusi kaebajate kõrvaldamisel hanke I osa menetlusest
lg 4 p 8 alusel ei saa küll pidada väga põhjalikeks, kuid siiski piisavateks selleks, et oleks järgitav AS ATKO Bussiliinid poolt hankepassis esitatud kinnituse ja järgnevalt hankijale esitatud selgituste pinnalt kujunenud hankija siseveendumus sellest, et kaebajad on osutunud tema jaoks hankelepingu sõlmimiseks ebausaldusväärseteks (vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 101; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2018. a otsus nr 3-18-307, p 21). 23. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija kohtu hinnangul lõppjärelduses õiguspäraselt kõrvaldanud kaebajad hankemenetluse I osast
24. Kohus nõustub VAKO järeldusega sellest, et hankija tuginemine hankemenetlusest kõrvaldamisel
kaebajate 25.
lg 4 p 8 tugineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktile g, mille kohaselt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone. Tegemist on seega alusega, mis võimaldab hankijal kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes ei ole varasemalt täitnud oma lepingulisi kohustusi. Kui hankija hinnangul esineb
lg 4 p-s 8 sätestatud alus pakkuja 9 3-21-320 kõrvaldamiseks, tuleb tal teha
lg 5 kohane põhjendatud kirjalik otsus, millest muu hulgas peab selguma see, miks välistavad varasemad lepingurikkumised pakkuja usaldusväärsuse hankija silmis. Hankija vastav otsus peab vastama
26. Vaidlustatud otsuses on hankija peaasjalikult tuginenud sellele, et AS ATKO Bussiliinid on kinnitanud hankepassis varasemate hankelepingute rikkumiste puudumist, mis hankijale teadaolevalt ei vasta tõele, ning püüdnud erinevate päringute vastuste ja avalikult kättesaadavale informatsioonile tuginedes tõendada vastupidist. Kohtu hinnangul on need põhjendused olnud pigem asjakohased
lg 4 p 9 alusel pakkujate kõrvaldamisel kui selle tegemisel
Nende hankija põhjenduste ja erinevate faktiliste asjaolude väljatoomise kõrval ei ole hankija keskendunud AS ATKO Bussiliinid suhtes kohaldatud sanktsioonide sisule ega sellele, kas neid saab pidada piisavalt oluliseks, et kõrvaldada ühispakkujad
Samuti on VAKO oma otsuses asjakohaselt viidanud, et hankija on andnud oma otsuses ekslikult kaalu ka teiste ATKO Grupi ettevõtete suhtes kohaldatud sanktsioonidele, samuti Majandustegevuse Registrist nähtuvatele ettekirjutustele.
lg 4 p-st 8 ega direktiivist 2014/24/EL ei saa aga kuidagi järeldada, et selle sätte kohaldamisel saaks arvesse võtta pakkuja muid rikkumisi kui hankelepingute täitmisel toime pandud rikkumisi või et arvestama peaks ka ettevõttega seotud teiste ettevõtete rikkumisi. Seega ei nähtu hankija otsusest selget hinnangut sellele, kas just AS ATKO Bussiliinid toime pandud varasemad lepingurikkumised on olnud olulised ja pidevad ning kas ka nende rikkumiste sisust tulenevalt oleks olnud ühispakkujate kõrvaldamine hanke ühest osast põhjendatud. 27. Eeltoodut arvestades ei vasta hankija otsus
Kuna kohus pidas eelnevalt õiguspäraseks ühispakkujate kõrvaldamist hanke I osast
lg 4 p 9 alusel, ei too see asjaolu aga kaasa hankija otsuse ega selle peale esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta tehtud VAKO otsuse tühistamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.