KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-100087 Tsiviilasi Presti

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. 2

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja hagimenetluse õigusabikulude 550 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on 550 euro suurune õigusabikulu osaliselt põhjendamatu.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§-st 4842 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui 20 eurot.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Riigikohus on selgitanud, et seadusandja eesmärki piirata

§‑s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud

§ 1741

lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks) (vt. Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p.12.3.). Seletuskirja kohaselt: „Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat.“ Hageja menetluskulude nimekirja lisa 1 (ülevaade osutatud õigusabiteenustest) kohaselt on hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutele 192 eurot 50 senti ja hagimenetluses tehtud toimingutele 357 eurot 50 senti. Vastavalt

§-le 4842 tuleb hagejale maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kulud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagimenetluses hagejale tekkinud õigusabikulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 552 eurot 50 senti, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu hagimenetluses 357 eurot 50 senti.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4