← Eesti

3-20-1464/48

Obsah (8)§ 128§ 129§ 133§ 135§ 136§ 139§ 127§ 10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-1464 Haldusasi Xi kaebus Viimsi vallavolik

) § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Lõike 3 kohaselt võib planeeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve võib planeering puudutada.

§ 128

lg 8 sätestab, et detailplaneeringu algatamisest teavitatakse koostamisse kaasatud isikuid. Samu isikuid tuleb näiteks teavitada ka detailplaneeringu koostamise lõpetamisest (

§ 129lg 2).

Kaasatud isikuid teavitatakse võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (

§ 133

lg 1), detailplaneeringu avalikust väljapanekust (

§ 135

lg 6), avalikust arutelust (

§ 136

lg 3) ja detailplaneeringu kehtestamisest (

§ 139lg 6 p 2).

Eeltoodust tulenevalt on kaasatud isikule detailplaneeringu menetluses tagatud pidev teavitamine planeerimismenetluse seisust ja sellega ka võimalus oma seisukohti planeeringu kohta menetluse kestel aktiivselt avaldada. Sellest tuleneb, et ka seadusandja on pidanud korrektset isikute kaasamist oluliseks, andes kaasatud isikutele laiemad menetluslikud garantiid. 4

(8)Planeerimisotsustuste ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on isiku õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll võrreldes tavapärase haldusmenetlusega (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p 6). Isiku ärakuulamine võimaldab haldusorganil selgitada, millises ulatuses kavandatav haldusakt isiku õigusi ja huve riivab ning otsida võimalusi kõiki puudutatud isikuid rahuldava lahenduse saavutamiseks (vt Riigikohtu 14.05.2002 otsuse nr 3-3-1-25-02 p 22). Erinevaid huve arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamiseni kui planeerimismenetluse ühe eesmärgini jõudmiseks on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda (vt
  1. novembri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 16). Riigikohus on varasemas praktikas asunud ka seisukohale, et avalikkuse kaasamata jätmise korral ei saa välistada võimalust, et nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud ja seetõttu HMS § 58 ei kohaldu (vt Riigikohtu 12.05.2008 otsuse nr 3-3-116-08 p 13).
  3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Lännekalda tee 7 piirneb Lehe kinnistuga lõunaküljest ning Lännekalda 10 kinnistu asub Lehe kinnistust läänes üle Lännekalda tee. Detailplaneeringu põhijoonise (dtl 410) kohaselt piirneb detailplaneeringuga planeeritava ala piir Lännekalda 7 ja 10 kinnistutega. Riiklikest registritest nähtuvalt olid Lännekalda tee 10 ja 7 kinnistud planeeringu kehtestamise ajal reformimata riigimaad, mille valitsejaks oli Maa-amet. Vastustaja on sellele tuginedes, sh kuna kaebajal oli võimalik saada detailplaneeringust teada avalike ajaleheteadete kaudu, jätnud kaebaja planeerimismenetlusse kaasamata. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud erastamismenetluse kulgu (24.09.2020, 21.10.2020 ja 13.05.2021 menetlusdokumendid koos lisadega) ja kaebaja erinevaid pöördumisi valla poole: - Y esitas
  4. aastal avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks, millega Y taotles 2500 m2 suuruse maa eraldamist Viimsi vallas, Leppneeme külas, Metsa talu isikliku omandiõiguse alusel kuuluva hoone juurde (dtl 134). - Y allkirjastas
  5. aastal piirikontrolli (dtl 139-140), kuid teadmata põhjustel jäid katastriüksuste mõõdistamise toimikud katastripidajale esitamata. Vallal puuduvad ka viited mõõdistustoimikute liikumise ja edastamise kohta. -
  6. aastal otsustas vald kuulutada Lännekalda tee 7 asuva ehitise (saun) peremehetuks (dtl 141, 144). -
  7. aastal otsustas vald taotleda nimetatud ehitist ja selle alust maad munitsipaalomandisse (dtl 145). - Munitsipaliseerimise käigus selgus, et maa osas on pooleli erastamismenetlus ja saunahoone kuulub Y. -
  8. aastal teavitas vald Y, et erastamismenetlus on pooleli (dtl 147) ja Y esitas aasta lõpus vallale avalduse maa ostmiseks (dtl 148). - Seetõttu tunnistati
  9. aastal Lännekalda tee 7 munitsipaliseerimine kehtetuks (dtl 146). - Y suri
  10. juunil
  11. a.
  12. oktoobril 2018 väljastanud pärimistunnistuse kohaselt on Y pärijateks 1/3 mõttelistes osades koos kaebajaga veel kaks kaaspärijat (dtl 121-122). - X on maa ostueesõigusega erastamise teemal esitanud vallale korduvalt avaldusi ja kirju, sh detailplaneeringu menetluse ajal 09.10.2018 (dtl 136), 23.10.2018, 23.12.2019, 27.01.2020, 13.03.2020, 12.04.2020 ja 11.05.
  13. Eelnevast nähtub, et vald pidi enne detailplaneeringu kehtestamist olema teadlik, et kaebaja on Lännekalda 10 ja 7 osas huvitatud isik, erastamistaotluse esitanud Y pärija ja elab Lännekalda tee 10 elumajas.
  14. Järgnevalt analüüsib kohus, kas erastamiseks õigustatud isik tulnuks detailplaneeringu menetlusse kaasata. Kohus selgitas 25.03.2021 määruses, et Riigikohus on planeerimisseaduse varasema redaktsiooni § 16 lg 1 osas leidnud, et selle sätte alusel tuleb planeerimismenetlusse kaasata isik, kes omab 5
(8)nõudeõigust planeeringualal asuva maa tagastamiseks (vt 12.06.2008 määruse nr 3-3-1-27-08 p 6 alapunkt 1 ja p 9). Eelnimetatud sätete sarnasusest tulenevalt tuleb planeerimismenetlusse kaasata

§ 127

lg 2 mõttes ka isik, kelle õigusi võib planeering puudutada võimalikust erastamisõigusest tulenevalt. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, et riive esineb (nt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20, 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 13; 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8). Vastustaja hinnangul ei saa Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-3-1-27-08 käesolevale vaidlusele kohaldada, kuivõrd viidatud lahendis ei olnud puudutatud isikul võimalust detailplaneeringu vaidlustamiseks selle kestel, kuigi detailplaneeringu alal olid ka temale tagastatavad maad. Käesolevas asjas ei olnud Xil puutumust detailplaneeringu alasse jäävate kinnistutega, samuti sai ta vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise. Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-27-08 on kohaldatav kaebaja kaasamise kontekstis, mitte kaebaja õiguse osas detailplaneeringut vaidlustada. Kohus leiab, et olenemata sellest, et Lännekalda tee 10 ja 7 osas oli erastamismenetlus pooleli ja kaebaja ei olnud (veel) kinnisasjade (ühis)omanik, oleks ta tulnud detailplaneeringu menetlusse

§ 127

lg 2 alusel kaasata.

§ 127

lg-d 2 ja 3 ei nõua, et kaasataks üksnes isikud, kelle õiguste riive on ilmselge, vaid kaasata tuleb iga isik kelle õiguseid (lg 2) või huve (lg 3) võib planeering puudutada. Nii erastamise kui ka tagastamise korral ei ole isiku tulevikus tekkiv omandiõigus kindel, kuid võib olla võimalik. Sealjuures on tegemist planeeritava alaga piirneva kinnistuga ehk sisuliselt piirinaabriga. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses ka väiteid, kuidas planeeringulahendus võib teda piirinaabrina kahjulikult mõjutada. Eeltoodust tulenevalt pidi vastustaja möönma võimalust, et planeering võib puudutada kaebaja õigusi ja huve, kuna tegemist on võimaliku naaberkinnistu omanikuga, mistõttu pidi vastustaja kaebaja menetlusse kaasama

§ 127lg-te 2 ja 3 alusel.

Detailplaneeringul on selle naabritele eeldatavalt suurem mõju, kui muule, kaugemal asuvale avalikkusele. Kohus märgib, et vastustaja on kaasanud ka planeerimisalast oluliselt kaugemal asuvate kinnisasjade omanikke (Sauna kinnistu, Mäemetsa kinnistu – vastustaja 22.03.2021 lisa 4; Reinu tee 111, Lännekalda tee 12, Lännekalda tee 6 – samas lisad 5 ja 6), sh on kaasatud ka planeeringualast pea 300 meetri kaugusel asuva Lännemäe 21 omanik (samas lisad 5 ja 6).

  1. Eelnevale tuginedes tuli vastustajal kaebaja detailplaneeringu menetlusse kaasata ja kaasamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et erastamismenetluses oli õigustatud isikute ringi väljaselgitamine keerukas. Nagu kohus selgitas otsuse punktis 10, on kaebaja korduvalt kirjutanud maa ostuõigusega erastamise teemal vallale, sh detailplaneeringu menetluse ajal. Seega pidi vastustajale olema enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja kehtestamist teada, et kuigi erastamismenetlus on pooleli, elab detailplaneeringu ala naaberkinnistul erastamisõigusega isik, mistõttu tuli ta detailplaneeringu menetlusse kaasata. Võimalikud eksimused seetõttu, et erastamise ja planeeringutega tegelevad erinevad ametnikud, ei saa olla kaebaja kaasamata jätmise aluseks.
  2. Kohtul on võimalik kohtumenetluses arvestada haldusorgani vaidemenetluses esitatud põhjendustega, kuivõrd vaideotsuses esitatud põhjendusi saab lugeda haldusaktiga üheks tervikuks (vt Riigikohtu 11.05.2015 otsuse nr 3-3-1-90-14 p 17 ja 20.04.2018 otsuse nr 3-15-443 p 13). Kaebaja on kohtumenetluses esitanud väiteid ja põhjendusi, mida esitas ka vaidemenetluses (vt nt kaebaja 13.06.2020 dokument dtl 97 ja 04.07.2020 dokument dtl 6). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja väiteid vaidemenetluses sisuliselt kaalunud (v.a KSH väide). Vastustaja on pärast kaebaja vaide korduvat puuduste kõrvaldamist selle tagastanud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud vaide osas) ja vaideõiguse puudumise tõttu (avalikes huvides esitatud vaide osas) (dtl 9-11). Kaebaja väidete kaalumine vaidemenetluses ei oleks kõrvaldanud kaa6

(8)samisviga (vt Riigikohtu 19.12.2019 otsuse nr 3-17-1329 p 25), kuid kohtul oleks olnud võimalik kontrollida vaideotsuse põhjendusi haldusakti osana. Samas on kaebaja detailplaneeringu menetlemise ajal (dtl 136) ja vaidemenetluses esitatud kirjadest (dtl 36, 97, 102-103) selgelt näha, et kaebaja elab detailplaneeringu naabruses endises Metstoa talus (Lännekalda tee 10 ja 7), sh on kaebaja märkinud selle enda aadressiks. Seetõttu oleks vastustaja pidanud olenemata kaebaja kirjade sisu teatavast ebaselgusest aru saama vähemalt sellest, et üks detailplaneeringuala naabritest on jäänud planeeringumenetlusse kaasamata. 14. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Olukorras, kus kaebaja on jäetud täielikult ära kuulamata ja vastustaja ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid detailplaneeringule käsitlenud ka vaidemenetluses, on vastustaja jätnud kaebaja osas kaalutlusõiguse teostamata. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesolevas asjas ei ole kaasamata ja ärakuulamata jätmine tinginud üksnes menetlusnõuete rikkumist (formaalne õigusvastasus), vaid on kaasa toonud ka sisulise õigusvastasuse, kuivõrd haldusaktis puuduvad asjakohased põhjendused ja kaalutlused erinevate osapoolte, s.o käesoleval juhul kaebaja ja kolmanda isiku huvide ja õiguste tasakaalustamise kohta (

§ 10

). Kohus võib esitatud materjalide alusel oletada või tuletada, mis võiksid olla edaspidi võimalikud kaalutlused, kuid selliselt tegutsedes asuks kohus vastustaja asemel planeerimislahendust koostama. Vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi ei saa arvestada haldusakti põhjendustena, kuivõrd vastustaja ei ole näidanud, et kaebaja väited ja seisukoht oli teada juba planeerimismenetluse ajal ja kaebaja väiteid tegelikkuses ka kaaluti. Kuivõrd planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel väga lai kaalutlusõigus, kuhu kohus saab sekkuda erandjuhtudel, on kohus ka menetlusnormide järgimisel rangem, eelkõige juhtudel, mis puudutavad isikute kaasamist, ärakuulamist ja nende seisukohtade kaalumist haldusaktis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaasamata ja ärakuulamata jätmise tagajärjed kohtumenetluses kõrvaldatavad ja detailplaneeringu kehtestamise otsus tuleb tühistada. Kuivõrd vastustaja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes kaebaja täielikult ärakuulamata, ja vastustajal tuleb kaebaja kaasamine ja ärakuulamine läbi viia, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja sisulisi vastuväiteid detailplaneeringule. 15. Vastustajal on võimalus valida, kas algatada uus detailplaneeringu menetlus või uuendada olemasolev (vt ka Riigikohtu 19.05.2020 otsuse nr 3-18-529 p 36). Menetluse uuendamise korral tuleb vastustajal jätkata detailplaneeringu menetlust etapist, kus viga tehti, s.t alates kaasamisest (

§ 133

lg 1), kaebaja kaasata ja ära kuulata ning teha pärast seda vajalikud menetlustoimingud. Vastustaja ei ole kohustatud kordama menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused, s.o kaebaja kaasamata jätmine, ei mõjuta (HMS § 44 lg 4). Kuigi vastustaja on kaebaja väidetele kohtumenetluses vastanud, tuleb kaebaja ärakuulamisel neid koosmõjus teiste huvitatud ja puudutatud isikute väidetega kaaluda, sh väiteid seoses privaatsusega, võimaliku ohuga kaebaja veesüsteemidele ning tee laiuse ja seal liiklevate jalakäijate ja sõidukite (ohutus) ning haljastuse vähenemisega. Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 Viimsi valla omandis ja avalikus kasutuses olemine ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust privaatsusele, veesüsteemide säilimisele või liiklusohutusele. Eeltoodu ei tähenda, et vastustaja peab uuel läbivaatamisel kaebaja põhjendusi arvestades planeeringulahendust muutma, kuid kaebaja seisukohti tuleb sisuliselt kaaluda ning nendega mittearvestamist mõistlikul määral põhjendada. Seega ei ole välistatud, et vastustaja jõuab uuel läbivaatamisel samasuguse planeeringulahenduseni. 7

(8)
  1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot, muude menetluskulude väljamõistmist ei ole kaebaja taotlenud. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Muud menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
  2. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuses füüsiliste isikute nimed ja kaebaja isikukoodi tähemärkidega. Kaebaja nimi ja isikukood ning otsuses kajastatud kaebaja ema nimi võimaldavad neid mõlemat üheselt identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.