Obsah (11)

§ 436§ 438§ 230§ 231§ 214§ 173§ 162§ 167§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2020.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17334 Tsiviilasi ERGO Insurance

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid 4 tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).

1. Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju 7892,76 euro hüvitamist. Kohtul tuleb asja lahendamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue.
2. Vaidlus tuleb lahendada kahju tekkimise ajal mais
3. aastal kehtinud normide alusel (vt ka TlnRnkO 2-19-770, p 8). Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on rahalise nõudega, mis põhineb VÕS § 115 lg-l
4. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kohustust on rikutud (VÕS § 115 lg 1); 2) vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) tekkinud on kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab

§ 230

lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 16). Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 21-22). 10. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  27.05.2017 toimus aadressil xxx tulekahju. Tulekahju sai alguse korter nr xxx rõdult. Tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr xxx omaniku ja Korteriühistu xxx vara.  Korter aadressiga xxx oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s (ERGO) kindlustuslepinguga nr 2154778/4 (tl 4).  Korteri nr xxx omanik O Š esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 4, pöördel). Tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi xxx OÜ hinnapakkumise (tl 5). ERGO on tekkinud kahju hüvitanud summas 162,02 eurot (tl 5, pöördel).  Korteriühistu xxx (haldab ka maja aadressil xxx), Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr xxx/2 (tl 6). T M esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 6, pöördel-7). ERGO on hinnapakkumise alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot (tl 7, pöördel, 8, pöördel, 9, 9, pöördel). Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

5

1. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-id 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kahju tekkimise ajal reguleeris korteritega seonduvat korteriomandiseadus. Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (KOS § 2 lg 1). Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1).
2. 14.10.2019 toimunud istungil selgitas kohus pooltele menetluslikku ja õiguslikku olukorda ning kohtu eesmärk oli küsida istungil üle, mille üle pooled vaidlevad. Esmalt küsis kohus üle, kas vaidlus on selle üle, et kahju teistele tekkis rõdul toimunud tulekahju tõttu, millele kostja vastas selgelt, et selle üle ei vaielda, vaid vaieldakse selle üle, kas kostja selle eest vastutab (istungi protokoll alates 00:24:21). Täiendavalt selgitas kohus, et vaidlust ei ole selles, et KOS § 11 lg 1 p 1 alusel on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus küsis üle, kas kohus saab aru, et pooled vaidlevad, kas kohustust rikuti ja kas selle eest vastutatakse, mitte selle üle, kas kahju tekkis teistele korteriomanikele ega kahju ulatuse üle, summa osas. Vaidlust ei ole ka, kas oleks hõlmatud selle kaitse eesmärgiga ning et põhjuslik seos oli. Sellele vastasid nii hageja kui ka kostja jaatavalt ning kostja täpsustas, et vaidlus on selles osas, et oli rikkumine ja kas tulekahju tekkimine oli seotud rikkumisega ja kes vastutab (istungi protokoll alates 00:44:13). Hilisemalt, pärast kolmanda isiku seisukohavõttu, märkis kostja, et soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta pole omaks võtnud asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega.
3. 17.02.2020 kohtukirjas selgitas kohus, et kohus ei nõustu sellega, et kostja teatas hiljem istungil, et ta soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta pole omaks võtnud asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega. Kohtu hinnangul võttis kostja selgelt istungil omaks selle, et: 1) kostja korteri rõdul oli tulekahju; 2) nimetatud tulekahju tulemusel tekkis kahju; 3) kahju tekkis hagis märgitud ulatuses. Kostja on küll argumenteerinud grammatilisele argumendile, leides et ta võttis kahju osas omaks üksnes osaliselt, so korterile nr xxx tekkinud kahju osas, kuivõrd kohus sõnastas küsimuse kasutades sõnu „tekkis teistele korteriomanikele“, kuid kohtu hinnangul ei saanud mõistlik isik selles olukorras selliselt kohtu küsimusest aru saada. Seda kinnitab mh järgnev: kohus ei märkinud korteriomanikku ainsuses, vaid mitmuses (st poleks loogiline, et kohus mõtles üksnes korterit nr xxx); korteriühistu põhinebki korteriomanike liikmelisusel, st et korteriühistule tekitatud kahju on korteriomanikele tekkinud kahju; kostja tõi ise eraldi välja asjaolud, mis on vaidluse all (istungi protokoll alates 00:49:11); kostja kinnitas ka hilisemalt, et selle üle, et kahju tekkis, ei saa vaielda ning et see, et tulekahjust tekkis kahju, on fakt ning et ei ole tuginetud sellele, et summasid ümber arvestama ja sente pooleks ajama (istungi protokoll alates 01:01:48); ka kolmas isik sai aru, et kostja pole vastu vaielnud kahju suurusele (istungi protokoll alates 01:03:19). Seega väljendas kostja omaksvõttu ning see muutus kehtivaks (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Sellest tulenevalt oli küsimus selles, kas kostja saab omaksvõtu tagasi võtta, mille eeldused sätestab

§ 231

lg 3:

1. a)teise poole nõusolekul või
2. b)juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Selliseid asjaolusid 6 käesoleval juhul kohtu ette toodud pole. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejal puudub vajadus tõendada, et tulekahjust tekkis hagis märgitud kahju ning kahju ulatust, kuivõrd kostja võttis selle omaks (

§ 231lg 2).

Kuivõrd kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb (

§ 214

lg 2 teine lause), siis ei saa kohus jätta kõrvale eelmises lõigus käsitletud kostja omaksvõttu. Kolmas isik ei saa laiendada vaidlust suuremaks, kui seda saab teha kostja positsioonist lähtuvalt. Asjaolu, et kostja on soovinud hilisemalt omaksvõttu tagasi võtta, ei oma tähendust. Kolmandal isikul on soovi korral võimalik vastuväitele kahju tekkimise ja ulatuse põhjendatuse üle tugineda vaidluses kostjaga (

§ 214lg 4).

1. Kohus jääb 17.02.2020 kohtukirjas toodud seisukohtade juurde.
2. Kostjal tuleb tõendada, et ta ei rikkunud enda kohustust või rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (vastutusest vabastavad asjaolud).
3. Seega tuleb kindlaks teha, kas kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi eseme korrashoiu tagamine ja kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1129-13, p-id 47 ja 48). Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (KOS § 2 lg 1). Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).
4. Kostja on selgitanud, et antud juhul ei esine aluseid tõendamiskoormise ümberpööramiseks, millega pannakse kostjale suurem tõendamiskoormis. Kostja ei ole tegutsenud pahauskselt ning ei ole keeldunud asjaolude tõendamisele kaasa aitamast. Hageja ei ole asjaolu tõendamist põhistanud ning asjaolude esinemise tõendamine ei ole kostja kontrolli all. Enamgi veel- hageja ja tema esindaja on pannud toime rikkumise, millega on teinud kostjale võimatuks kahju tekkimise asjaolude tõendamise. Kindlustusandja saab nõuda tõendite esitamist niivõrd, kuivõrd kostjalt võib mõistlikult eeldada nende esitamist. Kostja on seisukohal, et praeguses hagimenetluses on hageja kohustuseks tagada, et ta esitab piisavalt tõendeid oma nõude rahuldamiseks ning hageja ei ole tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. KOS § 11 lõikest 3 tuleneb, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega tuleneb tõendamiskoormise jaotus käesoleval juhul seadusest. 7 Ka Riigikohus on 14.11.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-12-24747 punktis 22 selgitanud, et kostja vabaneb KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt Riigikohtu
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 37;
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 25;
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11). Kostja on märkinud, et korteriomanik ei saa näha ette ning mingil moel ära hoida olukorda, kus kolmandate isikute mitteõiguspärane käitumine põhjustab kahju tekkimise talle endale ning kolmandatele isikutele. Arvestades asjaolu, et kostja ise ega tema poeg ei suitseta, ei saa lugeda kostjat kuidagi vastutavaks olukorra eest, kus kolmanda isiku poolt väljavisatud põlev suitsuots süütab korteri. Kostja ei ole kasutanud rõdul järelevalveta elektriseadmeid, kostja hoidis rõdu korras ning ei ladustanud rõdult keelatud esemeid. Lisaks on kostja seisukohal, et kui keegi üldse antud juhul on kohustatud kahju hüvitama, siis on selleks korteriühistu, kes ei ole täitnud omapoolset hoolsuskohustust. Tulekahju on saanud alguse väljaspoolt korteriomandit- väljaspoolt rõdupiiret korteri rõdule visatud suitsukonist ning suitsukoni sai sattuda rõdule vaid põhjusel, et korteriühistu ei ole täitnud oma hoolsuskohustust kaasomandi valitsemisel, mille tulemusel on saanud kahju nii kostja, korteriühistu kui ka korteri xxx omanik. Kostja ei ole vastutav sündmuskoha koristamise eest enne, kui Päästeamet jõudis lõpuni viia menetlustoimingud. Kohus märgib, et tähtsust ei ole, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.10.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 21). Kohus leiab, et rõdu on kostja objektiivses mõjusfääris ja kostja kohustus on oma rõdu hoida sellises korras, et selle valdamise ja kasutamise tagajärjel ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. Kostja peab tagama, et ta ei hoiaks enda rõdul tuleohtlikke esemeid. Kohus leiab, et kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras. Samuti leiab kohus, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel tulekahju tekkis, kuna vaidluse all ei ole, et tulekahju sai alguse kostja rõdult ja selle tagajärjel tekkis kahju. Tsiviilasjas nr 2-16-8344 ei olnud selgelt tuvastatav, millest tulekahju alguse sai, kuid kuna ei ole vaidlusalune, et see sai alguse kostja korteri reaalosast, vastutas kostja (vt ka TlnRnkO 2-16-8344, p-id 7-12). Asjaolu, et kahju lähtus kostja rõdult kui kaasomandiosalt, ei välista kostja vastutust tekkinud kahju eest.
11. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 7892,76 eurot. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 167

lg 2 esimese lause kohaselt kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Kohus leiab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 8 20.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 20.11.2017 hagiavalduses on hageja palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 475 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 475 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu summas 475 eurot tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot. 21.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9