← Eesti

2-20-109590/43

Obsah (6)§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-109590 Tsiviilasi A Si hagi J Si va

§ 101lg-s 1 toodud suuruses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja T Si ja J Si ühine laps A S sündinud xxx. Hageja elab koos emaga. Kostja ei ela koos lapsega alates juuli lõpust 2019 ega osale lapse ülalpidamises. Isa on maksnud alates juulist 2019 elatist kokku ainult 300 eurot (makstud 15.01.2020). Kostja vanavanemad on teinud hagejale kulutusi, kuid neid ei saa lugeda kostja poolt ülalpidamise andmiseks. Tõele ei vasta, et hageja on olnud suure osa oma ajast isa ja vanavanemate juures. Hageja kinnitas 24.08.2020 eelistungil, et vajalik on elatise maksmine pangakontole, kuna laps elab ema juures ning ema näeb, mida lapsele on vaja osta. Emal on lapsega seotud püsikulud, samuti lapse kooliga seotud kulud. Sobiv ei ole, kui ema peab lapsele vajalike esemete saamiseks iga kord isale helistama ja paluma asjad osta. Ema sissetulek on töötu abiraha 2,6 eurot päevas ja lapsetoetus. Kostja seisukoht

  1. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on viibinud suure osa ajast kostja ja kostja vanemate juures ning kostja on andnud seeläbi vahetult ülalpidamist. Perioodil detsember 2019- märts 2020 viibis hageja kostja juures järgmiselt- detsembris 24 päeva (laps oli haige, isa oli haiguslehel); jaanuaris 17 päeva; veebruaris 18 päeva ning märtsis 13 päeva. Isa soovib ka edaspidi osaleda samal määral lapse elus, nagu ema. Kostja on ostnud hagejaga koos viibides hagejale rõivaid ja jalanõusid ning tal on olnud kulud ka elamise peale. Samuti on kostja teinud kulutusi seonduvalt hageja meelelahutusega (spa, uisutamine, sünnipäeva tähistamine renditud ruumis, kino, muuseum, väljas söömine). Kostja on kandnud ka hageja ema kulusid. Kostja ei pea põhjendatuks elatise maksmist ema kontole, kuna hageja ema elustiili arvestades on kostja jaoks küsitav, kas raha kulub lapsele. Kostja hinnangul on hagis toodud kulutused ülemäära suured. Kostja kahtleb selles, kas hageja ema on olnud suuteline kulutama lapsele ühes kuus 990 eurot. 24.08.2020 eelistungil kinnitas kostja, et ei saa maksta lapsele elatist enam, kui 150 eurot kuus. Samas tahaks ta, et ei peaks elatist maksma ning soetaks selle asemel lapsele vajalikke asju. Kostja leidis, et tema ja tema vanemad ostavad lapsele riideid ning ta sooviks elatise maksmise asemel tasuda lapse treeningute eest ning kooliga seonduvad kulud, samuti toiduraha. Kostja on töövõimetu, töövõime kaotus 100%, töövõime vähenemise periood 05.06.2020-04.06.
  2. Tema sissetulek on töövõimetuspension 460 eurot. Kostja käib raamatupidamiskursustel, et saaks teha tööd, mida tema tervis võimaldab (mittefüüsiline, istuv töö). Kostjal on keskharidus, elukutse on xxx, aga tervise tõttu ei saa ta erialast tööd teha. On töötanud ka xxx ja xx. Kostja igakuised kulutused on üür 500 eurot, seda aitavad maksta töövõimelised vanemad. Kostjale kuulus varana auto, aga see jäi lahutusel hageja emale. Kostjale ei kuulu muud vara, mille arvelt elatist tasuda. Tal on kontol ainult 200 eurot. Kostja palub arvestada elatise 2

(8)2-20-109590 väljamõistmisel sellega, et hagejale makstakse lapsetoetust. Suvel 2020 oli laps 1 nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. Kostja enda igakuised vältimatud kulud on ca 800-100 eurot, sh kulud ravimitele. Seoses haiguse ja lahutusega tekkis tal ka võlgasid, mida seni tasub. Kostjat peavad osaliselt ülal tema vanemad. Kostja vajab oma raviks täiendavaid operatsioone ja teada ei ole, millal võiks tema tervislik seisund oluliselt paraneda. Kostja kontol nähtuvad laekumised ei ole kostja töötasu, vaid laenude tagasisaamised, laenude võtmised või toetused ja abi lähedastelt. Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

  1. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot.
  2. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusjärgses miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 10.03.
  4. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Tsiviilasjas nr 2-20-6856 kinnitatud kompromissi (tl 44-45) kohaselt viibib hageja kostja juures ca 4 päeva 2 nädala jooksul. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 7. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

8. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest 3

(8)2-20-109590 elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  1. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
  2. Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, tuginedes sellele, et hageja kulud ei ole nii suured, kui on hagis toodud; kostja kannab osad hageja kulud vahetult ise ning soovib ka edasi osaliselt kulusid ise kanda; kostja sissetulek ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Kostja on avaldanud kahtlusi ka selles, kas elatisena makstavat raha kasutatakse tegelikkuses lapse ülalpidamiseks. Kostja on palunud arvestada ka seda, et hageja kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega.
  3. Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et J S saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid elatise vähendamise aluseks olevaid mõjuvaid põhjuseid. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. Kohus on selgitanud kostjale võimalikke aluseid, millele kostja saab elatise nõude menetluses vastuväidete esitamisel tugineda. 12. Esmalt käsitleb kohus hageja põhjendatud vajaduste suurust. Kohtupraktika kohaselt võib olla üheks aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära see, kui lapse põhjendatud vajadused on väiksemad, kui kahekordne elatise miinimummäär. Hagis on toodud hageja põhjendatud vajaduste igakuiseks suuruseks 990 eurot. Kostja on osadele ülalpidamiskuludele esitanud vastuväiteid, kohus käsitleb nende kulude põhjendatust. Vaidlus puudub selles, et lapse treeningute kulu võiks olla 40 eurot (isa on märkinud, et kulutuste suurus küll alles selgub, kuid ta ise soovib, et lapse treeningute hulk veel suureneks) ning tervishoiukulud 15 eurot. 12.1 Hagis on toodud eluasemekuluna 100 eurot. 24.08.2020 eelistungil kinnitas hageja, et eluasemekulu koosneb eluasemelaenu maksest 200 eurot, kuu keskmine elektrikulu on 100 eurot, puiduküttele kulu aastas 540 eurot, veekulu on ca 45 eurot ning kindlustus 3 eurot kuus. Telefoni, televisiooni ja interneti kulu on 33 eurot kuus. Kohtu hinnangul on selline eluasemekulu, s.o keskmiselt 426 eurot, mõistlikus ulatuses, ka kostja ei ole leidnud, et tegemist on ebamõistlikult suure kuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hagis väidetust, mille 4

(8)2-20-109590 kohaselt on lapse osa selles kulus 100 eurot, arvestades ka seda, et asja juurde võetud tsiviilasjas nr 2-20-6856 kinnitatud suhtluskorra kompromissi kohaselt viibib laps isa juures kahe nädala jooksul 3 päeva ning suvekuudel igal teisel nädalal. 12.2 Hageja toidukulu on hagi kohaselt 200 eurot kuus. Välja ei ole toodud, et hagejal esineks toitumuslik erivajadus. Arvestades, et suhtluskorra järgi viibib laps 14 päeva jooksul 4 päeva isa juures ning sel ajal kannab toidukulud hageja isa, saab mõistlikus suuruses toidukuluks ema juures pidada maksimaalselt 100 eurot kuus. 12.3 Rõivaste ja jalanõude kulu on hagi kohaselt 200 eurot kuus. Kostja on väitnud, et kostja ja tema vanemad on ostnud lapsele rõivaid ja jalanõusid enne hagi esitamist ning soovivad osta ise lapsele asju ka pärast. Kohus märgib, et hageja on osaliselt kostja väitega lapsele rõivaste varasema ostmise kohta nõustunud, kuid on leidnud, et arvestades seda, et laps elab põhiliselt tema juures, on mõistlik, kui edaspidi teeb selliseid oste hageja ema. Kohus nõustub sellega, et mõistlik on korraldus, mille kohaselt lapsele vajalikud rõivad ja jalanõud ostab see vanem, kelle juures laps elab ning kes on seetõttu kursis nii olemasolevate kui ka vajaminevate rõivastega, samuti lapse eelistuste ja rõivaste sobivusega. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu see, et iga inimene vajab rõivaid ja jalanõusid; et Eesti Vabariigis on neli aastaaega ja seega ka vajadus erinevate rõivaste järele. Hageja on vanuses, kus lapsed kasvavad kiirelt ning vajavad sagedast garderoobi muutmist. Mingis ulatuses on samas võimalik kasutada järelturgu ning eeldada ei tule, et kõik (kvaliteetsed) rõivad ja jalanõud ostetakse uuena. Rõivaste ja jalanõude kulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 60 euro ulatuses kuus. Kohus selgitas kostjale (24.08.2020 eelistungi protokollis on kella 00:17:19 juures ekslikult kirjas viide hageja võimalusele tõendada kulude kandmist pärast 10.03.2020, salvestisest kuuldub, et selgitus tõendamise võimalikkuse kohta oli suunatud kostjale), et kui kostja on pärast hagi esitamise aega teinud lapsele kulutusi, siis on nende tõendamise korral võimalik elatise väljamõistmisel nende kulutustega arvestada. Kostja selliseid kulutusi tõendanud ei ole, seega ei saa kohus ka kostjalt väljamõistetavat elatist väidetavalt kantud kulutuste võrra vähendada. 12.4 Hügieenitarvete kulu (hagis 50 eurot, hiljem täpsustatud 20 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud 15 euro ulatuses kuus. Laste juukselõikus on odavam, samuti ei soetata hambapastat, hambaharja, šampooni jms igal kuul. 12.5 Hagis on toodud transpordikuluna 50 eurot kuus ning eelistungil on selgitatud, et kulud on ema auto bensiinikulu ja auto hoolduskulu. Linnas on vaja käia arstivisiitidel. Hageja kinnitusel saab laps käia koolis koolibussiga ning ka xxx linna sõitmine on ühistranspordis lapsele tasuta. Kohus leiab, et teada ei ole, et laps peaks sagedasti käima arstivisiitidel. Samuti on olemas perearst xxx mitte kaugel asuvas xxx alevis. Ka 24.06.2020 suhtluskorras on ette nähtud, et lapsele tuleb järele isa ning isa toob lapse ka tema elukohta tagasi. Kuna hambaravi või muu eriarstiabi ei pruugi siiski olla lapse kodukohas kättesaadav ning taolisi visiite võib ette tulla aastas mitu korda, siis mingid kulutused lapse transpordile on siiski ilmselt vajalikud. Kohus loeb põhjendatud transpordikuluks 5 eurot kuus. 12.6 Lapse sidekulu on hagi kohaselt 25 eurot. Hageja selgituse kohaselt on see lapse telefoni maksumus ja kõneaja kulu. Kohtu hinnangul ei ole lapse sidekulud (nii seadme maksumus kui ka kõneaeg) ühes kuus põhjendatud enam, kui 15 euro ulatuses kuus. 12.7 Hageja koolikohustuse täitmisega seotud kulud olid hagis toodud suuruses 350 eurot. Eelistungil täpsustati, et hageja lasteaia igakuine kulu oli 130 eurot ning lasteaed lõppes juuni lõpus. Kostja ei esitanud vastuväiteid lasteaia kulude osas. Lasteaia lõpetamise järgselt tekkisid 5
(8)2-20-109590 lapsel kooliga seotud kulud. Kohus loeb need kulud (kooli ja õppe kulud, koolitarbed, klassiekskursioonid, kultuuriüritused, klassipildid) põhjendatuks kokku 60 eurot kuus. Kohus märgib, et selle sisse on arvestatud ka vahetusjalatsite ning kehalise kasvatuse tundide tarbeks vajalike rõivaste ja jalanõude soetamise kulu. Seega oli ajavahemikul 10.03.2020-30.06.2020 lasteaiakulu 130 eurot kuus, mis asendus alates 01.07.2020 koolikohustuse kuluga 60 eurot kuus. 12.8 Lähtudes hageja poolt välja toodud keskmisest ühe kuu kulust ning kohtupraktikas mõistlikuks peetud kulude suurusest, peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks ajavahemikul 10.03.2020-30.06.2020 vähemalt summas 480 eurot kuus ning alates 01.07.2020 410 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
  1. Kostja on viidanud sellele, et kuna laps viibib osa ajast tema juures, siis kannab tema osa lapse kuludest vahetult. Kohtu hinnangul ei anna esiletoodud asjaolud alust jõuda järeldusele, et lapse elatist peaks vähendama nende kulude võrra, mis isa kannab seonduvalt lapsele vahetult ülalpidamise andmisega. Kostja ise ei ole vaatamata kohtu juhistele toonud välja, millised on kostja kulud lapse vahetu ülalpidamisega seonduvalt. Samuti on kohus lapse eluasemekulu ja toidukulu juures juba arvestanud sellega, et laps viibib osa ajast koos oma isaga. Kohus märgib ka, et hagis ei ole välja toodud vaba aja veetmise kulu, sünnipäeva pidamise ja sõprade sünnipäevade kulu, mööbli ja voodipesu soetamise kulu, spordivahendite kulu, taskuraha ja muid tavapäraseid ja lisaks ka ootamatuid kulutusi, mis jäävad tavapäraselt last kasvatava vanema kanda.
  2. Kostja on tuginenud võimatusele teenida piisavat sissetulekut, et anda ülalpidamist miinimummääras. Maksu- ja Tolliameti päringust (tl 58-59) nähtub, et J S on viimati saanud töötasu oktoobris
  3. Kostja on esitanud töövõime hindamise otsuse (tl 88-90), mille kohaselt on kostjal puuduv töövõime, töövõime vähenemise perioodiga 05.06.2020-04.06.
  4. Otsusest nähtub, et kostjal on tõenäoliselt paranev seisund määratud ravi tulemusena ning 1 aasta pärast on võimalik saavutatud ravitulemusi ja töövõimet uuesti hinnata.
  5. Kohus ei ole kostjal tuvastanud vara olemasolu, mille arvelt saaks lapsele ülalpidamist anda. Küll aga on kostjal võimalik pidada hagejat ülal oma sissetulekust. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 67-77) nähtub, et kostja sissetulek on ajavahemikul 02.05.-02.09.2020 olnud kokku 4636,51 eurot, sellest Eesti Töötukassa makstud on 2229,91 eurot ning laekumised muudest allikatest on olnud kokku (4636,51-2229,91) 2406,6 eurot. Muude laekumiste selgitustest ei selgu üldjuhul nende olemus (välja arvatud lotovõidud); ühe 100 euro suuruse laekumise selgituseks on „laen“, kuid ei selgu, kas tegu on kostjale antud laenu või kostjale laekunud tagasimaksega. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja on ostnud tollel perioodil lotopileteid vähemalt 242 euro eest ning kasutanud taksoteenust 79,96 euro ulatuses. Sellised asjaolud ei viita kohtu hinnangul kostja väga napile sissetulekule ja isikule, kelle kogu sissetulekuks on töövõimetuspension 460 eurot. Kohtu hinnangul tuleb jõuda järeldusele, et kostjal esineb veel muu, varjatud sissetulek ning tema tegelik varaline seis on väidetust oluliselt parem. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et tegemist ei ole valdavas ulatuses kostja püsiva sissetulekuga, vaid teistelt laenu ja toetusena saaduga.
  6. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vältimatud kulutused on üürikulu 500 eurot, millele lisanduvad kulud ka toidule ja ravimitele. Kostja on selgitanud, et taolist üürikulu aitavad tal kanda töövõimelised vanemad. Kohus märgib, et kostjal on vahendite piiratuse korral ilmselt võimalik vähendada teistsuguste valikutega oma eluasemekulu. Praegusel juhul on kostja eluasemekulu suurem, kui hageja leibkonna eluasemekulu kokku. 6
(8)2-20-109590 Seega ei leia kohus, et elatise väljamõistmine oleks hagis taotletud ulatuses välistatud tulenevalt kostja ebapiisavast sissetulekust. Kohus võtab samas arvesse seda, et kostja võimalused talle sobivat tööd leida on tervislikust seisundist tulenevalt piiratud. Samas nähtub töövõime hindamise tõendist, et esineb alus arvata, et kostja töövõime aasta möödudes vähemalt osaliselt taastub.
  1. Kostja on avaldanud, et kahtleb selles, et elatis läheb hageja ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on sellised väited paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei pea kohus lähtuma sellest, milline on olnud hageja ema reaalne võimalust last ülal pidada (ilma teise vanema toetuseta), vaid lapse põhjendatud vajadustest. Kohus märgib, et juhul, kui kostjal ka tulevikus esinevad kahtlused selles, kas lapse kulud vajalikus ulatuses tegelikkuses ka kaetud saavad, on kostjal võimalik arutada teise vanemaga võimalust, kuidas katta lapse kulud vahetult.
  2. Kostja on palunud arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega. Asjas ei ole vaidlust, et hageja eest makstakse perehüvitiste seaduse (PHS) alusel riiklikke peretoetusi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Vastavalt PHS § 16 lõike 1 punktile 1 on igakuiselt makstavaks peretoetuseks mh lapsetoetus. Lapsetoetuse suurus on pere esimesele lapsele 60 eurot kuus (

§ 17lg 3).

PHS § 17 lg-te 1 ja 2 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni; põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Eeldusel, et hageja jätkab õpinguid ka kuueteistaastaseks saamisel, makstakse hagejale lapsetoetust vähemalt täisealiseks saamiseni. Seega on hageja igakuised kulud olnud ja on ka edaspidi kaetud 60 euro ulatuses. See rahasumma on igakuiselt ema käsutuses ja seadusest tulenevalt peab ta selle kasutama lapse vajaduste rahuldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-35-17, p 28.2, nr 2-16-11905 p 19) saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega (perehüvitistega), olla

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmise aluseks, kuid seda siiski vaid mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundi korral või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Praegu esinevad asjaolud, mis annavad koostoimes aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 alusel.

Nendeks asjaoludeks on nii see, et hageja põhjendatud igakuised kulutused on alla seadusjärgse miinimummäära, kui ka kostja töövõimetus. 19. Lähtudes hageja põhjendatud kulutuste suurusest ning sellest, et kostja peab kandma poole lapse ülalpidamiskuludest, samuti arvestades, et lapse kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, on põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära ning määrata elatise suuruseks ajavahemikus 10.03.2020-30.06.2020 (480-60/2) 210 eurot kuus ning alates 01.07.2020 kuni täisealiseks saamiseni (410-60/2) 175 eurot kuus. Kohus märgib, et taolises suuruses elatis ei lähe vastuollu ka

§ 102

lg 2 teise lausega, millest tulenevalt peab vanem vahendite puudumisel kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu poolt väljamõistetav summa on väiksem, kui pool kostja väidetavast sissetulekust. 20. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei ole hagejale andnud piisavas ulatuses ülalpidamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajaperioodi 10.03.2020-03.06.2020 eest 210 eurot kuus, s.o kogusummas 779,03 eurot ning alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 175 eurot kuus. 7

(8)2-20-109590
  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kõik kostja vastuväited, mis puudutavad ajaperioodi, mille eest ei ole elatist nõutud. Asjassepuutuvad on üksnes need asjaolud, mis puudutavad ajaperioodi alates 10.03.
  2. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
  4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldati osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Kohus selgitab pooltele, et kuni lahendi jõustumiseni on neil võimalik sõlmida elatise tasumiseks kompromiss. Sellisel juhul saab kohus lahendi tühistada ning kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.