Obsah (7)

§ 116§ 97§ 96§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 09. märtsil 2021.a, Tallinnas Hagihind 2 628

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Hageja väitel on kostja andnud pärast seda, kui hageja vanemad läksid aprillis 2020 lahku, hagejale elatist juunis 2020 170 eurot, augustis 2020 120 eurot. Lisaks on kostja andnud hagejale paar korda sularahas 50 eurot ja ostnud hagejale mõned riideesemed (2 jopet, paar pluusi, mõned püksid, sokke ja aluspesu, jalanõud), kuid ravimeid ja muid hädavajalikke riideesemeid ja tooteid pole ostnud. Hageja on kostja juures peamiselt üle nädala nädalavahetusel üks või kaks ööd, kuid mitte igakord pole nii, vahepeal on jäänud vahele mõned nädalad (dtl 80). Hageja palub kostjalt välja mõista alates 08.10.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja väitel on ta nõus maksma lapsele praeguse seisuga 100 eurot kuus, kuna kostja on hagejale alati vajalikud asjad ostnud (riided jms) ning kostja on hageja jaoks alati olemas, samuti käib hageja ka üle nädala nädalavahetustel kostja juures, vahest ka kaks nädalavahetust järjest (dtl 75). Seega vaidlevad pooled selle üle, mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
2. Kohus leiab, et kõigepealt tuleb kindlaks teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (Riigikohtu 07.02.2018 otsus asjas nr 2-15-15909, p 12).

1. Hageja elab koos emaga. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema 08.10.2020 seisuga töötu, kuid tegeleb aktiivselt töö otsimisega. Lapse ema igakuiseks sissetulekuks on peretoetused sumas 98,36 eurot. Lapse vajaduste katmiseks on lapse ema võtnud laenu; samuti on lapse emal aidanud lapse kulusid katta lapse ema vanemad ja sugulased (dtl 4-5, p 2.5). 3 14.12.2020 menetlusdokumendis selgitab hageja, et lapse ema on vahepeal proovinud leida tööd sh teinud proovipäevi erinevates ettevõtetes. Kuna tänane tööturu olukord on selline, et teenindussfääris on tööle soovijaid palju ja hageja emal on väike laps, kes haigestub tihti, ei ole lapse emal õnnestunud püsivat töökohta leida. Lapse igapäevaseid kulusid on aidanud katta hageja emapoolsed sugulased. Lapse vanemad on leppinud kokku, et lapse isa annab lapsele elatist 150 eurot kuus, kuid alates suvest on lapse isa andnud lapsele elatist erinevates suuruses sh ei laeku elatis ühekorraga ning mõnel kuul on lapse isa jätnud elatise üldse tasumata. Kuudel, mil lapse isa on jätnud elatise andmata või on andnud kokkulepitust vähem, on hageja emapoolsed sugulased toetanud hagejat suuremas mahus; lisaks on hageja ema võtnud laene, et kanda enda ja lapse igapäevaseid kulusid. Tänaseks päevaks saab lapse ema toimetulekutoetust kohalikust omavalitsusest s.o kohalik omavalitsus tasub lapse kulud lasteaiale ning lapse ja ema eluasemega seotud kulud (kommunaalmaksed ja elektri) (dtl 89, p 3.2).
2. Kohus käsitleb hageja põhjendatud vajaduste suurust. Kohtupraktika kohaselt võib olla üheks aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära olla see, kui lapse põhjendatud vajadused on väiksemad, kui kahekordne elatise miinimummäär. Hageja väitel on tal järgmised igakuised kulutused: eluasemekulud 88 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 42 eurot, kulud lasteaiale 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot ja muud kulud (vaba aja veetmine, mänguasjad jne) 84 eurot. Kokku on hageja igakuised kulud kokku 584 eurot. 16.
3. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kulutused eluruumi üürimisel ja kommunaalteenustele on põhjendatud hageja osas keskmiselt 88 eurot kuus. 16.
4. Hageja toidule kuluvat 200 eurot. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades siiski asjaolu, et hageja on hetkel 3 a ja 7 kuud vana ja käib lasteaias, kus on tagatud kaks sooja toidukorda päevas ning lisaks kergem eine (nn lõuna- või õhtuoode), siis ei ole 200eurone toidukulu kohtu arvates põhjendatud ega kohtupraktikaga kooskõlas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik hageja toidukulu on 130 eurot. Hageja esindaja ei ole ka toonud välja, et hageja vajaks erilist ja tavapärasest kallimat toitu või et tal esineks toitumuslikke erivajadusi. 16.
5. Hageja transpordiga seonduvate kuludena on näidatud 50 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud täpsemaid selgitusi, millest see kulu moodustub. Kohus leiab, et arvestades hageja vanust ja tema vajadusi võib põhjendatuks pidada kuni 30-eurost transpordikulu kuus. 16.
6. Tervishoiule ja hügieenile on hageja esindaja väitel vajalik kulutada keskmiselt 42 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja kasutada hügieenitarbeid ja teenuseid. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada ravimeid nii esmaabitarbeks kui ettenägematute, sh. sesoonsete haigestumiste puhuks. Samas ei ole hageja esindaja toonud välja, et hagejal oleks mingi meditsiiniline näidustus või muu eripära, mis tingiks nii suure summa kulutamise hügieenitarvete ja ravimite või toidulisandite peale. Seega ei saa seda kulu tervikuna põhjendatuks pidada. Hügieenitarvete ja -teenuste (nt juuksuri) kulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 15 eurot kuus. Laste juukselõikus on odavam, kui vastav teenus täiskasvanutel; samuti ei soetata hügieenitarbeid 4 (hambapastat, hambaharja, šampooni jms) igal kuul. Ravimite ja vitamiinide põhjendatud kulu ühes kuus ei peaks kohtu hinnangul ületama 16 eurot. 16.
7. Lasteaiaga seotud kulu 50 eurot peab kohus põhjendatuks. 16.
8. Rõivaste ja jalanõude kulu on hagi kohaselt 70 eurot kuus. Rõivaste ja jalanõude kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 50 euro ulatuses kuus. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu see, et iga inimene vajab rõivaid ja jalanõusid; et Eesti Vabariigis on neli aastaaega ja seega ka vajadus erinevate rõivaste järele. Hageja on vanuses, kus lapsed kasvavad kiirelt ning vajavad sagedast garderoobi muutmist. Mingis ulatuses on samas võimalik kasutada järelturgu ning eeldada ei tule, et kõik (kvaliteetsed) rõivad ja jalanõud ostetakse uuena. 16.
9. Muude kuludena (vaba aja veetmine, mänguasjad, jne) on hageja esindaja märkinud keskmiselt 84 eurot kuus. Hageja ei ole lahti kirjutanud, millest see kulu koosneb. Kohus leiab, et mänguasjadele ning vaba aja veetmise kulu, nt teater, kino ja üritused sõprade või vanematega, on põhjendatud 35 euro ulatuses kuus. 16.
10. Lähtudes hageja poolt välja toodud kuluartiklitest, keskmisest ühe kuu kulust ning kohtupraktikas mõistlikuks peetud kulude suurusest, peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 414 eurot kuus (88 + 130 + 30 + 31+ 50 + 50 + 35), mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
11. Kostja on märkinud, et nõustub maksma lapsele elatist 100 eurot kuus, kuna ta ostab lapsele alati vajalikud asjad (riided jms) ning samuti käib ta ka nädalavahetuseti kostja juures (dtl 75). 17.1.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). 17.
5. Kohus märgib siinkohal, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma 5 kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-165-13, p 13;
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). 17.
10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibi kostjaga keskmiselt neli päeva kuus. Nii hageja kui kostja on kohtule avaldanud, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Kostja on lisaks väitnud, et soetab vajadusel hagejale vajalikke riideid (dtl 75), mida hageja on vähemalt osaliselt ka tunnistanud (dtl 80). Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 26.11.2020 kirjas tegi kohus kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid lapse kostja juures viibimise kohta. Kostjal tuli täpsustada ja tõendada, millise aja viibib hageja tegelikult tema juures ning seetõttu kas ja kui palju annab kostja hagejale elatist vahetult. Sealjuures palus kohus kostjat täpsustada, millised on need asjaolud, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi. 17.
11. Kostja kohtu 26.11.2020 kirjale ei vastanud. Kostja ei esitanud hageja tema juures elamise kohta mingeid tõendeid. Samuti ei viibi hageja kostja juures arvestatavat aega – hageja viibib kostja juures kuu jooksul 4 ööpäeva. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist (vt Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kaks korda kahel päeval kuus kostja juures viibimisel ei pruugigi kostjalt mingeid erilisi ülalpidamisega seotud kulusid tekkida, mida peaks elatise väljamõistmisel arvestama. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta kannaks jooksvalt hageja vahetu ülalpidamisega seotud kulusid.
14. Kostja ei ole esile toonud, et tema sissetulekud ja varanduslik seis ei ole piisav, et maksta lapsele elatist. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal puuduks töövõime või oskused elatise maksmiseks piisava sissetuleku teenimiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
15. Kokkuvõtlikult esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul asjaolud, mis koostoimes annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 alusel.

Nendeks asjaoludeks on nii see, et hageja põhjendatud igakuised kulutused on ca 414 eurot kuus, kui ka see, et varasemalt on vanemad kokkuleppel leidnud, et 150 euro suuruse elatise tasumine on hageja jaoks piisav (dtl 89, hageja seisukoht p 3.2). Kostja on tasunud hagejale ka 170 eurot elatist kuus (dtl 80). Lähtudes hageja põhjendatud kulutuste suurusest on põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Kostja peab kandma poole lapse ülalpidamiskuludest, mistõttu määrab kohus elatise suuruseks 207 eurot kuus (414 : 2).

1. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 08.10.2020 elatise 207 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 06.08.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
4. Kohus selgitab pooltele, et kuni lahendi jõustumiseni on neil võimalik sõlmida elatise tasumiseks kompromiss. Sellisel juhul saab kohus lahendi tühistada ning kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi. 6 Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
5. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 2 628 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldati osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7