ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Teeli Mägi Süüdistatav ANDRE KLEIN isikukood: 39504174229; xxx varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 4, viimati: - Pärnu Maakohtu 16.10.2018 otsusega nr 1-18-7845 karistatud
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega, mida suurendati
lg 2 alusel ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistusega.
lg 1 alusel vabastati karistusest täielikult tingimisi, katseaeg 3 aastat (16.10.2018-15.10.2021). - Pärnu Maakohtu 25.01.2018 otsusega 1-17-7439 karistatud
121 lg 2 p 3;
lg 2 p 7, 8, 9;
lg 2 p 1, 2;
järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel vabastati karistusest täielikult tingimisi, katseaeg 2 aastat 6 kuud (25.01.2018-24.07.2020). Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Brigitta Mõttus 1 1-20-6464 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi 1. Süüdi tunnistada Andre Klein
ja § 424 lg 1 järgi ning mõista
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Andre Kleinil ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.
Samuti süüdistatakse Andre Kleini selles, et tema, olles varem juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning olles Pärnu Maakohtu otsusega 1-17-7439 süüdi tunnistatud
kella 04.56 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tänaval Oja 41c suunas mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1. Seega Andre Klein, tahtliku tegevusega, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta, pani toime
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada
lg 1 ja § 4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning
lg 1 alusel mõista karistuseks
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 16.10.2018.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. DVD plaadid palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde ning menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja palus Andre Kleinile mõista karistuseks rahaline karistus. Kui kohus otsustab, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole võimalik, siis palus kaitsja mõista isikule 10 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ja jätta kogu liitkaristus tingimisi täielikult kohaldamata, kui isik määratava katseaja jooksul täidab kontrollnõudeid, ei pane toime uut kuritegu ja allub elektroonilisele valvele kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ning avaldas kahetsust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Andre Kleinile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Andre Kleinile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (edaspidi
) § 424 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist: mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olekust. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vaidlust ei ole selles, et Andre Klein juhtis 21.12.2019.a kella 04.56 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tänaval Oja 41c suunas sõiduautot Audi A8 registreerimismärgiga xxx. Süüdistatav tunnistas enda kohtuistungil antud ütlustes, et juhtus 21.12.2019 öösel sõiduautot. 3 1-20-6464 Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad Andre Kleini poolt sõiduki juhtimist tunnistaja S T ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. 12.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud DVD-plaadilt (tl 54-55), milles on vaadeldud 21.12.2019 kell 04.47 hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestist nähtub, et 21.12.2019 asus sõidukit juhtima nähtavalt joobes isik, kellel oli raskusi püsti seismisega. Lisaks nähtub, et isik juhtis sõiduautot Audi A8 registreerimismärgiga xxx ja suund kuhu isik liikus. Sõidukis oli kokku kolm isikut. Tunnistaja S T ütlustest (tl 65-66) nähtub, et politsei sai 21.12.2019 kell 04.49 väljakutse, et Pärnu kesklinnast kesklinna silla suunas hakkas liikuma sõiduk, mille rooli istus joobes isik. Politsei andis peatumismärguande sõiduautole Audi A8 registreerimismärgiga xxx, mis vingerdas sõiduteel. Sõiduk peatus Oja 41c juures. Sõiduki juhiga vesteldes oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Sõiduauto juhiks osutus kontrollimisel Andre Klein, kes tunnistas, et tal puuduvad juhiload ja ta on joobes. Autos viibis veel kaks isikut. Sõidukist väljudes isik tuikus ja tal olid väliste tunnuste järgi suured pupillid, ekslev pilk, miimika tõmblemine, mistõttu oli alus arvata, et isik on tarvitanud peale alkoholi veel narkootilisi aineid. Isik viidi haiglasse kontrolli. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka patrullpolitseiniku S T ettekanne (tl 53) ja teenistuslehed (tl 61-64), milledelt nähtub samuti kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis. Nimelt nähtub, et politsei sai 21.12.2019 väljakutse selle kohta, et sõidukit asus juhtima joobes isik, Oja-Raba ristmikul peeti sõiduk registreerimismärgiga xxx kinni, mida juhtis Andre Klein. Juhilt võeti uriiniproov. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlusi asitõendi vaatlusprotokollid. 12.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll ja sellele lisatud DVD-plaat (tl 56-57), milles on vaadeldud S T rinnakaamera viite 21.12.2019.a videosalvestist, tõendab süüdistatava joobeseisundile viitavaid väliseid tunnuseid, s.h tuigerdav kõnnak, ebaadekvaatne käitumine, segane kõne, suurenenud pupillid. Süüdistatav avaldas, et jõi ainult rummi ning arvab, et keegi pani talle narkootikume joogi sisse. 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-plaadi ja õiendiga (tl 58-60), milles on vaadeldud kahte 21.12.2019 pardakaamera videosalvestist, tõendab, et politsei peatas 21.12.2019 kella 04.56 ajal sõiduauto Audi registreerimismärgiga xxx. Nähtub ka sõiduki vingerdav juhtimisstiil ja lisaks, et juhikohalt väljus isik, kes on menetluses tuvastatud kui Andre Klein. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 70) nähtub, et Andre Klein kõrvaldati sõiduki Audi A8 reg.nr xxx juhtimiselt 21.12.2019 kell 04.58 Pärnu linnas Oja tn 41c, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Samuti kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolu, et Andre Klein oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobes, kinnitavad lisaks eelviidatud tunnistaja ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollidele ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 1919T, 21.12.2019 SA Pärnu Haigla terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 20 ja uurija 22.01.2020 kiri nr 3.2-1/1750-1 koos hinnanguga isiku joobeseisundi kohta. Asjaolu, et Andre Klein juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (narkootiline joove), kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 1919T (tl 79), 4 1-20-6464 mille kohaselt oli Andre Kleini uriiniproov positiivne narkootilise aine metüleenduoksümetamfetamiini (MDMA) suhtes. 21.12.2019 SA Pärnu Haigla terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 20 (tl 78) nähtub, et Andre Kleini kõne oli ebaselge, pupillid laiad ning tasakaalu ja koordinatsiooni harjutustest enamusi ei sooritanud. Eesti Kohtuekspertiisi instituudi eksperdi hinnangul (tl 80-81) esines isikul narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega Andre Klein rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et Andre Klein juhtis 21.12.2019.a kella 04.56 ajal narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tänaval Oja 41c suunas sõiduautot Audi A8 registreerimismärgiga xxx. Andre Kleini kohtuistungil antud ütlustes nähtub, et ta tunnistab, et ta jõi enne sõiduki juhtima asumist alkoholi, kuid ei tunnista narkootilise aine teadlikku tarbimist. Enda sõnul võttis ööklubis ühe õlle, mille pani laua peale ning arvab, et talle pandi midagi joogi sisse või klaas läks vahetusse. Hiljem tundis ennast imelikult, see tunne erines alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud tundest. Andre Kleinile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Andre Klein oma ütlustes avaldab, et ta sai aru, et tema enesetunne oli imelik, hea tuju ja sumin oli sees ning see tunne erines alkoholijoobest. Kohtu hinnangul nähtub ka asja materjalidest, et Andre Klein sai aru, et ta on narkojoobes. Andre Klein on nii kohtuistungil antud ütlustes kui ka kinnipidamisel politseile (nähtub asitõendi vaatlusprotokollidele lisatud videosalvestistelt) enda enesetunde põhjal avaldanud, et ta arvab, et keegi pani tema joogi sisse narkootilist ainet. Seega pidi Andre Klein aru saama, et oma terviseseisundist tulenevalt ei tohi ta mootorsõidukit juhtida. Samuti tõendavad kriminaalasjas teised kogutud kirjalikud tõendid, et joobe tunnused olid selgesti arusaadavad (ebaselge kõne, laiad pupillid, tasakaalu ja koordinatsiooni häired, rahutu käitumine). Eeltoodust tulenevalt oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Andre Klein pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Sõidukiga sõitma asudes ta teadis, et ta oli narkojoobes ja et selline seisund on juhile keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Andre Kleinile on esitatud ka süüdistus karistusseadustiku § 4231 järgi ehk sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Antud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas Andre Klein juhtis talle süüdistuses etteheidetud ajal mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seejärel, kas Andre Klein süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Eelpool viidatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Andre Klein juhtis 21.12.2019 a. kella 04.56 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tänaval Oja 41c suunas mootorsõidukit Audi A8 5 1-20-6464 registreerimismärgiga xxx. Väljatrükk ARK-st juhi infoga (tl 77) tõendab asjaolu, et Andre Kleinil puudub kehtiv juhtimisõigus. Lisaks narkootikumidele oli Andre Klein tarvitanud ka alkoholi. 21.12.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tl 67) tõendavad Andre Kleinil joobele viitavate tunnuste esinemist. 21.12.2019. a kell 04.58 kasutati aadressil Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tänaval Oja 41c Andre Kleini joobe tuvastamiseks indikaatorvahendit, mille näit oli 0,70 mh/l. Isikul olid silma pupillid suured, kõne oli segane, aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, koordinatsioon oli väga häiritud, käitumine oli rahutu ja omamehelik. Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükist (tl 68-69) nähtub, et 21.12.2019 ajavahemikus kell 05.18-05.22 toimunud kahel mõõtmisel oli Andre Kleini alkoholijoobeks väljahingatavas õhus lõpliku lugemi kohaselt 0,72 mg/l. Arvestades laiendmääramatust, milleks on olnud 0,05 mg/l, oli seega lõplikuks mõõtetulemuseks 0,67 mg/l. Seega juhtis Andre Klein 21.12.2019 mootorsõidukit ka alkoholijoobes, pannes mootorsõiduki juhtumisõiguste juhtimise kõrval toime ka täiendava liiklusrikkumise, milline tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Kuigi Andre Klein juhtis mootorsõidukit ka mh liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes alkoholijoobes, siis
lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Eeltoodust tulenevalt neeldub väärtegu kuriteo eest mõistetavas karistuses. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, mis
koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid
§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).(RKKKm nr 3-1-1-75-15 p 8) Pärnu Maakohtu 25.01.2018. a kohtuotsuse väljatrükist (tl 93-96) nähtub, et Andre Kleini karistati sel kuupäeval muuhulgas ka
Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et Andre Klein on varasemalt juba kolmel korral juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. 27.11.
§-s 4231 sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. See tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud ja isik tuleb selle eest vastutusele võtta, kui ta on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et Andre Klein pani talle etteheidetava teo toime vähemalt otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtuistungil Andre Klein tunnistas ennast süüdi. Kohus leiab, et Andre Klein istus teadlikult sõiduki rooli taha ning teadlikult sõitis mootorsõidukiga samal ajal teades, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks on Andre Kleini suhtes koostatud 25.01.2018. a kohtuotsus kokkuleppemenetluses muuhulgas
Ehk sama kuriteo toimepanemises, milles teda 6 1-20-6464 süüdistatakse ka käesoleval juhul. Seega kõige hiljem 25.01.2018. a oli Andre Klein teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti oli Andre Klein teadlik sellest, milline tegevus/käitumine toob endaga kaasa süüdimõistmise
Sellest hoolimata juhtis ta aga 21.12.
Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Andre Kleini teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Andre Kleini õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Andre Klein on süüvõimeline ning
Seega tuleb Andre Klein süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Andre Klein juhtis mootorsõidukit 21.12.2019. a kella 04.56 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tänaval Oja 41c suunas joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist juhtimisõiguseta ning alkoholijoobes. Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et Andre Kleini poolt toime pandud süüteod on kantud ühisest tahtlusest ja need on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud kuriteokoosseisu käsitleda ideaalkogumina
lg 1 järgi.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning
Seega karistus tuleb Andre Kleinile mõista
Andre Kleini süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks kuritegu. Teiseks arvestab kohus Andre Kleini süü suuruse asjaolu, et lisaks narkootikumidele, oli Andre Klein tarvitanud ka alkoholi, mis oli 7 1-20-6464 kriminaalsele määrale ligilähedane joove. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Andre Kleinil oli raskusi püsti seismisega ja mootorsõiduki juhtimisega. Eeltoodu iseloomustab Andre Kleinil olnud joobe suurust, mida samuti kohus arvestab süü suuruse hindamisel. Oma sellise teoga seadis Andre Klein ohtu nii temaga autos viibinud isikute kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et Andre Klein pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest üks raskeimaid vorme. Andre Klein puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendavaks asjaoluks
Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Andre Kleinil kohtuotsuse tegemise seisuga 4 kehtivat karistust. Viimati karistati Andre Kleini 16.10.2018. a
a
121 lg 2 p 3;
lg 2 p 7, 8, 9;
lg 2 p 1, 2;
Ka ülejäänud kahel korral on Andre Kleini karistatud kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Varasemad karistused ei ole aga Andre Kleini mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime katseajal. Kohtu hinnangul suurendaks vastupidine käitumine veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks karistada isikut, keda on juba 4-l korral karistatud vangistusega, rahalise karistusega, nagu taotles seda kaitsja. Karistusregistrist nähtub, et Andre Kleini enamus rahatrahvid on tasumata või nende tasumata jätmise tõttu asendatud asenduskaristusega. Seega kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Andre Kleini puhul ka täidetav. Kohus ei pea võimalikuks
lg 5 alusel uuesti kohaldada ka liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Pärnu Maakohtu 16.10.2018 otsusega 1-18-7845 on juba korra Andre Kleini vabastatud liitkaristusest tingimisi käitumiskontrolliga allutades ta elektroonilisele valvele, seega on Andre Kleinile korduvalt antud võimalus karistust kanda vabaduses, kuid ta ei ole temale antud võimalusi kasutanud. Andre Kleini suhtumist temale varasemalt määratud karistustesse ja õiguskorda iseloomustab ka kohtuistungil antud ütlused, milles ta tunnistas, et sai aru, et kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo, siis pööratakse karistus täitmisele. Seega ei takistanud Andre Kleini uute kuritegu toimepanemast ka teadmine, et temale eelnevalt mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, arvestades kuriteo raskust, varasemaid karistusi ja isikut, et Andre Kleini mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui reaalse vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Andre Kleini
lg 1 ja § 4231 järgi ettenähtud kuritegude eest
lg 1 ja
MS § 238 lg 2 alusel mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 8 kuud vangistust. Kuna Andre Klein on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. 8 1-20-6464 Andre Klein on kohustatud ilmuma karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvatakse alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Andre Kleinile kohaldatud tõkendit ning Andre Kleini ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 7 DVD plaati (pakendid 1-7), milledel on hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestised, turvakaamerate videosalvestised, vormikaamera videosalvestised, pardakaamera videosalvestised ja mis asuvad kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 876 €. Määratud kaitsjale määratud tasu on kohtueelses menetluses 108 € ja kohtumenetluses 108 €. Kohus leiab, et määratud kaitsja töötasu osutatud õigusteenuse eest kohtueelses- ja kohtumenetluses on põhjendatud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 82) kohaselt on Andre Kleini joobe tuvastamise kulu 87 €. Seega tuleb Andre Kleinilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1179 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.