Obsah (5)

§ 99§ 101§ 102§ 108§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg aja koht 01. juuni 2021. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-3694 Kohtuasi A. P. hagi S. P. vastu elatis

) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja õpib xxx Gümnaasiumis. Hageja on esitanud kohtule 22.09.
2. a tõendi nr 2-9/8 millest nähtub, et A. P. õpib gümnaasiumi
3. klassis. Hageja nõuab elatist 284,66 eurot kuus.
4. Riigikohus on seiskohal, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99lg-st 1.

Sellises asjas ei saa kohaldada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Täisealiseks saanud lapse vanem võib

§ 102

lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu

§ 102lg 2 (vt Riigikohtu 19.10.2015.

a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, punktid 10, 11). 8.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 09.03.
2. a esitatud hagiavalduses välja toodud kulude kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 569,31 eurot kuus. 10.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Juhul, kui vanem tugineb vastuväites asjaolule, et tema majanduslik seis ei võimalda tasuda elatist miinimummääras, tuleb oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Kuna hageja on täisealine, ei kohaldu

§ 101lg 1 sätestatud seadusega kehtestatud elatise miinimummäär.

Kohtul tuleb hinnata hageja vajadusi ning nii tema kui vanemate varalist seisukorda.

1. Kostja on seisukohal, et tal ei ole materiaalselt võimalik hageja ülalpidamiskohustust täita, kuna talle on määratud kuni 25.02.
2. a puuduv töövõime. Kostja asus õppima koka eriala xxx Kutsehariduskeskuse päevaõppesse. Kostja sissetulekuks on tasemeõppe toetus 292 eurot, töövõimetoetus 413,37 eurot ja sotsiaaltoetus 41,68 eurot. Kostja materiaalne olukord ei võimalda hagejat rahaliselt toetada. 3
3. Kohus selgitas menetlusosalistele, et TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 alusel ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet: 1) poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; 2) Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; 3) kindlustusseltsidelt; 4) Maksu- ja Tolliametilt; 5) krediidiasutustelt.
4. Kohtul tuleb hinnata hageja vajadusi ning nii tema kui vanemate varalist seisukorda. S. P. on hageja isa ja S. P. on hageja ema ning sellest lähtuvalt tuleb kohtul hinnata ka lapse vanemate majanduslikku ja varalist seisukorda.
5. Töötajate registri (TÖR) väljavõtte kohaselt puudub kostjal töökoht. Viimati töötas kostja
6. aastal ning lahkus töölt 10.01.
7. a terviseseisundi tõttu. 03.09.
8. a Eesti Töötukassa otsuse nr xxx kohaselt on kostjale määratud xxx Kutsehariduskeskuses kutsekeskhariduseõpe koka õppekava (3 aastat) tasemeõppe toetus. Eesti Töötukassa 17.05.
9. a teate kohaselt ei ole kostja S. P. töötuna ja tööotsijana arvele võetud. Kostjale makstakse
10. aasta algusest tasemeõppe toetust ja töövõimetoetust, millest kohtutäitur peab kinni 48,22 eurot. Autoregistrikeskuse (ARK) väljavõtte kohaselt kostjale sõidukeid ei kuulu. Kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx xx-xx, xxx. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt on S. P.le perioodil 01.11.
11. a kuni 30.04.
12. a väljamakseid 1 416 eurot. Panga teadete kohaselt S. P.l arvelduskontod puuduvad.
13. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid teise lapsevanema materiaalse seisukorra kohta. Hageja märkis oma seisukohas, et tema andmetel on isa sissetulekuks töötasu 200 eurot kuus, millest kohtutäiturid pidasid kinni 67 eurot kinni täitemenetluste täitmiseks. Kinnis- ja vallasvara hageja isal puudub, sõidukeid ei oma. Hageja isa sõidab abikaasa T. sõiduautoga (Toyota Avensis, ehitusaasta 2005, ostetud 26.02.
14. a). TÖR väljavõtte kohaselt töötab hageja isa alates 03.03.
15. a xxx OÜ-s. Enne seda töötas S. P. alates 01.07.
16. a kuni 27.01.
17. a xxx OÜ-s. ARK-i kohaselt ei kuulu S. P.le sõidukeid, kuid ta on peale abikaasa Toyota veel kahe sõiduki ja ühe kaubiku kasutaja. Kinnistusraamatu väljavõttekohaselt ei kuulu hageja isale kinnisvara. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt on S. P.le tehtud perioodil 01.11.
18. a kuni 30.04.
19. a väljamakseid 1 608 eurot (s.h palgatulu 1 183,49 eurot, tööandja makstud haigushüvitis 39,65 eurot, haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis 185,34 eurot, VÕS lepingu alusel makstud töö- või teenustasu 200,00 eurot). Swedbank AS teate kohaselt on S. P. arvelduskonto blokeeritud. Hageja A. P.le kuulub Swedbank AS-s arvelduskonto millel on arvestatavad rahalised vahendid.
20. Hageja on kohtule teatanud, et tema vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad keskmiselt 569,31 eurot kuus. Kummagi lapsevanema poolne toetus oleks seega 284,65 eurot kuus. 4
21. Hagejapoolne igakuine kulu moodustab suurema summa kui Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäär. Samas hageja märgib oma 14.05.
22. a vastuses, et isa töötab esimest kuud, enne seda oli isa töötu. TÖR-i väljavõtte kohaselt puudus S.l töökoht
23. a veebruaris, enne seda oli tal pidev töökoht olemas. Arusaamatuks jääb, kuidas hageja saab igakuiselt suurema summa kulutada kui seda võimaldab hageja poolt märgitud materiaalne olukord. Hageja poolt esitatud tšekkidelt nähtub, et on ostetud naiste T-särke nii XL kui XS suuruses. Tšekkidest nähtub, et on ostetud retseptiravimeid (ärevusshäire, reumaatilisi haiguseid). Pealamp akuga, autotarvik digitaalne sise/välis termomeeter? Veipland (e-sigarettide ja nende tarvikute müük) kaupluses ostetud auruti?! Kohus on seisukohal, et esitatud ostutšekkide kohaselt saab järeldada, et hageja on esitanud kohtule tšekid mis ei ole tema enda kulud. Kui need ostud on tehtud hageja tarbeks, siis ei ole need (e-sigaretid, autotarvikud ja pealambid) sellised kulud mis kuuluvad ülalpidamiskohustuse kategooriasse. Riideid on ostetud kogu perele, mitte ainult hagejale. xxx ühiselamu „Õpilaskodu kasutusleping nr 10“ leping on sõlmitud tähtajaga alates 30.08.
24. a kuni 20.12.
25. a. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sel aastal toimus õppetöö põhiliselt distantsõppelt. Kohus leiab, et hageja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud.
26. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuringu kohaselt on 13-17 vanuses laste ülalpidamiskulu 412 eurot kuus, mis on ühe vanema kohta ca 206 eurot kuus. Kuna hageja on täisealine, siis kohus on seisukohal, et pigem on hageja keskmine ülalpidamiskulu 412 eurot, ühe vanema kohta 206 eurot kuus.
27. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse reaalseid vajadusi ja lapsevanema varalist seisundit ja võimalusi.
28. Tõendite kohaselt on hageja ja kostjate seadusliku esindaja sissetulekud ja varaline seisund enam-vähem võrdsed. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse reaalseid vajadusi ja lapsevanema varalist seisundit ja võimalusi.
29. Kostja igakuine sissetulek on ca 747 eurot kuus. Arvestades kostja majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, eeldatavaid püsivajadusi (kulusid), samuti seda, et kohustatud isik oleks suuteline kohtulahendit täitma, on kohus seisukohal, et kostja on suuteline tasuma A. P. ülalpidamiseks 150 eurot kuus, kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut. Hageja ise omab pangas arvelduskontot kus on rahalised vahendid olemas. Arvelduskontolt nähtub, et hageja saab igakuiselt 60 eurot peretoetust.
30. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks igakuise elatusrahana 150 eurot, alates
31. märtsist
32. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx Gümnaasiumis.
33. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et kui hageja jätkab õpinguid enne 21 aastaseks saamist kõrgkoolis või kutseõppes on tal võimalus uuesti esitada elatise nõude hagi.
34. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.06.
35. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx Gümnaasiumis. 5
36. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet piisavalt tõendanud, tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. 26. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). 27. Kohus selgitab, et

§ 100

lg-st 4 tuleneb kohustus maksta elatis iga kalendrikuu eest ette, mistõttu on kohtul õiguse määrata, milliseks kuupäevaks peab elatis järgmise kalendrikuu eest olema tasutud. Kohus arvestab seejuures kohustatud isiku võimalusi, kuid samas peab ka õigustatud isik saama kasutada elatist koheselt alates kalendrikuu esimesest kuupäevast. Antud juhul leiab kohus, et on põhjendatud, et hageja saaks elatise eelneva kuu

1. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6