Obsah (4)

§ 29§ 155§ 123§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1428 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi K K kaebus Politsei- ja

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Kohtuotsus toimetada kätte K Kle ning saata kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K M 17.03.2021 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,002321 määrati menetlusalusele isikule K Kle KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Otsusest nähtub, et 06.06.2019 kella 10.00-13.00 ajal xxxx vallas xxxx xxxx talu vastas olevast xxxx jõest tõsteti veest välja ja lõhuti töötav veepump, katki tehtud ka vooliku kinnitusots. Pumba lõhkumisega tekitatud H K’ile varalist kahju umbes 200 eurot. Otsuse kohaselt on väärteomenetluse käigus välja selgitatud, et 06.06.2019 ajavahemikul 10.00-13.00 xxxx kasutas xxxx talu pere xxxx jõest veevõtmiseks elektrilist pumpa. Pump oli pandud jõkke väljaspool nende maaüksuse piire. Maaüksus, millel jõgi asus, oli xxxx ning selle omanikuks on K K. Tunnistajad ja menetlusalune isik kinnitavad, et pumba tõstis veest välja K K. Selle tegevuse käigus on pump saanud kahjustada ning avaldajale on tekitatud kahju. K K arvab, et kuna jõgi asub tema maal, siis ei tohi keegi sealt vett võtta ega selle käigus viibida tema maal ilma maaomaniku loata. Kuna xxxx jõgi on avalikult kasutatav jõgi, siis kuulub selle juurde ka kallasriba, mille juurde ligipääsu ei tohi takistada. Seega võis sealt liikuda jõeni ning paigutada pumba jõkke.
2. 30.03.2021 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku K K kaebus kohtuvälise menetleja 17.03.2021 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,19,002321, mille kohaselt kaebuse esitaja taotleb kohtult väärteoasja menetlemise lõpetamist väärtegu välistavatel asjaoludel. Tema poolt ei ole toimunud H. K veepumba voolikuotsiku kahjustamist tahtlikult ega ettevaatamatusest. Ta on veendunud, et väärteootsus ei ole õiguspärane, kuna talle inkrimineeritav süütegu ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses.
3. 04.05.2021 kohtule saabunud vastuskirjas K K kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitajale inkrimineeritud süütegu tõendatud. Kaebuse esitaja väidab, et ta ei ole mitte kellelgi keelanud (oma maal) jõest vett võtta ja kallasrajal liikuda. Talle ei sobi aga see, et vett tahetakse võtta üha rohkem ja pumbad lähevad järjest võimsamaks, mille tagajärjel aga muutub jõgi soojal ajal veevaeseks. Tulemuseks mõjutab sellises suures hulgas veevõtmine veekogu seisundit ja põhjustab vee liigvähenemist. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et paraku on suvilaõuel vett taevasse pritsiva purskkaevu kuivaks jäämine ihule lähem mure, kui paljude veelinnupoegade hukkumine. Väärteomenetleja K M analüüsis 17.03.2021 põhjalikult enne otsuse nr: 2590,19,002321 koostamist kõiki asjas kogutud tõendeid ja asus seisukohale, et menetlusalune isik K K pani toime temale süükspandava väärteo ja protokoll on koostatud õigetel alustel. K K võttis mitmel korral jõest välja temale mittekuuluva töötava pumba, mille tagajärjel sai pump kahjustada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
4. märtsi 2012.a korraldusele nr 116 „Avalikult kasutatavate veekogude kinnitamine“ lisas toodu kohaselt on Vainupea jõgi avalikult kasutatav, samuti jõe ääres olev kaldariba, ning liigipääsu jõe äärde ei tohi takistada. Tuginedes eeltoodule, võivad isikud minna jõe äärde ja võtta sealt vett (ka pumbaga). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§s 30 sätestatud alustel. Seega palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,19,002321 muutmata ja K K kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 2 4.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 29

lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Riigikohtu praktikas väljakujunenud seisukoha järgi on väärteo aegumine absoluutne menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (nt RKKKo 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p 18 ja RKKKo 27.04.2010, 3-1-1-20-10, p 8).

1. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Sama paragrahvi lg 7 näeb ette süüteo aegumise peatumise, selleks on 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; jm alused.
2. Käesolevas asjas on K Kle etteheidetav väärtegu toime pandud 06.06.2019, st teo toimepanemisest on praeguseks möödunud kaks aastat ning väärteo aegumistähtaeg on möödunud.
3. Kohtule esitatud väärteotoimikust ning muudest materjalidest nähtuvalt ei esine käesolevas asjas ka KarS § 81 lõikes 7 nimetatud süüteo aegumise peatumise aluseid ning samuti ei ole eriseaduses ettenähtud väärteo kolmeaastast aegumistähtaega.
4. Eelnevale tuginedes ning juhindudes

§ 120

lg-st 1, § 132 p-st 3, § 133-134 tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K M 17.03.2021 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,002321 tühistada ning väärteomenetlus K K suhtes

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste kohtunik 3