Obsah (5)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-140751 Tsiviilasi Itella Estonia OÜ hagi Tiin

) § 182 lõike 2 kohaselt lähevad äriühingu kohustused äriühingu üleminekul automaatselt kaasa, st Tiina Kaubandus OÜ juhatuse vahetumisel, ei muutunud lepingust tulenevad kohustused tühiseks. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt omandas S. S. osaühingu ja sai kostja juhatuse liikmeks 13.01.2020, teadmata kostja võlgnevusest. Hagis nimetatud kohustused võttis kostja nimel eelmine juhatuse liige T. K. . Kuna hagejaga sõlmis lepingu T. K. , vastutab tema hageja ees maksmata jäänud arvete eest. T. K. kinnitas S. S. ile ettevõtte üleandmisel, et osaühingul puuduvad võlad ja kohustused kolmandate isikute ees. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 17.10.2019 sõlmisid hageja ja kostja pakiveoteenuse lepingu. Kostja kasutas hageja osutatud pakiveoteenust, kuid ei täitnud enda kohustust tasuda perioodil 01.11.2019 kuni 31.01.2020 hageja osutatud teenuste eest. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 2142,96 euro ja viiviste väljamõistmist järgmiste arvete alusel: 30.11.2019 arve nr 0615680434 summas 1137,19 eurot (maksetähtaeg 17.12.2019); 31.12.2019 arve nr 0615790921 summas 693,79 eurot (maksetähtaeg 17.01.2020); 31.01.2020 arve nr 0615838398 summas 311,98 eurot (maksetähtaeg 17.02.2020). 5.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6. Kostja ükski vastuväide ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kasutas teenuseid ja jäi teenuste eest hagejale võlgu. Kostja vastutab osaühinguna oma kohustuste täitmise eest. Juhatuse liige isiklikult reeglina osaühingu kohustuste eest ei vastuta. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja kohustus hageja ees tekkis enne osaühingu omandamist S. S. i poolt. Seadus ei näe ette, et äriühingu osaniku või juhatuse vahetumisel muutuks seni võetud kohustused tühiseks. Kohus selgitas kostjale, et kostjaks on osaühing, mitte S. S. . Kostja seaduslik esindaja ei esitanud vaatamata sellele kostja nimel hageja nõudele sisulisi vastuväiteid. Kohus märgib lisaks, et hageja viide

-i ettevõtte üleminekut reguleerivatele sätetele ei ole asjakohane, kuivõrd praegusel juhul oli tegemist osaühingu osaluse omandamisega mitte ettevõtte üleminekuga. 7. Seega kuulub kostjalt arvete nr 0615680434, nr 0615790921 ja nr 0615838398 alusel hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 2142,96 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras hagi esitamise seisuga summas 178,94 eurot.

§ 113

lõike 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivise arvestust vaidlustanud, mistõttu loeb kohus hageja viivise nõude summas 178,94 eurot põhjendatuks. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 22.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 8% aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja ei ole lepinguid nõuetekohaselt täitnud. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 8% aastas tasumata põhivõlalt alates 22.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni. 8. Kohus selgitab täiendavalt, et kui T. K. tekitas äriühingu juhatuse liikmena äriühingule oma tegevusega kahju või rikkus S. S. iga sõlmitud lepingut, on äriühingul või S. S. il õigus esitada hagi T. K. u vastu. 9. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot. Kohus loeb riigilõivu vältimatuks ja põhjendatuks kuluks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 250 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik