) § 110 lg 1 p-d 1 ja 2 ning 3 sätestavad, et pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada ja pärija ei viibi pärandvara asukohas ning ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud.
lg 3 kohaselt kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Kohtule teadaolevalt ei ole käesoleval hetkel selge, kes on kõik pärandaja pärija(d) ja kas pärand on kõigi pärijate poolt vastu võetud ning teada ei ole, kas kõik pärijad viibivad pärandvara asukohas.
lg 1 välistab abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamise, kui ei ole teada kõik pärijad. Seetõttu võib
lg 1p-des 1-3 sätestatud aluste esinemisel olla vajalik pärandvara valitsemise rakendamine, et pärandvara hooldaja saaks pärandvara jagada puuduva kaaspärija asemel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-2320, p 23; TsMS kommenteeritud väljaanne, lk 673 p 2.3.3.c). Seetõttu esinevad alused pärandvara hoiumeetmete kohaldamiseks. Riigikohus on erinevates tsiviilasjades sedastanud järgmist. Pärandvaras olevad konkreetsed esemed kuuluvad kuni pärandvara jagamiseni kaaspärijatele ühiselt (
Praeguses asjas ei ole pärandvara jagatud. Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit. Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (
Seetõttu ei tähenda kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest (vt Riigikohtu 20.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15, p 9; vt ka 24.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-14, p 15). Kuna ühele kaaspärijale üksikus esemes kuuluvat osa ei saa enne pärandvara jagamist kindlaks teha, ei saa ühe kaaspärija osa üksikus esemes täitemenetluses arestida ega piirata selle osa käsutamist. Kaaspärija pärandvara ühisuse osa (vara ja sellega seotud õigused ja kohustused) on aga kaaspärijate kaasomandis ning saab osaleda õiguskäibes. Kaaspärija saab pärandvara ühisuse osa võõrandada (
lg 1) ning sellele saab sissenõuet pöörata, mh seda arestida (Vt Riigikohtu 04.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529/24, p-d 16 j 17). Kohus on käesolevat asja lahendades Riigikohtu seisukohti arvestades arvamusel, et kuivõrd ühe kaaspärija osa pärandvara hulka kuuluvatest asjadest (nt korteriomandist) ei ole võimalik enne pärandvara jagamist kindlaks teha, ei saa pärandvara hoiumeetmeid rakendada pärandvarale osaliselt, nt eemaloleva kaaspärija pärandiosa suuruse ulatuses. Hooldaja ülesannete hulka ei kuulu kaaspärija pärandvara ühisuse osa valitsemine, vaid pärandvara valitsemine. Üksnes osale pärandvarast hoolduse määramisel puudub hooldajal õigus vallata, kasutada ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, sest selline õigus on pärandvara ühisusest tulenevalt kõigil kaaspärijatel ühiselt. Samas on hooldaja ülesannete täitmise eelduseks see, et hooldaja saab vajadusel pärandvara hulka kuuluvad esemeid vallatada, kasutada ja käsutada. Eeltoodut arvestades kohaldab kohus pärandvara hoiumeetmeid kogu pärandvarale. 4.
lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Sama paragrahvi
pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. 7. Käesolevas tsiviilasjas on pärandvara hooldajal kõik seadusest tulenevad hooldaja kohustused, eelkõige järgmised kohustused: valitseda pärandvara heaperemehelikult ning tagama selle säilimine kuni pärandvara hooldaja kohustustest vabastamiseni. anda kohtule aru pärandvara valitsemisest ning esitada kohtule pärandi hooldaja aruanne vastavalt kohtumääruse resolutsioonis märgitule. rakendada meetmeid pärija isiku ja asukoha väljaselgitamiseks. täita pärandvara arvelt pärandvaraga seotud kohustused. võtta pärimisseaduse § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagada muul viisil selle eraldamine pärija varast. pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldada pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded pärimisseaduse § 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. kui pärandvarast ei jätku kõigi pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara nimekirja kantud nõudeid ei või rahuldada, kui esineb pärimisseaduse § 142 lõike 6 olukord. teatada viivitamatult kohtule, kui langevad ära pärimisseaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused.
lõigete 4 ja 5 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandisse kuuluvat kinnisasja ning pärijatel ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. 8.
lause sätestab, et koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule
MS § 477 lg 4 sätestab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 585 sätestab, et kohus kuulab pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ära avaldaja või isiku, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, ja isiku, kelle määramist pärandi hooldajaks soovitakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära teised isikud, kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab. Kohus kuulab menetlusosalised nende taotlusel pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ära. Kohus annab menetlusosalistele tähtaja, et avaldada, kas menetlusosalised soovivad endi ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.