) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 07.05.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 01.06.2013 X OÜ-s müüjana. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale X OÜ kokku väljamakseid summas 4411,33 eurot ja võlausaldajale X AS 3914,87 eurot. Kohus kuulas võlgniku 02.06.2021 kohtuistungil ära. Võlgnik selgitas, et oma vanuse ja tervise tõttu ei ole tal võimalik tulutoovamat tööd leida. Võlgnik on tööd otsinud vastavalt oma vanusele, oskustele ja tervisele. Pärast pankrotimenetlust tekkis võlgnikul südame rütmihäired, mistõttu peab kogu aeg võtma ravimeid, et infarkti ei tekiks. Võlgnik tõi esile, et arvestades tema vanust ning asjaolu, et pension on lähedal ja tervisega on probleeme, soovib ta viimased eluaastad normaalselt elada. Võlgnik on enda hinnangul teinud kõik, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus märgib, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, 2 täitnud aruande esitamise kohustust ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ligikaudu 26,46 % ulatuses. Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, tervist, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Võlgnik selgitas 02.06.2021 toimunud ärakuulamisel, et püüdis leida tulutoovamat tööd vastavalt oma vanusele, oskustele ja tervislikule seisundile. Võlgnik märkis, et tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik füüsilist tööd teha. Kohtu hinnangul vastab müüja töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks
Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab eelnevast tulenevalt lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest ja võlausaldajate seisukohtadest nähtub, et võlgnik on teinud järjepidevalt makseid võlausaldajatele seaduses ettenähtud määras. Seega on võlgnik andnud endast parima võlausaldajate kohustuste täitmisel. Alusetu on võlgnikule ette heita asjaolu, et võlausaldajate nõuded võlgniku vastu on võrdlemisi väikesed, mistõttu oleks võlgnik pidanud suutma võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul tegi võlgnik võlausaldajatele korrektselt väljamakseid, lähtudes töötasu suurusest ja seaduses sätestatud väljamaksete määradest. Võlgnik on täitnud
Väited, et võlgnik oleks pidanud tegema makseid võlausaldajatele suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Samuti pole võlgnik oma sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Võlgnik on püüdnud oma võimaluste piires oma kohustusi täita. Võlgnik esitas kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.