Obsah (11)

§ 128§ 130§ 10§ 1361§ 111§ 31§ 115§ 92§ 95§ 131§ 12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-2372 3. juuni 2021 Kadri Palm Paju Arend

) § 149 lg 1 kohaselt ei peata vaide esitamine vaidlustatava haldusakti täitmist. Kuivõrd kaebaja ei taotlenud MTA

1. septembri
2. a maksuotsuse nr 12.2-3/047121-15 peale vaiet esitades maksuotsuse täitmise peatamist, siis ei toonud vaide esitamine endaga kaasa vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist. 11.2.

§ 128lg 2 sätestab eeldused, millal on maksuvõla sundtäitmine lubatud.

Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Kuivõrd kõik nimetatud tingimused olid vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal täidetud, oli maksuhalduril õigus maksuotsusega määratud, kuid maksuotsuses märgitud tähtajaks tasumata jäetud maksuvõlg sundtäita. 11.3. Vastavalt

§ 130

lg-le 1 alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul. Vastustaja arvates on vaideotsuses põhjendatult märgitud, et maksuvõla sundtäitmine ei ole maksuhalduri kaalutlusotsus, vaid imperatiivne kohustus. Vastav 4 3-20-2372 asjaolu nähtub ka

§ 10lg 2 p-st 3, mille kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad.

Seega ei ole maksuhalduril maksuvõla olemasolul ning juhtumil, mil kõik maksuvõla sundtäitmise eeldused on täidetud, kaalutlusõigust selles osas, kas alustada maksuvõla osas sundtäitmist või mitte. 11.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ebavõrdsest kohtlemisest. Samuti on alusetu kaebaja seisukoht, nagu oleks tavapärane, et sellises suuruses võlga korraga sisse ei nõuta. Vastustaja selgitab, et see, kas võlg nõutakse sisse korraga, sõltub maksukohustuslase rahalistest vahenditest ja tema esitatud taotlustest. Kui maksukohustuslasel on piisavalt rahalisi vahendeid ja ta ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist (või haldusakti vaidlustamise korral selle täitmise peatamist), pole maksuhalduril mingit takistust võlg koheselt täies ulatuses sisse nõuda. 11.
2. Maksuvõla suurus sissenõudmisel tähendust ei oma ning puuduks ka igasugune alus ja mõistlik põhjendus maksukohustuslasele eeliste andmiseks või erinevaks kohtlemiseks sellel põhjusel, et tema võlgnevus on suurem. Vaideotsuses on selgitatud, et maksuhaldur täidab oma ülesannet, nõuda sisse maksuvõlad, olenemata maksuvõla suurusest ning alustab sundtäitmist alati, kui

§ 128lg-s 2 sätestatud eeldused on täidetud.

Maksuvõla sundtäitmine seaduses sätestatud tingimuste järgimisel ei ole kuidagi vastuolus hea halduse tavaga. 11.

1. Vastustaja hinnangul oleks just maksuvõla sissenõudmata jätmise või kaebaja taotletud tagasitäitmise puhul tegemist ebavõrdse, s.t kaebaja alusetult soodsama kohtlemisega, võrreldes nende maksukohustuslastega, kes enda maksud õigeaegselt tasuvad või kes kasutavad seaduses ettenähtud võimalusi maksukohustuse täitmise edasilükkamiseks. 11.
2. Vastustaja hinnangul puudus kaebajal põhjus hüpoteegi seadmisest järeldada, et selle kaudu hakataksegi vajadusel sundtäitmise toiminguid tegema. MTA esitas kohtule taotluse hüpoteegi seadmiseks

§ 1361

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

11.

1. Hüpoteek kaebaja kinnistule seati tagamaks, et maksukohustuslane ei muudaks ennast kontrolli ajal varatuks. See aga ei tähenda, et maksuvõla tekkimisel oleks maksuhalduril puudunud õigus selle sissenõudmiseks muul, lihtsamal viisil. Maksuhalduril oli antud juhul võimalik maksuvõlg sundtäita maksukohustuslase pangakontol olevate rahaliste vahendite arvel, seega ei pidanud ta asuma hüpoteeki realiseerima. Vaideotsuses on põhjendatult märgitud, et hüpoteegi realiseerimine on ilmselgelt nii maksuhaldurile kui ka maksukohustuslasele ajamahukam ja kulukam maksuvõla täitmise viis. Nimelt kuuluvad hüpoteegi realiseerimise korral maksukohustuslase poolt tasumisele ka sissenõudmiskulud. Seega oli maksuvõla sundtäitmine kaebaja pangaarvelt inkasso korras igati proportsionaalne meede maksuvõla sissenõudmiseks. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja kinnistule seatud hüpoteek on
2. novembril 2020 kustutatud. 11.
3. Alusetu on kaebaja väide, et talle polnud maksuotsuse sundtäitmine ettenähtav. Maksukohustuslane sai kontrolli tulemusest ja eeldatavast täiendava maksu määramisest teada kontrolliaktist. Maksuotsuses sisaldus ka hoiatus sundtäitmise alustamisest, kui maksusumma jääb tähtajaks tasumata, ning viide ajatamise võimalusele. Seega polnud kaebajal maksuhaldurilt saadud infot arvesse võttes mingit alust eeldada, et maksuvõla sundtäitmist ei alustata. Samuti oli tal piisavalt aega ja võimalusi, et koheseid sissenõudmistoiminguid vältida – tal oli võimalik esitada ajatamistaotlus või taotleda vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamist. 5 3-20-2372 11.
4. Kaebaja väide, et ta soovis esitada ajatamistaotluse, on antud juhul paljasõnaline. Sellise soovi realiseerimiseks oleks kaebaja pidanud aktiivsust üles näitama ning esitama vastavalt

§ 111lg-le 3 põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava.

Kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja seisukohal, nagu oleks maksuhaldur pidanud asuma kaebajaga kokku leppima, kuidas toimub maksuvõla tasumine, puudub alus. Maksuvõla sissenõudmist reguleerivad õigusnormid ei näe ette, et maksuhaldur peaks enda toimingud maksukohustuslasega kooskõlastama. 11.

1. Kaebaja viitab, et pärast maksuotsust tehtud intressinõude edastamise e-kirjas on kaebajale pakutud võimalust ajatamistaotluse esitamiseks, küsitud ettepanekuid maksuvõla tasumise osas ning viidatud kohtuliku hüpoteegi olemasolule. Vastustaja hinnangul ei ole need asjaolud kuidagi seotud käesoleva vaidlusega, ega saa kuidagi kõigutada MTA
2. oktoobri 2020 sissenõudmistoimingu õiguspärasust või õigustada selle tagasipööramist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kaebaja on esitanud kaebuse MTA kohustamiseks tagasi täita
4. oktoobri
5. a toiminguga kaebaja pangakontolt MTA pangakontole kantud 141 269,51 eurot.
6. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
7. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ja lõpeb maksu tasumisega (

§ 31lg 1 p 1 ja lg 3 p 1).

Maksude arvutamise ja tasumise kohustus on

-st tulenevalt maksukohustuslasel, sh tuleb maksukohustuslasel endal arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi (

§ 115lg 1).

Kui maksukohustuslane ei täida ise maksukohustust nõuetekohaselt, määrab maksusumma maksuhaldur (

§ 92

lg 1), väljastades selleks maksuotsuse (

§ 95

lg 1) või intressinõude (

§ 115lg 3).

Seejärel on maksukohustuslasel võimalus tasuda määratud maksusumma vabatahtlikult maksuhalduri haldusaktis ettenähtud tähtaja jooksul, kandes nõutud summa selleks ettenähtud kontole. Kui maksukohustuslane ei tasu maksusummat, alustab maksuhaldur maksuvõla sundkorras sissenõudmist (

§ 128jj).

Maksuvõla sundtäitmist reguleerivad

§-d 128-133.

§ 128

esimese lause kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla.

§ 130

lg 1 p 3 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või

§ 128

lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras - näiteks arestida pangakonto ja pöörata sissenõue pangakontol olevale rahale (

§ 130lg 1 p 3 ja § 131).

1. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Tartu Halduskohus rahuldas
2. veebruari
3. a määrusega haldusasjas nr 3-19-377 MTA taotluse ja andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist kaebaja omandis olevale kinnistule summas 171 305,33 eurot. Kohtumääruse andmise ajaks oli MTA alustanud
4. veebruari
5. a korralduse nr 12.2-3/047121-1 alusel kaebaja käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil oktoober kuni detsember 2018, kuid polnud veel maksuotsust teinud. MTA leidis, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on kaebaja sisendkäibemaksu vähendamine, mille tulemusel suureneb kaebajal tasumisele kuuluv käibemaksu summa kokku 163 233,33 eurot. Seega andis kohus MTA-le loa olukorras, kus 6 3-20-2372 haldusakti ei olnud veel välja antud, kuid kohus pidas usutavaks, et kaebajale väljastatakse maksuotsus, mille tulemusena tekib tal käibemaksukohustus summas 163 233,33 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tegi MTA kaebajale maksuotsuse
6. septembril 2020, kohustades kaebajat tasuma 140 154,41 eurot.
7. Vastustaja on
8. septembri
9. a maksuotsuses selgitanud, et maksuotsusega juurde määratud maksusumma kokku 140 154,41 eurot, tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (

§ 95lg 5).

Seejuures on MTA märkinud, et kui kaebaja ei ole maksuotsuses näidatud maksusummat tähtpäevaks tasunud, on MTA-l õigus algatada sundtäitmine (dtl 24). Maksuotsuse lisas 1 on maksuhaldur edastanud kaebajale maksu tasumiseks vajamineva info. Muuhulgas on vastustaja selgitanud, et kui kaebajal ei ole võimalik maksu kohe tasuda, siis on võimalik taotleda tasumise ajatamist. MTA on selgitanud ka seda, kust saab juhendi ajatamise taotlemiseks. 17.

§ 128

lg 1 ls 1 järgi on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla (vt ka

§ 10

lg 2 p 3).

§ 128

lg 2 järgi on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Kuivõrd kõik nimetatud tingimused olid vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal täidetud, oli maksuhalduril õigus maksuotsuses märgitud tähtajaks tasumata jäetud maksuvõlg sundtäita. Kohtu hinnangul ei nähtu haldusasja materjalidest maksuvõla sundtäitmist välistavaid asjaolusid. Välistavaks tingimuseks ei ole ka Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek kaebaja kinnistule. 18. Täitetoimingu tegemiseks esitab maksuhaldur kirjaliku taotluse või korralduse (

§ 130lg 11 ).

Maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud üldnõuded on sätestatud

§-s 46. Maksuvõla sundtäitmise täitetoiminguna on maksuhalduril muu hulgas õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (

§ 131lg 1).

Asja materjalidest nähtub, et MTA on 13. oktoobril 2020 kohustanud krediidiasutust Swedbank AS-i arestima kaebaja olemasolev(

1. ad)pangakonto(
2. d)võlasummas 141 269,51 eurot; kandma kaebaja pangakonto(de)lt arestitud summa suuruses 141 269,51 eurot MTA pangakontole; edastama kaebaja pangakonto(
3. de)arestimisel viivitamatult maksuhaldurile korralduse vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg, korralduse vastuvõtnud töötaja nimi ja ametinimetus, pangakonto(
4. de)arestimise kuupäev ja kellaaeg ning pangakonto(
5. de)jääk arestimise hetkel. Korralduse tegemise ajaks oli MTA 11. septembri 2020. a maksuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud 30-päevane tähtaeg möödunud ning selle täitmist ei olnud MTA peatanud, samuti ei ole maksuvõlga ajatatud. Seejuures oli kaebajal kohtu hinnangul piisavalt aega ja võimalusi, et koheseid sissenõudmistoiminguid vältida. Kaebajal oli võimalik esitada ajatamistaotlus või taotleda vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamist. 19. Kaebaja väidab, et soovis MTA-le esitada ajatamistaotluse ja ta on kohtule kinnitanud, et ta soovib jätkuvalt maksuvõla ajatada tingimustel, mida MTA tavapäraselt ajatamiseks ette näeb, ta lihtsalt ei jõudnud veel sundtäitmistoimingute tegemise ajaks MTA-le ajatamise avaldust esitada. Kaebaja selgitab, et tal oli MTA kasuks hüpoteegi seadmisega tekkinud veendumus, et kuna tagatis on MTA-l olemas, siis saavad ettevõte ja MTA teha maksuvõla täitmise osas koostööd, et ajatada maksuvõlg graafiku alusel. 7 3-20-2372 20. Kohus leiab, et kuna maksuotsuses oli kaebajale selgitatud, et maksuvõlg tuleb tasuda 30 päeva jooksul ning kui selleks ajaks ei ole maksusummat tasutud, on õigus algatada sundtäitmine, ei saanud kaebaja eeldada, et ajatamistaotluse esitamiseks on tal aega piiramatult. Ilma ajatamistaotlust esitamata ei saanud kaebaja ka eeldada, et maksuvõla saab tasuda maksegraafiku alusel.

§ 111

ja riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord seob maksuvõla tasumise ajatamise makseraskustes maksukohustuslase põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava esitamisega.

1. Kaebaja väidab, et talle ei olnud ettenähtav, et hüpoteegi olemasolu korral sundtäidab MTA võla esimesel päeval peale vaide esitamise tähtaega ettevõtte pangakontolt, tekitades seeläbi ettevõttele tõsise käibevahendite kriisi. Sundtäitmisel ei tohi tekkida olukorda, kus ettevõtte vahendid on üheaegselt mitmekordselt koormatud.
2. Kohus nõustub vaideotsuse selgitusega, et hüpoteek tagab maksuvõla sissenõudmise selliselt, et maksukohustuslasel on võimatu ennast maksuvõla tasumise hetkeks varatuks muuta ja tekitada seeläbi olukord, kus maksuhalduril on maksuvõla sundtäitmine võimatu või oluliselt raskendatud. Maksuhalduril puuduvad

§ 128

lg-s 2 sätestatud tingimuste esinemise korral takistused pangakonto arestimiseks, kuigi varasemalt on taotletud ka kinnisasjale hüpoteegi seadmist. Ilmselgelt on hüpoteegi realiseerimine nii maksuhaldurile kui ka maksukohustuslasele ajamahukam ja kulukam maksuvõla täitmise viis, mistõttu olukorras, kus MTA-l on võimalik maksuvõlg sundtäita kaebaja rahaliste vahendite arvel, ei pea MTA asuma hüpoteeki realiseerima. 23.

ei sätesta täpsemaid reegleid selles osas, millises järjekorras ning milliste vahendite arvelt peaks maksuhaldur maksuvõla sundtäitmist alustama. Maksuhalduril tuleb sundtäitmise toimingute tegemisel lähtuda

§ 12

tulenevast kaalutlusõiguse põhimõttest ning igakordselt analüüsida rakendavate meetmete tõhusust ja mõju maksukohustuslasele, kelle suhtes sundtäitmise meetmeid rakendatakse. Äriühingu pangakontode arestimine on kahtlemata meede, mille mõju äriühingule on intensiivne ning vahetu. Seega peaks maksuhaldur äriühingu pangakontode arestimisel erilise hoolega kaaluma sellise meetme kohaldamise proportsionaalsust. Kaebaja märgib, et MTA ei saa eeldada, et tegutsevalt ettevõttelt on võimalik rohkem kui 140 tuhat eurot ära võtta ilma igasuguse kaalutlusotsuseta, kui on olemas kehtiv ja nõude suurust ületav tagatis. Kohtu hinnangul oli maksuvõla sundtäitmine pangaarvelt nn inkasso korras proportsionaalne meede maksuvõla sissenõudmiseks, kuna hüpoteegi realiseerimine oleks kaebajale toonud täiendavad täitekulud suurusjärgus 8000 eurot (vt dtl 76). Muude sissenõudmistoimingute võimalikkus ei võta maksuhaldurilt õigust pangakonto arestimiseks.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuvõla ettevõtte pangakontolt ühekordse maksena ära võtmine viitab ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebaja selgitab, et tavapäraselt ei täideta 140 tuhande euro suuruseid maksuotsusega määratud maksukohustusi ühekordse maksena, tavapäraselt on ettevõttel võimalik sõlmida maksegraafik ning vältida olukorda, kus käibevahendite puudumise tõttu muutub võimatuks ettevõtte põhitegevuse jätkamine. Kohtule ei ole teada, millistele tõenditele tuginedes väidab kaebaja, et tema maksuvõlaga sarnases suurusjärgus maksuvõlga ei täideta tavaliselt ühekordse maksena. Sellist infot ei ole ka vastustajal, kelle sõnutsi on kaebaja selline seisukoht alusetu. Usutav on MTA seisukoht, et see, kas võlg nõutakse sisse korraga või ositi, sõltub maksukohustuslase rahalistest vahenditest ja tema esitatud taotlustest. Kui maksukohustuslasel on piisavalt rahalisi vahendeid ja ta ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist (või haldusakti vaidlustamise korral selle täitmise peatamist), pole maksuhalduril mingit takistust võlg koheselt täies ulatuses sisse nõuda. 8 3-20-2372
2. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane käitumine (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kohus ei ole sellist õigusvastasust tuvastanud. Ka ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks ilmnenud asjaolusid, mis annaks aluse vastustaja kohustamiseks kaebaja pangakontode aresti alt vabastamiseks (HKMS § 158 lg 2 ls 1). Seega tuleb kaebus kohustamisnõude osas rahuldamata jätta.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse MTA kohustamiseks tagasi täita
4. oktoobri
5. a toiminguga kaebaja pangakontolt MTA pangakontole kantud 141 269,51 eurot.
6. Kuigi see ei puuduta käesoleva haldusasja lahendamist, märgib kohus täiendavalt, et

§ 1361

lg 3 näeb ette, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Riigikohus on

1. aprilli
2. a otsuses asjas nr 3-17-98 p-s 20 selgitanud, et sellest sättest tuleneb maksuhaldurile kohustus hinnata täitetoimingu rakendamise põhjendatust ja proportsionaalsust maksumenetluse kestel, olgugi et kohus on andnud täitetoimingu sooritamiseks loa. Kui maksumenetluse käigus selgub, et rahaline nõue või kohustus on täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluse käigus prognoositust väiksem, tuleb maksuhalduril täitetoimingu sooritamine vähenenud nõude või kohustuse mahus lõpetada. Vaidluse korral hindab kohus, kas maksuhaldur teadis või pidi teadma nõude või kohustuse ületagatusest.
3. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kinnistule seatud hüpoteek on
4. novembril 2020 kustutatud (dtl 21). Asja materjalidest nähtub, et MTA tegi kustutamise avalduse
5. novembril 2020 (dtl 80). Maksuotsus on kaebajale tehtud aga tunduvalt varem,
6. septembril
7. Kohtu hinnangul pidi MTA-l maksuotsuse tegemise ajaks olema kujunenud veendumus, et kaebaja maksuvõlg on ületagatud (hüpoteek oli seatud summas 171 305,33 eurot, kuid maksuotsusega kuulus tasumisele 140 154,41 eurot). Veelgi enam, kui MTA pangakontole kanti
8. oktoobri
9. a korralduse alusel 141 269,51 eurot, pidi MTA teadma, et kinnistule seatud hüpoteegiga on kaebaja maksuvõlg ületagatud. Kuna

§ 1361

lg 3 näeb täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemise korral ette kohustuse täitetoiming lõpetada, on selle kohustuse rikkumisel tegemist maksuhalduri õigusvastase tegevusetusega. 29. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9