KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 31. mail 2021. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13832 Tsiviilasi O H (pankroti

§ 146nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid.

Andmed nõuete kaitsmise kohta 21.02.2019 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 3 nõudeavaldust kogusummas 76 233.08 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja nõudeid ei vaidlustanud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 3 võlanõuet kogusummas 76 233.08 eurot järgmiselt: I järk

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. 2

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 76 233.08 eurot järgmiselt:

1. AS SEB Pank nõue summas 72 875.89 eurot.
2. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 3305.25 eurot.
3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 51.94 eurot. III järk

§ 153

lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades:

1. AS SEB Pank summas 72 875.89 eurot;
2. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts summas 3305.25 eurot;
3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 51.94 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (edaspidi

) § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgniku maksejõuetus tekkis tõenäoliselt juba 2010. a, kui algatati kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olev täitemenetlus võlgniku suhtes. Kohustustest vabastamise menetlus 3

§ 169avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Haldur korraldas 12.06.2019 võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlgnik on esitanud pankrotihaldurile enda nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 157

p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

O H (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kolme võlausaldaja nõudeid kokku summas 76 233.08 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb O H (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et O H (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgniku maksejõuetus tekkis tõenäoliselt juba 2010. a, kui võlgniku suhtes algatati täitemenetlus, mida menetleti pankrotiavalduse esitamiseni. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas ja ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma reaalseid võimalusi nende täitmiseks kokkulepitud tingimustel. Pankrotihalduri vabastamine

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 4

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
2. aasta
3. jaanuarini.

§ 65

lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 27.09.2019 kohtule esitatud taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 9 töötunni eest kokku 810 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 162 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, kontrollinud võlgniku varasemaid tehinguid, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande ning halduri tasu taotluse. Kohus, tutvunud Oliver Ennoki poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le ja lisada tasule käibemaks.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 22.01.2021 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti O H (pankrotis) 5

§ 65

lg 11 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) välja riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot.

§ 23

lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi

§ 23

lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. O H (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid O H (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada O H (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Vastavalt

§ 172

lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 6

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus lõpetab O H (pankrotis) pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatab O H (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse käesoleva kohtumäärusega. O H on kohtule esitanud usaldusisiku aruande 25.03.

1. Järgmine usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 31.05.
2. Kohus selgitab O H´le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. O H´l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lisab, et vastavalt

§ 176

lõikele 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7