Obsah (7)

§ 317§ 445§ 315§ 162§ 173§ 174§ 175

2-18-15139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2021.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1

§-de 315 lg 1 ja 325 kohaselt 17.10.2019.a kohtutäituri kaudu ja kostja keeldumisega dokumentide vastuvõtmisest. Kostjale ei õnnestunud kohtukutset tähitud kirjadega ega lihtkirjaga kätte toimetada. Kohtukutse on kostjale kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.02.2021.a

§ 317

lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus isiku elu- või viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohtule on teada, et kostja elab registris märgitud aadressil Õismäe tee 74 ja haginõue tuleneb justnimelt olukorrast, et kostja nimetatud aadressil elab. Siiski on 317 lg 1 p 1 regulatsioon kõige läheb käesolevale olukorrale. Kostja ei osalenud 08.04.2021.a kohtuistungil. Kohus lahendas tsiviilasjas 414 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

1. Üldine Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. 4 Hageja on korteriühistu Õismäe tee 74 Tallinn. Kostjale kuulub korteriomand nr xxxx Õismäe tee 74 ning kostja on hageja liige. Koos kostjaga elab korteris kostja õde L T. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) 32 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Hageja 10.05.2018.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosoleku otsus kohustada korteri nr xxxx omanikku võõrandama oma korteriomandi 3 kuu jooksul. KrtS § 33 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Kostja korteriomandit ei võõrandanud ja hageja esitas 09.10.2018.a kohtusse hagi. Hageja nõue on kohustada kostjat võõrandama korteriomandi põhjusel, et kostja häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 32 lg 2 punkti 3 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Sama regulatsioon oli ka kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriomandiseaduse § 14 lõikes 1 ja lõike 2 punktis
3. Uuritud tõendid 5.1 Kohus kuulas menetluses ära tunnistajad ja vande all hageja seadusliku esindaja. Tunnistaja A J andis ütlusi selles, et tema korter asus kostja korteri all. Aastatel 2010 – 2011 häiris kõige rohkem T korterist tulev tagumine vastu põrandat ja radiaatorit, tagumine algas öösel kl
4. Klaasid ja lambikuplid vibreerisid. T korterist oli kuulda valju venekeelset sõimu, trampimist, röökimist. Umbes aastal 2015 korrastas tunnistaja rõdu. Põrand oli kogu aeg prahti täis. Rõdu kõrval on tuletõrjeredel ja rõdu laes on tuletõrjeluuk. Selle luugi kaudu visati T korterist prahti tunnistaja rõdule. Luugist visati prahti iga nädal, umbes 6-7 korda kokku. See oli sõna otseses mõttes pühitud praht, pühitud põrandalt, muld, tolm ja paber. Tunnistaja mees pani luugi makroflexiga kinni, T kiskus selle lahti ja ütles, et tuletõrjeluuk ei tohi kinni olla. T korteris oli lahtine rõdu, sealt nad loopisid alla pudeleid, paberitükke, puru ja vett. Tunnistaja ei saanud tülikate naabrite tõttu korterit maha müüa. Tunnistaja korterisse 2016.a elama tema tuttav, kes kutsus korduvalt politsei. Tunnistaja N Ž andis ütlusi selles, et elab korteris nr xxxx 5.korrusel ja kostja elab 7.korrusel. Umbes 5 aastat tagasi tungis kostja tunnistaja korterisse sisse, pani jala ukse vahele ja hakkas karjuma "põleme". Kui keegi on teinud märkuse, siis on kostja ja tema õe reaktsioon agressiivne. Tunnistaja ukse lukusüdamikku pani kostja 2 korda klambri. Lisaks umbes 5 korda on kilbist elektri välja lülitanud. Elektrikilbis on kirjas korteri number ja kostja lülitas konkreetselt tunnistaja korteri elektri välja. Viimati 2019.a augustis, kui tunnistajat ei olnud kodus kuu aega. Naaber ilmselt lülitas elektri juba alguses välja, oli suvi, tunnistaja sügavkülm oli täis marju, seeni, liha, kõik sulas üles. Sellest tuli kindlustusjuhtum. Kostja ja tema õde ropendavad, karjuvad oma korrusel, lapsed kardavad neid. Nad on väga agressiivsed, eriti viimasel aastal. Viskavad
5. korruselt alla raskeid klaaspudeleid. All on hästi kitsas kõnnitee, seal jalutavad lapsed. Iga päev riidlevad varahommikust ja kuni kella üheni. Arvatavasti tarvitavad alkoholi, laulavad ja tantsivad öösel. Naisterahval on kontsakingad ja ta tantsib. Mängivad pilli, võib-olla on see akordion. Naisterahvas valab rõdult suure ämbriga vett alla. Köögiaknast viskavad all putru või hapukoort, tunnistaja korteri aknaklaasid on sellega koos. Kaks inimest rikuvad terve maja elu. 5 Tunnistaja I M andis ütlusi selles, et elab kostjaga samas trepikojas, korteris nr xxxx. Kostja on hirmutanud tunnistajat ja tema last. Laps tuli koju ja ütles, et see onu räuskas tema peale. See oli 6 aastat tagasi. Kostja käitub hirmutavalt, väljendab end ebatsensuurselt, ta on paaril korral üritanud tunnistajat hirmutada. Väga ähvardavalt jõllitas ja tuli lähemale, laps oli siis 3- või 4-aastane. Kostja viskab aknast alla pudeleid, suitsukonisid, just hiljuti viskas pudeleid, käesoleva aasta 28.veebruaril nägi tunnistaja seda isiklikult. Oma rõdult valavad nad vett alla. Viimase 1,5 nädala jooksul kostja karjub ja lõhub aknaraamiga, teeb akna lahti, karjub midagi ja lööb akna jõuga kinni. See on alates kl 12 päeval kuni õhtuni välja iga päev. Hageja seaduslik esindaja M V andis ütlusi selles, et tema on ühistu esimees. Seadusliku esindaja ema elab korteris nr xxxx, seaduslik esindaja elas enne korteris xxxx, praegu korteris nr xxxx. Ema juures käies, on kuulnud kostja juurest räuskamist, kunagi tõmbas ema lukuaugust klambri välja. 1015 aastat tagasi tegi kostja palja ülakehaga harjutusi maja ees. Maja vastas on lasteaed, lapsevanemad on helistanud ja küsinud, kes elab korteris xxxx, sest sealt rõdilt on visatud munadega autosid, mis on pargitud xxxx maja ette laste lasteaeda viimise ajaks, autodele on tekkinud mõlgid. Seaduslik esindaja on niitnud muru, teda on loobitud kilekoti nutsakuga, teisel pool maja on loobitud mulla ja kividega rõdu pealt. Naisterahvas loopis kivide ja mullaga. Pudeleid ja kilekotte loobib mees. Inimeste töölt koju tulemise ajal vanasti nad karjusid akna peal, praegu tulevad akna peale ja näitavad ennast. Selline vaimne terror. Laste peale karjuvad õues, akendel karjuvad, terve õu kajab. Kostja kükitab rõdul, et teda poleks näha ja karjub. Ema uksele on sülitatud, jalaga on ust löödud, uksel olid kummitalla jäljed ja triibud. Ema elektrit on mitu korda välja lülitatud. Viimati nädal aega tagasi. Ema läks uuesti elektrit sisse lülitama ja siis kohtus trepikojas kostjaga. Ema ütles, et mida sa lülitad välja ja siis selleks õhtuks oli rahulik. Emal on hingamisaparaat ööseks, see lõpetas öösel tegevuse ja jäi seisma, sest elekter oli välja lülitatud ja ema ärkas üles selle pärast. Korteriomanike kaebused hakkasid umbes 2005.a. T informeeriti 2018.a otsusest korter võõrandada. Ekspertiisikomisjon rõdude vaatamiseks sai vabalt sisse, nad ei takistanud sisenemist. Seaduslik esindaja võttis kaasa üldkoosoleku protokolli koos allkirja lehega, et anda üle üldkoosoleku otsus. Mees võttis vastu, naine ütles, et ei tohi alla kirjutada ja nad ei allkirjastanud. Otsus jäi mehe kätte. Peale seda oli otsus katkirebituna seadusliku esindaja postkastis. 5.2 Politsei-ja Piirivalveameti kirjalikust vastusest kohtule nähtuvad alljärgnevad väljakutsed kostja korterisse alates hagi esitamisest kuni käesoleva ajani: 23.07.2018 kell 00:32 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korterist kostab trampimine, karjumine, sõimlemist ja riidlemist. Politseipatrullile korter xxxx ust ei avanud. 04.10.2018 kell 00:37 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse seoses trampimise ja kolistamisega korteris. Korter xxxx ust ei avanud. 28.10.2018 kell 22:30 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris on kuulda karjumist ja lõhkumist. Korter xxxx ust ei avanud. 29.10.2018 kell 23:08 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris lärmatakse ja lauldakse. V. T koos naisterahvaga oli toimetatud arestimajja. 06.11.2018 kell 22:17 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris lärmatakse ja lauldakse. Politseipatrulli saabumisel korteris oli vaikus, sisse ei saanud. 20.11.2018 kell 22:15 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris vaieldakse ja paugutakse uksi. Korter xxxx ust ei avanud, koputamisele lärm lõpetati. 26.11.2018 kell 00:00 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korterist kuulda kolkimist ja laule. Korter xxxx ust ei avanud. 17.12.2018 kell 23:15 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris lärmatakse, sõimatakse, paugutakse uksi. Korter xxxx ust ei avanud. 27.12.2018 kell 01:11 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korterist on kuulda karjumist ja peksmist. Politseipatrull vestles V. T ja naisterahvaga. 6 26.01.2019 kell 22:51 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris on joobes seltskond, kes laamendab ja karjub. Politseipatrull vestles V. T, korteris oli vaikus. 11.02.2019 kell 00:05 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris on karjumine ja trampimine. Korteris xxxx oli vaikus. 16.03.2019 kell 03:02 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korterist on kuulda karjumist ja märatsemist. Politseipatrull vestles V. T ja naisterahvaga. 01.03.2021 kell 22:01 aadressile Õismäe tee 74-xxxx, Tallinn tehtud väljakutse, et korteris läks aken katki ja keegi loobib aknast asju välja otse maja ette. Korteris oli V. T koos naisterahvaga. Keegi tahtlikult asju aknast alla loopinud ei ole, aken vana, lagunes ära. 5.3 Harju Maakohus on väärteoasjas nr 4-17-6389 teinud 08.02.2018.a otsuse, millega kostjat ja tema õde L T karistati KarS § 262 lg 1 järgi kumbagi arestiga 7 päeva. Kohtuotsusest nähtuvalt tuvastas kohus menetluses: 16.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1460919 selles, et 05.11.2017 kell 22:16 V T viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr xxxx viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. 16.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1460918 selles, et 14.11.2017 kell 02:03 V T viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr xxxx viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520805 selles, et 29.11.2017 kell 23:43 V T viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, trampis vastu põrandat, ropendas ebatsensuursete sõnadega, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520803 selles, et 29.11.2017 kell 23:43 L T viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, trampis vastu põrandat, ropendas ebatsensuursete sõnadega, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr xxxx viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520804 selles, et 30.11.2017 kell 01:24 L T viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, trampis vastu põrandat, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr xxxx viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520806 selles, et 30.11.2017 kell 01:24 V T viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr xxxx viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. 5.4 Korteriühistu Õismäe tee xxxx on saatnud 31.05.2016.a hagejale kirja, et korteri xxxx elanikud karjuvad akendel, kuulavad valju muusikat, meesterahvas loobib möödujate pihta kilekotte ja kive, taob korteris vastu metallist veetorusid, mis tekitab läbi maja kostva müra.
6. Kokkuvõte KrtS § 32 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab; lg 2 kohaselt 7 võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Tunnistaja A J ütlustega on tõendatud kostja teisi korteriomanikke häiriv käitumine alates 2011.a T korterist tulev tagumine vastu põrandat ja radiaatorit, tagumine algas öösel kl
7. Klaasid ja lambikuplid vibreerisid. T korterist oli kuulda valju venekeelset sõimu, trampimist, röökimist. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on kostja 2015.a visanud korduvalt tuletõrjeluugi kaudu tunnistaja rõdule oma prügi. Kõigi kolme tunnistaja ja hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on kostja ja kostja õde aastate jooksul regulaarselt visanud oma rõdult alla ämbritega vett, toidujäätmeid, prügi, suitsukonisid ja klaaspudeleid. Tunnistajad Ž ja M nägid klaaspudelite rõdult alla viskamist käesoleval aastal. Tunnistaja M kirjeldas, et kostja on teda 6-7 aastat tagasi püüdnud kahel korral koridoris hirmutada, vaadates ja lähenedes ähvardavalt. Tunnistaja Ž kirjeldas, et kostja toppis tema korteri lukuauku kahel korral kirjaklambri ja korduvalt lülitas kilbist välja elektri. Viimati lülitas kostja elektri välja 2019.a augustis. Kuna tunnistajat ei olnud kodus, sulas üles tema külmkapp ja tekitatud kahjust kujunes kindlustusjuhtum. Sama kirjeldas ka hageja seaduslik esindaja, kelle ema korteri lukuauku pandi klamber ja korduvalt lülitati välja elekter. Tunnistaja kirjeldas, et kostja tuli tema korterisse, pani jala ukse vahel ja ütles, et „põleme“. Seaduslik esindaja kirjeldas, et tema ema korteri uksele on sülitatud ja jalaga löödud. Tunnistaja Ž kirjeldas, et kostja ja tema õde on eriti agressiivsed olnud käesoleval aastal. Kostja ja tema õde laulavad ja tantsivad öösel oma korteris ning mängivad pilli. Tunnistajad Ž ja M ning hageja seaduslik esindaja kirjeldasid, et kostja ja tema õde karjuvad ja ropendavad aknal iga päev. Kostja kükitab rõdu ääre taha, et teda näha poleks ja karjub. Seadusliku esindaja ütlustest ilmnes, et majaelanike kaebused ühistule kostja tegevuse kohta algasid umbes 2005.a. Tunnistajate ja seadusliku esindaja ütlustest ilmneb, et majaelanikud kardavad kostjat ja tema õde. Politsei vastusest kohtule ilmneb, et kostja korterisse on aastate jooksul tehtud korduvaid väljakutseid seoses korterist kostva trampimise, lärmamisega, märatsemise ja laulmisega. Väärteoasja otsusest ilmnes kostja ja tema õe korduv naabrite öörahu rikkumine - karjumine, trampimine ja ropendamine kostjale kuuluvas korteris novembris 2017.a. KÜ Õismäe tee xxxx mais 2016.a saadetud kirjast hagejale nähtuvalt on kostja ja tema õe karjumisest, valjult muusika kuulamisest, veetorude peksmisest ja asjade rõdult loopimisest häiritud ka maja nr xxxx elanikud. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja häirib oma tegevusega teisi korteriomanikke ja korterite elanikke ning ka naabermaja elanikke. Kostja teisi häiriv tegevus on tuvastatav alates aastas
8. Kostja V T ja temaga koos elav õde L T takistavad oluliselt teistel isikutel oma korteriomandite teostamist. Elanikud on olnud sunnitud aastaid taluma kostja ja tema õe agressiivset ja äärmiselt lärmakat käitumist. Kortermaja elanikud ei ole saanud rahulikult elada, on pidanud kostjat kartma, taluma lärmi, valju muusikat ja ropendamist nii öösel kui päeval, ei ole saanud öösiti magada. Elanikud on pidama olema ohus ja hirmus, et võivad kostja rõdult visatud esemetega pihta saada ja on pidanud taluma ebameeldivust, et kostja ja tema õe poolt rõdult allavisatud solk, vesi ja prügi, määrivad teiste elanikke rõdusid ja aknaid. Kostja oma tegevusega on rikkunud teiste omanike asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikest 1 tulenevat omandiõigust. Kostja on Õismäe tee 74-xxxx Tallinn korteri omanik. AÕS § 68 lg 2 kohaselt omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Teised korteriomanikud ja elanikud majas nr 74 on tugevalt häiritud kostja käitumisest. Kostjaga samas trepikojas elavad 8 naabrid on pidanud kostja tegevuse tõttu elama aastaid häirivas, pingelises ja hirmutavas olukorras. Kostja käitumine ei ole paranenud, mõju ei avaldanud ka arest ega ka ühistu otsus sundida kostjat korter võõrandama. Kogutud tõenditest nähtuvalt, on kostja käitumine kortermaja elanike häirimisel, tahtlik, mitte hoolimatusest tulenev. Kostja halvendab sihilikult ja alaliselt teiste elanike elukvaliteeti. Kuna kostja-poolne riive teiste elanike elukvaliteedile ja turvatundele on väga suur, tuleb kostja korter sunniviisiliselt võõrandada.
9. Kohtuotsuse täitmise viis Hageja taotleb lubada kostjal korteriomand võõrandada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning võõrandamisest keeldumisel müüra korter avalikul enampakkumisel.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Täitmise korrana on käsitletav eseme võõrandamise viisi kindlaks määramine. KrtS § 34 lg 4 kohaselt võib korteriomanik või korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise viisina hageja taotlusel, et 30 päeva alates otsuse jõustumisest võib kostja ise korterit müüa ning 30 päeva möödudes, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole avaldusega korteriomandi võõrandamiseks. 8. Kohtuotsuse kättetoimetamise viis Kohus toimetab kohtuotsuse kostjale kätte

§ 315

lg 1 kohaselt kohtutäituri abil ja

§ 317lg 1 p 1 kohaselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

9. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud esindaja 18 tunni ja 30 minuti töö eest summas 1665 eurot. Hageja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud, arvestades tunnitasu suurust, töötatud tundide arvu ja menetluse käiku. Kohus mõistab seega kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1995 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 9