I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 07.05.2021 ja 01.06.2021 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumiste avaldustest nähtuvalt on hageja tervikuna haginõuetest loobunud.
lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostja esitas 23.05.2021 seisukoha, milles muuhulgas avaldas, et on põhinõude tasunud 08.04.2021 (sealhulgas viivisenõude 22.05.2021 summas 26,58 eurot). Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele. 2
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 4.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud. 5.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on
Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud (kostja tasus hageja haginõuded 08.04.2021 ja 22.05.2021 pärast hagiavalduse esitamist 31.03.2021).
lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud nimekirja kohaselt 525 eurot ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 450 eurot ja kohtumenetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75 eurot. Hageja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta, millest kohus lähtub. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab
lg 4,
Selleks tuleb kohtule esitada vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus, milles märgitud pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu hageja soovib riigilõivu tagastust. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 360 euro ulatuses (3*120=360). Põhjendatud on hageja poolt kohtumenetluses hagilt tasutud poole riigilõivu 37,50 euro hüvitamine. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud 397,50 eurot (360+37,50=397,50). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja esitas taotluse menetluskulude 525 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud 397,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 127,50 eurot (525-397,50=127,50) kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.