← Eesti

2-20-13435/19

Obsah (4)§ 101§ 102§ 97§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-13435 Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2021, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parr

) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Esitades nõude elatise vähendamiseks, peab hageja tõendama, et pärast maakohtu otsuse jõustumist eelmises tsiviilasjas (otsuses ilmselt ekslikult märgitud tsiviilasjas nr 2-11-8113) tehtud otsuse jõustumist on muutunud 3

(8)elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ning esinevad

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Kohtu arvates oli hageja oma nõuet veenvalt põhistanud ja tõendanud. Hageja kinnitusel tuvastati tema osaline töövõimetus juba 10 aastat tagasi. Seega oli hageja osalise töövõimega juba eelmises tsiviilasjas kohtuotsuse tegemise ajal. Eelmises tsiviilasjas

  1. detsembril 2019 tehtud otsusega (otsuses ilmselt ekslikult märgitud otsuse kuupäev
  2. veebruar 2019) on tuvastatud, et hageja sai ajavahemikul
  3. oktoobrist 2018 kuni
  4. oktoobrini 2019 tulu kokku 5781 eurot 11 senti, s.o keskmiselt 482 eurot kuus. Hageja kinnitusel lõpetati temaga tööleping
  5. detsembril 2019 (s.o pärast asja sisulise arutamise lõppu ja enne kohtuotsuse tegemist eelmises tsiviilasjas).
  6. detsembril 2019 võeti hageja töötukassas töötuna arvele ning määrati hüvitise maksmise perioodiks 270 kalendripäeva, s.o
  7. jaanuar 2020 kuni
  8. september
  9. Praeguseks hetkeks on töötuskindlustushüvitise maksmine (9 eurot kalendripäevas) hagejale lõpetatud. Hageja sissetulekud on 461 eurot 80 senti (sh pension (töövõimetoetus) 240 eurot, sotsiaaltoetus 41 eurot 80 senti ja stipendium 180 eurot). Kostja seisukoht, et hageja sissetulekud on suurenenud, ei ole seega põhjendatud. Hageja tasub kostjale elatist kohtuotsuse järgi 180 eurot kuus. Seega jääb hagejale peale elatise maksmist kätte 281 eurot 80 senti. Hageja kannab ka poja kulud (toitlustamine) ajal mil laps viibib koos hagejaga, samuti kulutused transpordile seoses lapse visiitidega arstide juurde. Kostja ei vaidlustanud, et poja terviseküsimustega tegeleb hageja (sotsiaaltoetuse taotlemine, visiidid arstide juurde, rehabilitatsiooniplaani koostamine). Pensionile jäämine ja osaline töövõimetus mõjutab vanema varalist seisundit, tema võimalusi tööturul konkureerida ning seeläbi ka ülalpidamisvõimet ja võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada mh vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Kohus leidis, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja sissetulekutes (pensionile jäämine, töö kaotus ja töötuskindlustuse hüvitise maksmise lõpetamine, osaline töövõime kaotus) ehk mõjuvaid põhjusi

§ 102lg 2 mõttes elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel lähtunud esmajoones hageja tõendamata väidetest, mitte tõendite põhjal tuvastatud asjaoludest. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja avalduste vastuolulisusele ega sellele, et hageja avaldused enda sissetuleku kohta on vastuolus tema enda poolt kohtule esitatud dokumentidega. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid tema väiteid kontrollida. Samuti on kohus jätnud asja lahendamisel tähelepanuta kostja vastuväited. 4

(8)Koos hagiavaldusega esitatud hageja pangakonto väljavõttest ajavahemiku
  1. jaanuar kuni
  2. september 2020 kohta nähtub, et sellel perioodil laekus hageja arvele kokku 4423 eurot 82 senti, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 491 eurot 54 senti. Eelmises tsiviilasjas väitis hageja, et tema igakuine sissetulek on 455 eurot. Sellest järeldub, et hageja sissetulek on võrreldes eelmise tsiviilasja lahendamise ajaga suurenenud. Viidatud kontoväljavõttest nähtub lisaks ainult töötukassalt saadud raha. See ei kajasta andmeid hageja tegeliku materiaalse olukorra kohta.
  3. jaanuari
  4. a kohtuistungil selgitas hageja, et tema ühe kuu sissetulek on 461 eurot 80 senti (sh töövõimetoetus 240 eurot, sotsiaaltoetus 41 eurot 80 senti ja stipendium 180 eurot). Samas ei ole hageja neid väiteid tõendanud ning märkis kohtuistungil ka ise, et nimetatud summad on ligikaudsed. Eelmärgituga rikkus maakohus

§ 102lg-s 2 ja Ts

MS § 230 lg-s 1 sätestatut. Hageja esitas

  1. jaanuaril 2021 kohtule veel ühe väljavõtte oma pangaarvest, millest nähtub, et
  2. septembril 2020 kandis hageja oma teise poja, C.C. i pangaarvele üle 1250 eurot. Sellest järeldub, et hagejal on piisvalt vaba raha, et toetada oma vanemat poega. Hageja poolt avaldatud kohaselt on poeg C.C. täisealine, õpib Tartu Ülikoolis ning saab
  3. a mais 21-aastaseks. Asjas ei viita miski sellele, et C.C. üldse vajab oma isa (hageja) toetust ja on seda temalt palunud. Hageja poolt esitatud dokumentidest tuleneb, et hagiavalduse esitamise ajal sai C.C. stipendiumi 640 eurot. Kostja on nimetatud asjaoludele tähelepanu juhtinud, kuid kohus on jätnud need asja lahendamisel tähelepanuta. Samuti jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta, et
  4. jaanuari
  5. a kohtuistungil avaldas hageja, et maksab vanemale pojale C.C. ile igakuiselt elatist 125 eurot. Seda kinnitas hageja ka
  6. jaanuari
  7. a seisukohas. Kui võtta aluseks hageja väited, et tema kuu sissetulek on 461 eurot 80 senti ning sellest maksab ta elatist poeg C.C. ile 125 eurot ning kostjale 180 eurot, jääks hagejale enda ülalpidamiseks 156 eurot 80 senti kuus (sh kommunaalteenuste eest tasumiseks, riiete, toidu jms ostmiseks). Seejuures peab hageja kindlustama kostja ülalpidamise ajal, mil viimane viibib hageja juures, samuti viima kostjat pidevalt enda sõidukiga arstide juurde. Selle kõige tegemine 156 euro 80 sendi eest ei ole reaalne. Tõendamata on ka hageja väited kulude osas, mida ta kannab poja (kostja) eest hoolitsemisel, mh väidetavad ravikulud. Kohus on lähtunud asja lahendamisel hageja üldsõnalistest väidetest. Hageja esitas kohtule vaid Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum
  8. veebruari
  9. a tõendi, millest nähtub, et kostjal on kõne- ja keelearengu häired. Nimetatud häired on vanematele teada ning kostja käib lasteaias, kus temaga tegeleb eripedagoog. Hageja tõepoolest vormistas Sotsiaalkindlustusametis kostja ema teadmata kostjale sotsiaaltoetuse. Hageja tegi seda paralleelselt hagiavalduse esitamisega käesolevas asjas. Hageja ega kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb elatist vähendada 100 euroni kuus. Isegi kui eeldada hageja väidete õigusust, ei ole hageja sissetulekud vähenenud määral, mis õigustaks elatise vähendamist ligi poole võrra.
  10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5

(8)Põhjendatud on maakohtu järeldus, et hageja võimalused elatise maksmiseks on piiratud ning mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja sissetulekutes ehk mõjuvaid põhjusi

§ 102lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla sätestatud miinimummäära.

Hageja sissetuleku vähenemine on tõendatud. Kostja võtab hageja sissetuleku suuruse leidmisel aluseks vale ajavahemiku. Kostja lähtub ajavahemikust

  1. jaanuar kuni
  2. september 2020, kuid hageja palus elatist vähendada alates hagi esitamisest. Hagi oli esitatud kohtule septembris
  3. Hagiavalduse lisatud töötukassa otsusest nähtub, et töövõimetushüvitis oli hagejale määratud kuni
  4. septembrini
  5. Pärast seda on hageja sissetulekuks töövõimetoetus ligikaudu 240 eurot kuus.
  6. a septembris läks hageja õppima ja saab sellest ajast stipendiumi 180 eurot kuus. Muid sissetuleku allikaid hagejal ei ole. Hagejal on veel üks laps, C.C. , keda ta on samuti kohustatud ülal pidama. Kuni septembrini 2020 toetas hageja rahaliselt C.C. i, kes õpib Tartu Ülikoolis. Alates septembrist 2020 ei suuda hageja enam C.C. ile elatist tasuda ning seda ka ei tee seda. Kostja väide, et hageja senini maksab C.C. i ülalpidamiseks 125 eurot kuus, on vale. Hageja tegeleb kostja tervisega seotud küsimuste lahendamisega ning käib koos pojaga palju arstide visiitidel (sh Tartus). Hageja algatusel oli pojal tuvastatud tõsised terviseprobleemid (kõne- ja keelearengu häired). Hageja initsiatiivil on tehtud lapsele rehabilitatsiooniplaan. Kostja ei ole otseselt vaidlustanud hageja väidet, et hageja tegeleb lapse tervise küsimustega. Hageja veedab koos kostjaga ca 1/3 poja vabast ajast. Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud ega ümber lükanud. Ajal, kui poeg viibib koos hagejaga, kannab hageja kõik kostja ülalpidamisega seotud kulud. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Seda arvestades tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  8. Hageja on maakohtu
  9. detsembri
  10. a jõustunud otsuse järgi (tsiviilasjas nr 219-14119; tl-d 7–11) kohustatud maksma kostjale elatist 180 eurot kuus alates
  11. septembrist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 euroni kuus. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus üldjuhul menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Sellest tulenevalt peaks olema välistatud olukord, kus uus õigusvaidlus sama vaidluse eseme üle lahendatakse uuel läbivaatamisel teisti. Olukorras, kus elatise nõude aluseks olevad asjaolud on muutunud, võib pool TsMS § 459 järgi siiski esitada hagi 6

(8)elatise suuruse muutmiseks. TsMS §‑s 459 sätestatud eeldustel võib kohtus nõuda perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt ka Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p‑d 32 ja 36;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11).
  5. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab. Käesolevas asjas on hageja tuginenud eelkõige sellele, et tema sissetulekud on vähenenud. Sissetuleku vähenemise põhjusena on hageja välja toonud töö kaotuse (koondamise tõttu) ning halva tervise, mis raskendab uue töö leidmist. Töötukassa
  6. oktoobri
  7. a otsusega tuvastati hagejal osaline töövõime perioodiks alates
  8. oktoober 2019 kuni
  9. september 2021 ning määrati sellega seoses töövõimetoetud (tl-d 19–20). 8.
  10. Hagi esitamise aluseks oleva ainsa asjaoluna, mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist eelmises tsiviilasjas, on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud hageja töökoha kaotus. Enda töökoha koondamist
  11. detsembril 2019 on hageja tõendanud (tl-d 14–15) ja hageja koondamise kui asjaolu üle ei ole pooled menetluses ka vaielnud. Asjas puuduvad tõendid, et hageja tervis oleks halvenenud pärast asja arutamise lõpetamist eelmises tsiviilasjas. Hageja ei ole tervise halvenemist ka väitnud. Töövõimetushüvitist ei makstud hagejale varem põhjusel, et hageja töötas. 8.
  12. Töökoha ja sellest tulenevalt ka töötasu kaotus on ringkonnakohtu hinnangul eelduslikult ajutine ning ei anna alust hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise (mis jääb niigi oluliselt alla

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära) vähendamiseks.

Hageja terviseprobleemide iseloomu ei osanud hageja esindaja ringkonnakohtule

  1. mai
  2. a istungil selgitada ning märkis, et hageja mittetöötamine on hetkel osaliselt seotud ka õppimisega (tl 102 pöördel). Kuna hageja õpib (omandamaks uut elukutset), on tal eelduslikult võimalus ja kavatsus tööturule naasta. 8.
  3. Lisaks ei võimalda asja materjalid järeldada hageja sissetuleku vähenemist, vähemalt mitte sellist vähenemist, mis võiks olla aluseks eelmises tsiviilasjas tehtud otsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kui võtta aluseks hageja enda poolt maakohtu
  4. jaanuari
  5. a istungil esitatud väited, on hageja sissetulekud kuus praegu 461 eurot 80 senti, sh töövõimetoetus 240 eurot, sotsiaaltoetus 41 eurot 80 senti ja stipendium 180 eurot (tl 75 pöördel). Elatise väljamõistmise ajal (
  6. aastal) oli hageja igakuine keskmine sissetulek tema enda väidete kohaselt 455 eurot (tl 8). 7

(8)8.
  1. Ringkonnakohus leiab, et töötasu puudumise kompenseerimiseks riigilt hetkel saadavate toetuste (töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus) ning seoses õppimisega saadava stipendiumi abil on hagejal jätkuvalt võimalik tasuda hagejale elatist 180 eurot kuus.
  2. Lisaks on nii elatise väljamõistmisel kui ka välja mõistetud elatise suuruse muutmisel oluline hinnata elatise maksmiseks kohustatud isiku varalist seisundit tervikuna, mitte üksnes tema töötasu ja muid sissetulekuid. Kui hageja väited enda hetke sissetulekute kohta 461 eurot 80 senti on õiged, peab hagejal ringkonnakohtu hinnangul olema märkimisväärseid sääste või toetavad hagejat kolmandad isikud. Asja materjalidest nähtub, et lisaks 180 euro suuruse elatise tasumisele (tl 17) on hageja saanud toetada poeg C.C. i ligikaudu 125 euroga kuus (tl 63), seda ka pärast otsuse tegemist eelmises tsiviilasjas, ning kanda kulusid seoses kostja visiitidega arstide juurde. Lisaks ei ole pooled menetluses vaielnud selle üle, et hageja veedab kostjaga ligikaudu 1/3 poja vabast ajast. Asja materjalide juures on ka vanemate sõlmitud suhtlemiskorra leping (tl-d 66–67). Ajal, mil kostja viibib hageja juures, kannab isa vältimatult osa lapse ülalpidamisega seotud kuludest (eelkõige kulud toidule ja vaba aja veetmisele) vahetult. Arvestades hageja vältimatuid kulusid enda ülalpidamiseks (arvestuslik Eesti elatusmiinimum
  3. aastal oli 220 eurot 50 senti), ei oleks hagejal võimalik kõiki eelnimetatud kulusid lastele ainult 461 euro 80 sendi suuruse sissetuleku juures teha. Ringkonnakohus märgib, et alates C.C. i 21-aastaskeks saamisest
  4. mail 2021 ei ole hagejal kohustust C.C. i ülal pidada (

§ 97p 2).

Ka pärast C.C. i täisealiseks saamist (3. mail 2018) ei olnud hageja kohustatud C.C. i ülal pidama, kui hageja varaline seisund seda ei võimaldanud (

§ 102

lg 1), ning oleks pidanud ülalpidamist saama õigustatud isikutest igal juhul eelistama alaealist last, st kostjat (

§ 98lg 1).

  1. Eelmärgitut arvestades tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele.
  2. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda.
  3. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.